Näide Joosua elust
Mooses oli surnud, kuid tema mõju ei surnud koos temaga. See elas edasi rahva südames. …
Nüüd tunnistati Iisraeli juhiks Joosua. Ta oli pälvinud au peamiselt sõjamehena ning tema võimed ja voorused olid eriti väärtuslikud rahva ajaloo sel perioodil. Ta oli vapper, otsusekindel, püsiv ja tarmukas, äraostmatu ning vaba isekatest huvidest tema hoolde usaldatud inimeste eest seismisel. Ennekõike aga innustas teda elav usk Jumalasse. Selline oli mees, keda Jumal oli valinud juhtima Iisraeli tõotatud maale. Kõrberännaku ajal oli ta tegutsenud Moosese lähima võimutäiturina, kelle tagasihoidlik vaikne ustavus oli osutunud vankumatuks siis, kui teised lõid kõhklema; ta seisis kindlameelselt tõe eest ohtlikel aegadel. Selliselt tõendas ta oma sobivust Moosese järglasena juba enne, kui Jumal teda sellesse ametisse kutsus.
Joosua oli mõelnud eelseisvale tööle suure murega ning ennast usaldamata, kuid tema kartused kõrvaldas Jumala kinnitus: “Nõnda nagu ma olin Moosesega, nõnda ma olen sinuga, ma ei lahku sinust ega jäta sind maha.” (Jos 1:5) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Igavene kodumaa
Minu ees avati igavese maailma au. Ma tahan teile öelda, et taevas on seda võitlust väärt. Teie elu eesmärk peaks olema muutuda lunastatute, inglite ja Jeesuse, maailma Lunastaja sarnaseks. Kui me saaksime heita kasvõi ühe pilgu taevasele linnale, ei tahaks me enam kunagi maa peal elada. Kui ma näen ka siin maal kaunist maastikku, naudin ma alati heameelega looduse ilu. See tuletab mulle meelde Loojat. Kuid ma tean, et kui ma armastan Jumalat ning pean Tema käske, on mulle taevas valmis pandud veelgi suurem igavene au ja ilu.
Seal eemaldatakse meie silmadelt kate ning me näeme maailma ilu, mida me nüüd võime näha vaid mikroskoobis. Siis me vaatame taevaste ausse, kuid praegu oleme sunnitud kasutama teleskoopi. Kui patu kate meie silmilt eemaldatakse, näeme me Jumala, meie Issanda ilu – oo, kuivõrd lai uurimisvaldkond see saab olema! Teadlane võib lugeda loomise aruannet ning ükski kurjuse seadus ei tule teda eksitama. Ta võib kuulata looduse häälte muusikat ning ta ei kuule seal ühtegi kurbuse alatooni. Kõiges loodus võib ta näha üht käekirja – tohutus universumis on suurelt kirjutatud Jumala nimi. Ei maal, meres ega taevas pole märki haigustest.
Kujutlege päästetute kodumaad ning mõelge sellele, et see saab olema palju aulisem kui te iial ette kujutada suudate. Kõige kaunimas looduses, mida Jumal on teinud, näeme vaid kahvatut varju Tema aust.
Inimkeel on liialt puudulik, et kirjeldada õigete tasu. Seda teavad vaid need, kes seda on näinud. Ükski inimlik meel ei suuda kujutleda Jumala Paradiisi au. EGW “Usk, millest ma elan”
Põltsamaa koguduse mehed korraldasid oma meesteõhtu seekord Rõõmusaarel ja mitmepäevasena
Oktoobri teisel nädalavahetusel, 10. kuni 12. oktoobrini olid koguduse laagrikeskuses Rõõmusaarel mehed, et tähistada Põltsamaa meeste osadusgrupi kolmanda aasta täitumist – see oli nende 85. kokkusaamine, aga mitte päris tavapärases koosseisus, vaid suurema seltskonnaga. Nii kujunes sellest seeme tulevastele meeste nädalavahetustele.
