Ära unusta Kristuse sõnu
Jeesus ütleb: “Kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja.” ( Jh 6:37) Iga inimene, kes neid sõnu loeb, peaks tundma, et ta on pühal pinnal. Ära unusta, et sinu eest ohverdati Jumala ainusündinud Poja elu. Kui Püha Vaim Kristuse sõnadega südamele ja mõistusele mõju avaldab, peab inimene tundma, et ta on kõrgema võimu ligiolekus, mis muudab tarbetuks kõik, mida maailm suudab anda. Ta peab tundma, et seisab pühal maal, sest ta on halastuse ja armastuse elava allika juures.
Issand ütles Moosesele: “Ma olen see, kes ma Olen”. (2Ms 3:14) Kristus ütles: “Enne kui Aabraham sündis, olen mina”. (Jh 8:58) Selle väitega avas Ta oma piiritu olemuse tagavara, kinnitades oma sõnadega andestust süüdiolevale inimkonnale. Tema on Sõna, teadlik väest, millega Ta võib oma elu võtta või jätta, nii nagu Ta otsustab, et anda pääste neile, kes on langenud Saatana väärustesse ja salasepitsustesse.
Kristus, kes tõi maailma taeva suurimad aarded, mis olid igavese Jumala omad ja Tema loodud, võib anda kõigile igavese elu. Ta annab igavese au kõigile, kes usuvad Temasse kui oma isiklikku Päästjasse. EGW “Pilk ülespoole”
Tõene mõttetera
Usku äratab Püha Vaim. EGW “Elu tänasel päeval”
Lootustandev tsitaat Piiblist
“Mina vaatan Issanda poole, mina ootan oma pääste Jumalat: küll mu Jumal kuuleb mind.” (Miika 7:7)
Head mõtted
Toetuge Jumala tõotustele! EGW “Usk, millest ma elan”
Enesekindlus või usk
Usk ei ole hoopiski enesekindlus. Ainult see, kellel on tõeline usk, on kaitstud enesekindluse eest. Enesekindlus on Saatana aseaine usule. Usk haarab kinni Jumala tõotustest ja kannab vilja sõnakuulmises. Enesekindlus kasutab samuti tõotusi, kuid kasutab neid nagu Saatan oma üleastumiste vabandamiseks.
Usk juhtinuks meie esivanemad usaldama Jumala armastust ja olema sõnakuulelikud Tema käsule. Enesekindlus pani nad Tema käsust üle astuma väites, et Tema suur armastus päästab nad patu tagajärgedest. Usk ei nõua taeva soosingut nõustumata tingimustega, mis on vajalikud armu saamiseks. Ehtne usk rajaneb Pühakirja tõotustele ja korraldustele. EGW “Ajastute igatsus”
Näide Joosepi elust Egiptuses
Joosep jäi lihtsaks ja ustavaks Jumalale. Iga päev nägid ta silmad pahesid ja kõrvad kuulsid ahvatlusi, kuid ta ei nõustunud neid vaatlema ja kuulama. /…/ Oleks ta püüdnud põhimõtteid salata, oleks ta kiusatustele järele andnud. Ta ei häbenenud oma isade usku ega püüdnud varjata tõsiasja, et ta oli Issanda teenija.
Silmapaistev kordaminek kõigis Joosepile antud kohustustes polnud otsene ime, vaid jumalik õnnistus, mis kroonis Joosepi töökust, hoolikust ja tarmu. Joosep tunnistas, et tema edu pandiks oli Jumal ning isegi tema ebajumalaid teeniv isand tunnistas sama. Ent edu poleks tulnud ilma püsiva, läbimõeldud tegutsemiseta. Jumal sai austatud oma sulase ustavuse läbi. Jumal soovis, et Jumalasse uskuja erineks südamepuhtuse ja aususe poolest ebajumalakummardajatest ning et taevase armu valgus saaks paista paganliku pimeduse keskel. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Jaakobi kaevul
Taeva kuningas tuli hüljatud hinge juurde ja palus temalt teenet. Tema, kes lõi ookeani, allikad ja veesooned, istus väsinult Jaakobi kaevu ääres ja sõltus võõra lahkusest selles, et saada juua.
Samaaria naine nägi, et Jeesus oli juut. Hämmastuses unustas ta täita Jeesuse soovi ja püüdis hoopis selgusele jõuda tavatu palve põhjuses: “Kuidas sina, olles juut, küsid juua minult, kes olen Samaaria naine?”
Jeesus vastas: “Kui sa teaksid Jumala andi ja kes see on, kes sinule ütleb: Anna mulle juua, siis sa paluksid teda ja ta annaks sinule elavat vett.” /…/ Kui Jeesus kõneles elavast veest, kuulas naine imestusega Tema sõnu. Jeesus oli äratanud temas huvi ja tekitanud igatsuse anni järele, millest Ta kõneles. Jeesus ütles temale: “Igaüks, kes seda vett joob, see januneb jälle, aga kes iganes joob seda vett, mida mina temale annan, see ei janune igavesti mitte, vaid see vesi, mida mina temale annan, saab tema sees veeallikaks, mis voolab igavesse ellu.”
Kui paljudele janunevatele hingedele on elav Allikas tänagi nii lähedal, ja ometi otsivad nad kaugelt elustavat vett! “Ära ütle oma südames: Kes läheb taevasse? See on: Kristust alla tooma, või: kes läheb alla sügavusse? See on: Kristust surnuist üles tooma!… Sõna on sinu ligidal, sinu suus ja sinu südames… Sest kui sa oma suuga tunnistad, et Jeesus on Issand ja oma südames usud, et Jumal on Tema surnuist üles äratanud, siis saad sa õndsaks!” (Rm 10:6-9) EGW “Ajastute igatsus”
