Ustavalt töötades
Jeesuse Kristuse usk tähendab midagi enamat kui lihtsalt rääkimist. Kristuse õigus hõlmab puhastel, omakasupüüdmatutel motiividel tehtud õigeid, häid tegusid. … Kristus tuli tegema oma Isa tahet. Kas me sammume Tema jälgedes? Kõik, keda nimetatakse Kristuse nimega, peaksid jätkuvalt püüdlema Tema lähedasema tundmise poole, et nad võiksid kõndida nii nagu Tema ning teha Kristuse tegusid.
Meil tuleb täita kohustused, mis Jumal meie teele asetab mitte kuiva, masendava tööna, vaid armastuse teenistusena. Tooge oma töösse oma kõrgeimad võimed ja tunded ning te leiate, et nendega koos tuleb Kristus. Tema ligiolek muudab töö kergeks ning süda täitub rõõmuga. Sa asud siis tööle kooskõlas Jumalaga, ustavuses, armastuses ja pühendumises. Peame saama siirateks, puhtsüdamlikeks kristlasteks, kes teevad ustavalt meie kätte usaldatud tööd. EGW “Elu tänasel päeval”
Selgitav tsitaat Piiblist
Üleskutsuv mõttetera
Vaadake Jeesusele! EGW “Pilk ülespoole”
Piiblisalm
“Ja Issand ütles: “Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt maalt viima heale ja avarale maale, maale, mis piima ja mett voolab.”” (2Ms 3:7, 8)
Põltsamaal toimus lastelaager „Meie, kangelased“
26.–28. juunini toimus Põltsamaa adventkoguduse korraldatav lastelaager, mis kandis Taaveti ja Koljati loost inspireerituna pealkirja „Meie, kangelased“. Laagris osales nii neid, kelle jaoks see oli esimene kord olla vaimulikus laagris, kui ka neid, kes on osalenud varasematelgi aastatel.
Lapsed said vaadata Taaveti ja Koljati teemalist videot, osaleda mängudes, mitmesugustes töötubades, arendada laulu-, pillimängu- ja näitlemisoskust ning teha ühise väljasõidu Järvamaale. Külastati Imavere piimandusmuuseumit, kus lapsed valmistasid ise jäätist ja tutvusid kunagise meierei ajalooga.
Laagri kestel olid hinnatud hetked ka pausid, mil osalejad said meelepärase tegevuse ise valida – kas õuealal erinevaid mänge mängida või vaikusetoas käepaelu meisterdada.
Laagri kolmandal päeval olid ka laste lähedased oodatud kirikusse, et saada osa laste esitatud muusikaetteastetest – oli laulu, pillimängu ja rütmikat – ning Taaveti ja Koljati teemalisest näidendist.
Kõneles Balti uniooni esimees David Nõmmik, kes tõi esile meie hoiakute ja käitumise vahelise tugeva seose ning juhtis kuulajate tähelepanu mõningatele nüanssidele Taaveti ja Koljati loos.
Jumalateenistuse lõpus luges David Nõmmik kaks kirjakohta, mis pärinevad Taavetilt: „Küllap Issand, kes mind on päästnud lõvi ja karu küüsist, päästab mind ka selle vilisti käest.“ (1Sm 17:37) ning „Sina tuled mu juurde mõõga, piigi ja odaga, aga mina tulen su juurde vägede Issanda, Iisraeli väehulkade Jumala nimel, keda sa oled teotanud.“ (1Sm 17:45)
„Ärge unustage: kui teil on halb tuju ja hoiak, et ma ei viitsi, siis mõelge positiivselt, nii nagu Taavet! Selle asemel, et mõelda: Oi, ma kardan sellist suurt meest nagu Koljat, võis ta hoopis mõelda: Aa, selle kiviga saan ma kindlasti pihta! Mees on ju nii suur!“ julgustas ta kuulajaid positiivselt mõtlema.
Laagris osalenud said nimelise tänukirja ja meenena medali, millel oli tekst „Kangelane 2025“.
