“Taotle õiglust, usku, armastust ja rahu nendega, kes Issandat appi hüüavad puhtast südamest!” (2Tm 2:22)

Kristuse armastus hinges on kui kaev, milles on eluvesi, mis saadab kõikjale elavaid ojasid, tuues rõõmu ja elu kõikjale, kuhu ta satub. EGW “Usk, millest ma elan”

Moosese palve juhib meie mõtted taevastele aruannetele, kuhu on kirjutatud kõikide inimeste nimed ja teod – täpselt on kirjas nii head kui halvad teod. Eluraamatus on kõikide nende nimed, kes üldse kunagi on hakanud Jumalat teenima. Kui keegi neist Temast eemaldub ja jääb kangekaelselt patusse, kuni lõpuks Püha Vaimu mõjule kalestub, siis kustutatakse tema nimi Jumala kohtus eluraamatust ning teda ootab häving. Mooses mõistis patuse saatuse kohutavust. Ja siiski soovis ta, et pigem kustutataks tema nimi koos nende omadega eluraamatust kui et Issand Iisraeli hülgab. Ta poleks suutnud näha, kuidas Jumala nuhtlused tabanuks neid, keda Jumal oli nii armuliselt päästnud. Moosese palve Iisraeli eest kujutab Kristuse vahendustegevust patuse inimese eest. Issand ei lubanud Moosesel võtta enda kanda – nagu võttis Jeesus – üleastujate süüd. “Kes minu vastu on pattu teinud,” ütles Ta, “selle ma kustutan oma raamatust!” (2Ms 32:33) EGW “Patriarhid ja prohvetid”

Kristuse jüngrid on lunastatud teenimiseks. Meie Issand õpetab, et elu tõeliseks eesmärgiks on teenimine. Kristus ise oli töötegija ning Ta annab ka kõigile oma jüngritele korralduse teenistuseks – teenimaks Jumalat ja oma kaasinimesi. Siin on Kristus esitanud maailmale õilsama põhimõtte eluks kui maailm iial kuulnud on. Elades teiste teenimiseks, viiakse inimene ühendusse Kristusega. Teenimise seadus saab ühenduslüliks, mis seob meid Jumala ja ligimestega.

Kristus usaldab oma teenritele oma vara – midagi, mida tuleb kasutada Tema heaks. Tema annab “igale inimesele töö.” Kõikidel on oma koht Taeva igaveses plaanis. Kõik peavad tegema hingede päästmise töös koostööd Kristusega. Siin maa peal on meile määratud paik Jumalale töötamiseks niisama kindlalt kui meile on valmistatud paik taevastes õuedes. …

Issand ootab igalt kristlaselt kasvamist kasutuskõlbulikkuses ja kõikides võimetes. Kristus on maksnud meie eest lunahinna omaenese vere ja kannatuste hinnaga, tagamaks meie innukat teenistust. Ta tuli meie maailma, andmaks meile eeskuju, kuidas töötada ja millist vaimsust peaksime kaasa tooma oma töösse. Tema igatseb näha meid edendamas Tema tööd parimal viisil ja austamas Tema nime maailmas, kroonides au ning suurima armastuse ja pühendumisega Isa, kes “nõnda on maailma armastanud, et andis oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et temal oleks igavene elu.” EGW “Elu tänasel päeval”

“Päikesetõusust loojakuni olgu kiidetud Issanda nimi!” (Ps 113:3)