Uus kooliaasta
27. augustil palusime õnnistust lastele ja õpetajatele uueks kooliaastaks.Issand Jumal on mulle andnud õpetatud keele,
et ma oskaksin vastata väsinule,
virgutada teda sõnaga.
Ta äratab igal hommikul,
ta äratab mu kõrva,
et ma kuuleksin õpilaste kombel.
Teade Põltsamaa linna ja ümbruskonna inimestele
TALVELE VASTU!
SP Adventistide Põltsamaa Kogudus kutsub taas heategevuslikule kogupereüritusele Talvele Vastu. Välja on pandud tasuta riided ja jalanõud, köögitarbed, sügisannid, raamatud. Kohal on ka juuksur. Jalga saab puhata selleks puhuks ellu kutsutud välikohvikus. Lastele on mitmekesised huvitavad tegevused ja kaasavõtmiseks mänguasjad.
Kohtume pühapäeval, 4. septembril kell 11.00-16.00 Põltsamaal, Kreutzwaldi 1!
Võtke kindlasti lapsed kaasa!
Riiete telk avatud ka esmaspäeval, 5. septembril kell 9.00-16.00
Perelaager
19.–21.08 Nuutsaku puhke- ja õppekeskus.
Laagri teema „Terve pere”, räägime tervisest.
Ootamas on kaunis laagripaik, ujumisvõimalused, saun, inspireeriv sõna, töögrupid, viktoriin, GPS aardejaht, taimetoidu õpitoad, kogemused, ülistus ja palju muud.
Peakõneleja on Tihomir Lazić.
Lisainfo: http://advent.ee/teade/84744/perelaager-2016/
Kümnendas seenioride laagris uuriti koguduse ajalugu
2. ja 3. augustil oli Põltsamaal Kuuri talus järjekorras juba 10. seenioride laager. Seenioride laager kutsuti ellu seenioride kunagise aktiivi Viktor Noginovski, Ilja Stapanovi, Roland Lõhmuse ja Voldemar Viirsau poolt, nüüdse laagri eestvedaja oli Rein Käsk ning edaspidi oodatakse aina enam ka nooremaid seeniore kaasa lööma. Seenioride tegevuse eesmärk oli kümme aastat tagasi ja on nüüd koondada seeniore üle Eesti, et arutada eakatele olulistel teemadel ning iga aasta suvel ühes Eesti paigas kokku saada. Esimese, 2007. aastal Võrus toimunud laagri moto oli „Seenior, ärka!”, seekord oli laagri teemaks „Oli kord…”.
Adventkoguduse seeniorid Eestis teavad ja mäletavad aegu, mil koguduse tegevus, kaasa arvatud laagrid, oli keelatud ning ainukeseks võimaluseks kokku saada olid koguduste aastapäevad, mille pidustused olid sageli mitmepäevased ja väga suurejoonelised. Seekord kõlaski enne seenioride laagrit üleskutse mõelda tagasi neile aastapäevadele, tuua laagrisse kaasa mälestusi ja fotosid. Laagri korraldaja Rein Käsk sõnas, et Tallinna kogudusekaaslasel Mati Nurgal oli kaasas terve kohvritäis vanu fotojäädvustusi, mis tekitas laagrilistes elevust. „Meeta ütles, et esimesel päeval oli magustoit ja teisel päeval oli tahke roog. Kahju, et ei olnud rohkem aega, materjali on rohkem, kui laagris aega oli,” rääkis Rein. „Rääkisime, kuidas sellised olukorrad, nagu nõukogude ajal valitsesid, meid omavahel sidusid ja tuttavaks tegid, kuidas need aastapäevad, mil me kogudusena kokku tulime, peretunnet tekitasid,” lisas Rein.
Laagri teisel päeval jagasid Jumala Sõna Arved Lint ja Ilja Stepanov. Arved rääkis koguduseliikme kutsumusest, misjonitöö võlast, mis meil igaühel on. Ilja keskendus Püha Vaimu olulisusele, meie vajadusele Tema järele.