Põltsamaa adventkoguduse lastetöö juht Helena Nõmmik selgitas laagri sõnumi valikut mõttekäiguga: „Kangelane on tänapäeval see, kes on hea inimene! Lapsed on siirad, ausad ja vahetud ja Jeesus armastab lapsi! On hea olla kogukonnale eeskujuks heaks inimeseks olemisel ja juhtida kangelastegusid. Mis Jumal paneb meie südamele, seda tuleb teha!“
Laagri üks läbiviijatest Kalle Daniel tõi esile laste suhtumise. „Sel aastal olid lapsed väga entusiastlikud erinevaid tegevusi kaasa tegema. Lauluproovis lausa paluti mõnda laulu korrata.“
„Laager õpetas taaskord, kui olulised on suhted,“ ütles lastele aktiivset tegevust pakkunud Vallo Põldaru. „Proovisin kontakti luua iga lapsega ja tema jaoks olemas olla. Eks lõpuks muudab see kõigi jaoks laagrikogemuse paremaks. Teisel päeval joosti juba, käed laiali, mulle vastu ja riputi küljes. Lapsed tundsid rõõmu sellest, et ma olin nendega samal tasandil,“ jagas ta oma kogemust.
Teise aspektina nimetas Vallo laste valikuvabaduse. „On neid, kes tahavad möllu, ja on neid, kes tahavad vaikselt käelist tegevust teha. On näha, et lapsed hindavad tihti vaikust maailmas, kus elu ja ekraan virvendavad pidevalt nagunii,“ täheldas Vallo.
Kalle Daniel märkis ära ka hea meeskonnatöö ja ilma. „Korraldusliku poole pealt läks üsna sujuvalt, sest varasematest aastatest oli mõningane kogemus olemas. Korraldustiimis teadis igaüks, mida tegema peab ja seetõttu ka kõik sujus. Taevaisa õnnistas meid ka ilusate ilmadega – oli parasjagu päikesepaistet ja soojust.“
Aitäh kõigile, kes panustasid laagri õnnestumisesse!
Autor: Helis Rosin
Jumala Sõna avardav mõttetera
Jumala tõe päike on valgustanud meid ja me peame peegeldama seda valgust pimeduses kõndijate teele. EGW “Maranatha meie Issand tuleb”
Paasapüha
Iisraeli rahva kõik tulevased sugupõlved pidid kord aastas pidama suure vabastamise mälestuseks püha. Tulevastel aastatel seda püha pühitsedes pidid iisraellased jutustama oma lastele lugu päästmisest, nagu õhutas Mooses.
Paasapüha pidi olema nii mälestuslik kui ettetähenduslik. Mälestuspühana viitas see Egiptusest vabastamisele, ettetähenduslikuna suunas aga mõtted suurele päästmisele, mil Kristus vabastab oma rahva patuorjusest. Paasatall sümboliseeris Jumala Talle – meie ainsat pääsemislootust. Apostel ütleb: “Sest ka meie paasatall Kristus on tapetud.” (1Kr 5:7) Üksnes paasatalle tapmisest polnud küllalt, talle verd tuli võida uksepiitade külge. Sarnaselt sellele peavad Kristuse vere teened saama osaks inimesest. Ei piisa uskumisest, et Kristus suri maailma eest. Meil tuleb uskuda, et Ta suri isiklikult meie eest. Ja meil tuleb Tema lunastava ohvri teened enda jaoks vastu võtta. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Vili
Kui jagame Jumala ajalikke õnnistusi, äratab meie armastus ja osavõtlikkus saajas tänutunde Jumala suhtes. Südame pinnas on ette valmistatud vaimuliku tõe seemneks. Tema, kes annab külvajale seemne, paneb seemne idanema ja igaveseks eluks vilja kandma.
Vilja mulla sisse külvamisega kujutab Kristus ohvrit, mille Ta tõi meie lunastamiseks. “Kui nisuiva ei lange maasse ega sure,” ütleb Ta, “siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.” (Jh 12:24) Samamoodi kannab Kristuse surm vilja Jumala riigi heaks. Sarnaselt taimeriigi seadustega on Tema surma tulemuseks elu.
Kõik, kes kannavad vilja Kristuse kaastöölistena, peavad kõigepealt langema maha ja surema. Elu peab heidetama maailma vajaduse vagudesse. Enesearmastus ja omakasupüüdlikkus peavad kaduma. Kuid eneseohverduse seadus on samas enese alalhoiu seadus. Maa sisse maetud seeme kannab vilja ning see külvatakse omakorda maha. Niimoodi mitmekordistub saak. Põllumees säilitab vilja nii, et viskab selle ära. Ka inimese elus tähendab andmine elamist. Elu, mida säilitatakse, on see elu, mis on tasu ootamata antud Jumala ja inimeste teenimiseks. Need, kes oma elu selles maailmas Kristuse pärast ohverdavad, hoiavad seda igavese elu jaoks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”