Piiblisalm
“Sellepärast ma põlvitan Isa ees …, et Kristus usu kaudu elaks teie südameis ning te oleksite juurdunud ja kinnitatud armastuses, et te suudaksite koos kõigi pühadega tunnetada, milline on armastuse laius ja pikkus ja sügavus ja kõrgus, ning ära tunda Kristuse armastust, mis ületab iga tunnetuse, et te oleksite täidetud Jumala kogu täiusega.” (Ef 3:14, 17-19)
Selgitav mõttetera
Kõik, kes on arusaamise pimeduses, võivad leida valguse Pühakirjaga tutvudes. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Tsitaadid õndsatest Uues Testamendis
Piiblis Uues Testamendis on kirjakohad, mis räägivad, milline inimene on õnnis. Jumal teeb enda poolt kõik, et inimene võiks õnnis olla. Ta annab selleks ka soovitused, kuidas õndsaks saada ja jääda. Jeesus kõneleb mäejutluses milline inimene on õnnis. Mõtleme täna viimastele õndsakskiitmistele.
- Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad näevad Jumalat.
- Õndsad on need, keda õiguse pärast taga kiusatakse, sest nende päralt on taevariik.
- Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja taga kiusatakse ja teist valega kõiksugust kurja räägitakse. Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just samamoodi on taga kiusatud ka prohveteid enne teid. (Mt 5:8-12)
Armastuse põhimõtted
Käsutundja küsis Jeesuselt: “Missugune käsk on kõige esimene?”
Kümnest käsust esimesed neli kõnelevad ühest suurest põhimõttest: “Armasta Issandat, oma Jumalat kõigest südamest.” Ülejäänud kuus ütlevad: “Armasta oma ligimest nagu iseennast.” Mõlema suure põhimõtte aluseks on armastus. Ei ole võimalik pidada esimest ja üle astuda teisest ega pidada teist ja üle astuda esimesest. Kui Jumal on inimese elus esikohal, siis suudame väärtustada õigesti ka kaasinimese. Me armastame teda nagu iseennast. Ainult siis, kui me armastame Jumalat üle kõige, saame omakasupüüdmatult armastada kaasinimest.
Kuna kõik käsud kõnelevad armastusest Jumala ja kaasinimese vastu, ei saa me ühestki neist üle astuda ilma, et me ei astuks üle armastuse põhimõttest. Kristus õpetas öelduga kuulajaile, et Jumala käsk pole üksikute reeglite kogu, millest ühed on tähtsamad ja teised vähemtähtsamad; justkui saaks mõnda neist karistamatult ignoreerida. Meie Issanda silmis on nii esimesed neli kui kuus viimast jumalik tervik. Ta õpetab, et armastus Jumala vastu ilmneb kuulekuses kõikidele Jumala käskudele. EGW “Ajastute igatsus”
Head mõtted
Ära karda ka pimedamail päevil, mil tulevik on tume. Usu Jumalat! EGW “Usk, millest ma elan”
Üheskoos elades
Kristlikus ühtsuses peitub võimas jõud. Vägev on tunnistus, et selle omajad on Jumala lapsed. Sellel on vastupandamatu mõju maailmale, näidates inimest tema inimlikkuses osalisena jumalikust loomusest, põgenedes kõlbelisest laostumisest, mis maailmas valitseb himude tõttu. Me peame püüdlema ühtsusele oma kaasinimeste ja Kristusega ning Kristuses Jumalaga. Siis võivad meie kohta käia sõnad: “Te olete täiuslikud Temas.”
Lunastusplaanis on igale hingele määratud oma koht. Igale inimesele on antud tema töö. Mitte keegi ei saa Kristuse ihu liikmeks olles sellest tööst kõrvale jäänud. … Jumala rahva töö võib olla ja on erinev, kuid seda juhib üks Vaim. Kõik töö, mis on tehtud Meistri nimel, peab olema ühendatud tervikusse. Kõik peavad olema liikumises õlitatud masinavärgi sarnaselt, mille iga osa töö on sõltuvuses teiste osade tööst, jäädes siiski oma ülesande juurde. Jumal kutsub oma koguduse liikmeid üles võtma vastu Püha Vaim, ja tulema kokku vennalikus osavõtlikkuses, et siduda oma huvid ühte armastuses.
See, kelle südames elab Kristus, tunneb ära ka selle, kui Kristus elab tema venna südames. Kristus ei sõdi kunagi Kristuse vastu. Kristlastel tuleb teha oma tööd, mis see siis ka ei oleks, Vaimu ühtsuses, kogu ihu täiustamiseks. EGW “Elu tänasel päeval”
Vahvad tegevused lastele vanuses 6-13
Head mõtted
Kristuse armutäius soovib suunata meie mõtete kulgu isekuse kanalitest välja. … Me tunnistame patud üles ja saame andestuse. Hinge täidab Kristuse alistav arm ning Tema armastus seob inimsüdamed. EGW “Ajastute igatsus”
Halastus ja andestus
Meie Päästja õpetas oma jüngreid palvetama: “Anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.” Siin palutakse suurt õnnistust teatud tingimustel. Me ise sõnastame need tingimused. Me palume, et meile mõõdetaks Jumala halastust sama mõõduga, millega me teiste peale halastame. Kristus teatab, et see on reegel, mille alusel kohtleb Issand meid.
Imelised tingimused, aga kui vähe neid mõistetakse ja tähele pannakse. … Me sõltume Jumala andestavast halastusest iga päev ja iga hetk. Missuguse õnnistatud muutuse tooks see kogudusse ja maailma, kui kristlased rakendaksid selle palve põhimõtteid ellu kõigis oma igapäevastes suhetes! See oleks kõige veenvam tunnistus, mida on võimalik Piibli religiooni ehtsuse kohta anda. EGW “Jeesuse sarnaseks”