Nimi eluraamatus
Moosese palve juhib meie mõtted taevastele aruannetele, kuhu on kirjutatud kõikide inimeste nimed ja teod – täpselt on kirjas nii head kui halvad teod. Eluraamatus on kõikide nende nimed, kes üldse kunagi on hakanud Jumalat teenima. Kui keegi neist Temast eemaldub ja jääb kangekaelselt patusse, kuni lõpuks Püha Vaimu mõjule kalestub, siis kustutatakse tema nimi Jumala kohtus eluraamatust ning teda ootab häving. Mooses mõistis patuse saatuse kohutavust. Ja siiski soovis ta, et pigem kustutataks tema nimi koos nende omadega eluraamatust kui et Issand Iisraeli hülgab. Ta poleks suutnud näha, kuidas Jumala nuhtlused tabanuks neid, keda Jumal oli nii armuliselt päästnud. Moosese palve Iisraeli eest kujutab Kristuse vahendustegevust patuse inimese eest. Issand ei lubanud Moosesel võtta enda kanda – nagu võttis Jeesus – üleastujate süüd. “Kes minu vastu on pattu teinud,” ütles Ta, “selle ma kustutan oma raamatust!” (2Ms 32:33) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Innukas teenimistöö
Kristuse jüngrid on lunastatud teenimiseks. Meie Issand õpetab, et elu tõeliseks eesmärgiks on teenimine. Kristus ise oli töötegija ning Ta annab ka kõigile oma jüngritele korralduse teenistuseks – teenimaks Jumalat ja oma kaasinimesi. Siin on Kristus esitanud maailmale õilsama põhimõtte eluks kui maailm iial kuulnud on. Elades teiste teenimiseks, viiakse inimene ühendusse Kristusega. Teenimise seadus saab ühenduslüliks, mis seob meid Jumala ja ligimestega.
Kristus usaldab oma teenritele oma vara – midagi, mida tuleb kasutada Tema heaks. Tema annab “igale inimesele töö.” Kõikidel on oma koht Taeva igaveses plaanis. Kõik peavad tegema hingede päästmise töös koostööd Kristusega. Siin maa peal on meile määratud paik Jumalale töötamiseks niisama kindlalt kui meile on valmistatud paik taevastes õuedes. …
Issand ootab igalt kristlaselt kasvamist kasutuskõlbulikkuses ja kõikides võimetes. Kristus on maksnud meie eest lunahinna omaenese vere ja kannatuste hinnaga, tagamaks meie innukat teenistust. Ta tuli meie maailma, andmaks meile eeskuju, kuidas töötada ja millist vaimsust peaksime kaasa tooma oma töösse. Tema igatseb näha meid edendamas Tema tööd parimal viisil ja austamas Tema nime maailmas, kroonides au ning suurima armastuse ja pühendumisega Isa, kes “nõnda on maailma armastanud, et andis oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et temal oleks igavene elu.” EGW “Elu tänasel päeval”
Igavene kodumaa
Minu ees avati igavese maailma au. Ma tahan teile öelda, et taevas on seda võitlust väärt. Teie elu eesmärk peaks olema muutuda lunastatute, inglite ja Jeesuse, maailma Lunastaja sarnaseks. Kui me saaksime heita kasvõi ühe pilgu taevasele linnale, ei tahaks me enam kunagi maa peal elada. Kui ma näen ka siin maal kaunist maastikku, naudin ma alati heameelega looduse ilu. See tuletab mulle meelde Loojat. Kuid ma tean, et kui ma armastan Jumalat ning pean Tema käske, on mulle taevas valmis pandud veelgi suurem igavene au ja ilu.
Seal eemaldatakse meie silmadelt kate ning me näeme maailma ilu, mida me nüüd võime näha vaid mikroskoobis. Siis me vaatame taevaste ausse, kuid praegu oleme sunnitud kasutama teleskoopi. Kui patu kate meie silmilt eemaldatakse, näeme me Jumala, meie Issanda ilu – oo, kuivõrd lai uurimisvaldkond see saab olema! Teadlane võib lugeda loomise aruannet ning ükski kurjuse seadus ei tule teda eksitama. Ta võib kuulata looduse häälte muusikat ning ta ei kuule seal ühtegi kurbuse alatooni. Kõiges loodus võib ta näha üht käekirja – tohutus universumis on suurelt kirjutatud Jumala nimi. Ei maal, meres ega taevas pole märki haigustest.
Kujutlege päästetute kodumaad ning mõelge sellele, et see saab olema palju aulisem kui te iial ette kujutada suudate. Kõige kaunimas looduses, mida Jumal on teinud, näeme vaid kahvatut varju Tema aust.
Inimkeel on liialt puudulik, et kirjeldada õigete tasu. Seda teavad vaid need, kes seda on näinud. Ükski inimlik meel ei suuda kujutleda Jumala Paradiisi au. EGW “Usk, millest ma elan”
Jumala ligiolek
Ühes kõige kaunimas ja lohutavamas prohvetikuulutuses viitab Jesaja pilve- ja tulesambale, kujutades selliselt Jumala hoolitsust oma rahva eest suures lõpuvõitluses kurjuse jõududega: “Ja Issand loob kogu Siioni mäe asukoha ning sealse kogunemispaiga kohale pilve päevaks ning suitsu ja leekiva tulepaistuse ööseks, sest kõige kohale asub auhiilgus kaitsevarjuks. Ja katus on varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.” (Js 4:5, 6) EGW “Patriarhid ja prohvetid”