Laagris teenisid muusikaga Viljandi ja Elva õed-vennad. Laagris osalejaid oli poolesaja ümber. „Kui küsisime, kas nende laagritega soovitakse jätkata, tõusid kõik jaatavaks vastuseks püsti,” rääkis Rein. „Jumal on Vaimu annid mööda kogudust laiali pillanud, mitte ainult emeriitpastoritele. Kui kaasame initsiatiivgruppi rohkem inimesi, siis saab laager mitmekesisem ja huvitavam.” Rein sõnas, et igas koguduses peaks olema kontaktisik, kelle kaudu saab seenioridele infot edastada. Järgmise aasta seenioride laagri eestvedaja on Tallinna koguduse liige Luule Keel, ent laagri korraldamisel saab igaüks kaasa lüüa.
Seenioride laagri tava üks algatajaid, Viktor Noginovski sõnas, et laagri toimumine oli suur Jumala õnnistus ja et oli hea meel näha õdeisid-vendi.
Rein ütles, et pärast laagri lõppemist valdab teda segu väsimusest ja rõõmust. „Taevaisa andis laagris hea enesetunde, ja suhtlemine armsate õdede-vendadega eri paigust annab positiivset toonust.” Rein lisas, et laagri muutis väga toredaks pererahva väga külalislahke ja sõbralik vastuvõtt. „Suur hea meel on perekond Maureri teenimisvalmidusest ja lahkusest.”
Pildid: Helve Murd
Allikas: advent.ee
Seadus kirjutatuna armastavasse südamesse
Pane tähele, et sõnakuulelikkus ei ole ainult väline nõustumine, vaid armastav teenimine. Jumala käsk on tema loomuse väljendus, see on armastuse suure põhimõtte ilmutus ja seepärast tema valitsuse alus nii taevas kui maa peal. Kui meie süda on uuendatud Jumala sarnaseks, kui meie hinge on istutatud jumalik armastus, kas ei täida me siis Jumala käsku oma elus? Kui armastuse põhimõtted on istutatud südamesse, kui inimene on uuendatud tema sarnaseks, kes on ta loonud, siis on täitunud uue lepingu tõotus: “Ma annan oma seadused nende südamesse ja kirjutan need nende mõistusesse.” (Hb 10:16)
Kui käsk on kirjutatud südamesse, kas ei kujunda see siis elu? Sõnakuulmine – armastav teenimine ja ustavus – on Kristuse järelkäijate õigeks tunnuseks. Nii ju Kiri ütleb: “See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske.” “Kes ütleb: “Mina tunnen teda,” aga ei pea tema käske, see on valetaja ja temas ei ole tõde.” (1Jh 5:3, 2:4) Selle asemel, et inimest sõnakuulelikkusest vabastada, on usk ja ainult usk see, mis teeb meid Kristuse armu osaliseks, mis teeb meid võimeliseks sõna kuulama. EGW “Tee Kristuse juurde”
Omakasupüüdmatu teenimine
Oma elu ja õpetuste kaudu on Kristus andnud täiusliku eeskuju omakasupüüdmatust teenimisest, mille algatajaks on Jumal. Jumal ei ela iseendale. Maailma luues ja kõike üleval hoides teenib Ta pidevalt teisi. “Tema laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale.” (Mt 5:45) Sellise teenimise ideaali usaldas Isa oma Pojale. Jeesuse osaks oli astuda inimkonna etteotsa ning õpetada oma eeskujuga, mida tähendab teenida. Terve Tema elu allus teenimise seadusele. Ta teenis kõiki ja rahuldas kõikide vajadusi. EGW “Apostlite teod”
Vaba valik
Armastuse käsk on Jumala valitsuse põhialuseks. Kõigi loodolevuste õnn sõltub nende täielikust kooskõlast õigluse suurte põhimõtetega. Jumal soovib kõigilt oma loodolevustelt armastuse teenistust – austust, mis tuleneb Tema iseloomu arukast hindamisest. Ta ei tunne heameelt sunnitud kuulekusest ja seepärast andis Ta kõigile vaba tahte, et loodolevused võiksid teenida Teda oma vabal valikul. EGW “Suur võitlus”