Nädalavahetuse eestvedaja Vallo Põldaru sõnas, et sellele suuremale kokkusaamisele kutsuti nii neid, kes on kogu aeg kohal käinud, kui ka oma sõpru teistest kogudustest. „Kohale tuli kaheksateist meest ja meie eesmärk oli koos aega veeta, osaduses olla ja tööd teha,“ ütles Vallo.
Nädalavahetus algas reedel saunaõhtuga, mille käigus soojendati suhteid ja iseennast ning jagati vaimulikke kogemusi. Laupäeva ja pühapäeva hommikul olid arutelud Jeesuse ja usu olulisuse üle. Hingamispäeva jumalateenistusel laulis meeskoor ning esitati ka instrumentaalpalasid, mis andsid päevale harjumuspärase hingamispäeva tunde ja vaimuliku mõõtme. „Meie nädalavahetuse sisuline osa keskendus mehe rollile koguduses ja sellele, kuidas iga mees saab olla Jumala plaani osa ning näidata ustavuse ja usus tegutsemise eeskuju.“ Hingamispäeva pärastlõunal olid grupiarutelud Jumala tahte leidmise ja rollide jagunemise kohta koguduses.
Pühapäev kulus töötegemisele: Rõõmusaare peamajas lammutati suur korsten ja soojamüür. „Töö sujus tänu igaühe panusele ja koostööle hästi,“ sõnas Vallo tänulikult.
Nädalavahetuse söögikorrad valmistati ühiste jõududega. „Osalejad leidsid endale igaüks oma tegevuse ja üksteist toetati kus saadi, näiteks kartulite koorimises,“ tõdes Vallo.
Meeste osadusnädalavahetuse õnnestumisele aitasid kaasa saunaõhtud koos sügavate eluliste ja vaimulike aruteludega ning ühine töö tegemine. Pühapäeval võeti nädalavahetus kokku korraldajate tänamisega. „Oleme tänulikud neile, kes panustasid oma aja ja energiaga, kasvatades nii meie osadust, vendlust ja ühtsust,“ ütles Vallo ja lisas, et korraldajad on tänulikud kõigile, kes kohale tulid ja nädalavahetuse kordaminekusse panustasid.
“Tõdesime kõik, et tore oleks ka edaspidi kokku saada.” Vallo loodab, et siit kasvab välja meesteaktiiv ja tuumik, kes võtab ette sarnase ürituse korraldamise suuremalt või misjonitöö kontekstis, et igaüks saaks ka oma mittekristlasest sõbra kaasa kutsuda.
Tänamise tsitaat Piiblist
Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti! Tänage jumalate Jumalat, sest tema heldus kestab igavesti! Tänage isandate Isandat, sest tema heldus kestab igavesti; teda, kes üksi teeb suuri imetegusid, sest tema heldus kestab igavesti; teda, kes arukusega on teinud taeva, sest tema heldus kestab igavesti; teda, kes on laotanud maa üle vee, sest tema heldus kestab igavesti; teda, kes on teinud suured valgused, sest tema heldus kestab igavesti; – päikese pannud valitsema päevaajal, sest tema heldus kestab igavesti; – kuu ja tähed valitsema öösel, sest tema heldus kestab igavesti. …
Tänage taeva Jumalat, sest tema heldus kestab igavesti! (Ps 136:1-9, 26)
Üleskutsuv mõttetera
Pidev Jumala ligiolek
See imetegu jättis väga sügava mulje nii heebrealastesse kui nende vaenlastesse. See oli Iisraelile kinnituseks Jumala pidevast ligiolekust ja kaitsest – tõendiks, et Tema tegutseb Joosua kaudu nende heaks samuti nagu Ta oli tegutsenud Moosese kaudu. Rahvas vajas julgustuseks sellist tõendit, kuna nad suundusid nüüd maad vallutama – see tähendab teostama suurt ülesannet, mis oli kõigutanud nende isade usku nelikümmend aastat tagasi. EGW “Patriarhid ja prohvetid”










