Armastuse põhimõtted
Käsutundja küsis Jeesuselt: “Missugune käsk on kõige esimene?”
Kümnest käsust esimesed neli kõnelevad ühest suurest põhimõttest: “Armasta Issandat, oma Jumalat kõigest südamest.” Ülejäänud kuus ütlevad: “Armasta oma ligimest nagu iseennast.” Mõlema suure põhimõtte aluseks on armastus. Ei ole võimalik pidada esimest ja üle astuda teisest ega pidada teist ja üle astuda esimesest. Kui Jumal on inimese elus esikohal, siis suudame väärtustada õigesti ka kaasinimese. Me armastame teda nagu iseennast. Ainult siis, kui me armastame Jumalat üle kõige, saame omakasupüüdmatult armastada kaasinimest.
Kuna kõik käsud kõnelevad armastusest Jumala ja kaasinimese vastu, ei saa me ühestki neist üle astuda ilma, et me ei astuks üle armastuse põhimõttest. Kristus õpetas öelduga kuulajaile, et Jumala käsk pole üksikute reeglite kogu, millest ühed on tähtsamad ja teised vähemtähtsamad; justkui saaks mõnda neist karistamatult ignoreerida. Meie Issanda silmis on nii esimesed neli kui kuus viimast jumalik tervik. Ta õpetab, et armastus Jumala vastu ilmneb kuulekuses kõikidele Jumala käskudele. EGW “Ajastute igatsus”
Lunastusplaani alus
Kristus oli igas mõttes jüngrite eest hoolitseja, nende koormakandja. Ta jagas nende vaesust. Ta salgas ennast nende pärast. Ta käis nende ees, et tasandada rasked rajad. Samad põhimõtted juhtigu kõiki Kristuse koguduse liikmeid. Lunastusplaani alus ja läbiv joon on armastus. Kristuse riigis on suurimad need, kes järgivad Tema eeskuju ja käituvad Tema koguduse karjastena.
Pauluse järgnevad sõnad väljendavad kristlase elu tõelist väärtust ja au: “Ehk ma küll olen vaba kõikidest, olen ma ometi hakanud kõikide orjaks” “ega otsi oma, vaid paljude kasu, et nad päästetaks!” (1Kr 9:19; 10:33)
Inimesele peab jääma südametunnistuse vabadus. Keegi ei tohi käsutada teise mõtteid, määrata saatust või sundida südametunnistuse vastaselt tegutsema. Jumal jätab igale inimlapsele vabaduse mõelda ja tegutseda oma veendumuste kohaselt. “Nõnda tuleb meil igaühel anda aru iseenesest Jumalale.” Kellelgi ei ole õigust anda oma isiksust teise kontrolli alla. Kõigis põhimõttelistes küsimustes olgu “igaüks enese mõttes kindel oma veendumuses.” (Rm 14:12, 5) Kristuse riigis ei rõhu ülemad alamaid; seal pole sundust. Taevainglid ei tule maa peale valitsema või austust nõudma: nad tulevad armukuulutajatena, et aidata koos inimestega kaasinimesi jalule. EGW “Ajastute igatsus”








