skip to Main Content
16veebr. 25

Uurimisobjekt

Kristus esitas oma õpetustes vanu tõdesid, mille autor Ta ise oli, tõdesid, mida Ta oli kõnelenud patriarhide ja prohvetite kaudu, kuid nüüd heitis Ta neile uut valgust. Kui teistsugune paistis nüüd nende tähendus! Tema selgitused tõid kaasa valguse ja vaimu tulva. Ning Ta tõotas, et Püha Vaim õpetab jüngreid, nii et Jumala Sõna avaneb neile aina enam ja nad suudavad esitada selle tõdesid uues ilus.

Sellest ajast peale, kui Eedenis anti lunastustõotus, on Kristuse elu, iseloom ja lepitustöö olnud inimeste uurimisobjekt. Kuid iga inimene, kelle kaudu Püha Vaim on töötanud, on esitanud neid teemasid värskes ja uues valguses. Lunastuse tõed võivad pidevalt areneda ja avarduda. Kuigi vanad, on need alati uued, ilmutades tõe otsijale lakkamatult suuremat au ja võimsamat väge. EGW “Kristuse tähendamissõnad”

15veebr. 25

Kutse pulmapeole

Issand Jumal on valmistanud pidusöögi kogu inimkonnale. Seda kujutatakse tähendamissõnas suure õhtusöögipeona, kus on ruumi igale hingele. Kõik võivad sellel õhtusöögil nautida taevast pidusöömaaega, milleks on evangeelium. See pidu on avatud kõigile, kes selle vastu võtavad. Kõik on kutsutud ja oodatud. …

Kõik, kes võtavad osa pulmapeost, evangeeliumi pidusöögist, ütlevad selle teoga, et nad on võtnud Kristuse oma isiklikuks Päästjaks. Nad kannavad Tema eristavat riietust. Nad on vastu võtnud tõe, nagu see on Jeesuses, Kristuse õiguse rüü. Kristust austavad ainult need, kes kutse vastu võtavad: “Tulge, sest kõik on valmis, tulge Talle pulmapeole.” Nad panevad selga valge linase rüü – puhta, püha iseloomu -, näidates, et nad ei ela enam vana inimese elu, mida nad teadmatuses elasid.

Kõik, kellele on näidatud Sõna valgust, on äärmiselt soodsas olukorras. See sõna on eluleib neile, kes seda söövad. “Selsamal tunnil juubeldas Jeesus Pühas Vaimus ja ütles: “Ma tänan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa selle oled peitnud tarkade ja mõistlike eest ja oled ilmutanud väetitele!”” (Lk 10:21) EGW “Pilk ülespoole”

13veebr. 25

Head mõtted

Kristust peegeldavate inimeste südamed säravad jumalikust armastusest. EGW “Elu tänasel päeval”

Head mõtted

Me võime olla Kristuse kaastöölised. EGW “Jumala pojad ja tütred”

Tsitaadid armastusest Johannese esimeses kirjas

Piiblis Johannese esimeses kirjas on palju kirjakohti, mis räägivad armastusest. Näeme, milline on Jumal ja mida ta inimeste heaks teeb ning kuidas Jeesus armastab meid. Meie eesõiguseks on sellele armastusele vastata.

  • Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. (1Jh 4:12)
  • Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas. (1Jh 4:16)
  • Armastuses ei ole kartust, vaid täiuslik armastus ajab kartuse välja, sest kartuses on karistus, aga kartja ei ole saanud täiuslikuks armastuses. (1Jh 4:18)
  •  Meie armastame, sest tema on meid enne armastanud. (1Jh 4:19)
  • Sellest me tunneme ära, et armastame Jumala lapsi,  kui me armastame Jumalat ja teeme tema käskude järgi. (1Jh 5:2)
  • See ongi Jumala armastamine, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked. (1Jh 5:3)

Ohver iga inimese eest

Issand on olnud inimperekonna vastu nii helde kui vähegi võimalik. Andes Jeesuse, andis Jumal kogu taeva.

Inimlikult võttes tundub selline ohver pillava raiskamisena. Inimmõistuse jaoks on kogu lunastusplaan armu ja vahendite raiskamine. Imestunult jälgivad taevased väehulgad inimlapsi, kes keelduvad laskmast Kristuse armastusel end ülendada ja rikastada. Inglid võiksid tõemeeli hüüatada: Milleks selline raiskamine?

 Kuid kadunud maailma lunahind pidi olema täielik ja külluslik. Kristuse ohver pidi jõudma iga inimhingeni. Seda andi ei piiritlenud vastuvõtjate hulk. Kõik inimesed ei pääse. Ometi pole lunastusplaan sellepärast raiskamine, et see ei saa kõigi juures teostada seda, milleks on pakutud külluslikud võimalused. EGW “Ajastute igatsus”

Piiblisalm

“Inimsüdames on palju kavatsusi, aga Issanda nõu saab teoks.” (Õp 19:21)

Back To Top