Kristuse õpetus
Kristus rõhutas oma maapealse teenistuse ajal hingamispäeva pühitsemise kohustust. Kogu oma õpetuses suhtus Ta lugupidavalt seadusse, mille Ta ise oli andnud. Tema ajal oli hingamispäeva pidamine juba nii alla käinud, et see peegeldas pigem isekate ja meelevaldsete inimeste iseloomu, kui et Jumala oma. Kristus hülgas selle väära õpetuse, millega need, kes väitsid end tundvat Jumalat, andsid Jumalast vale pildi. Kuigi variserid Jeesust selle pärast halastamatult vaenasid, ei kohandunud Jeesus isegi väliselt nende nõuetega, vaid jätkas julgelt hingamispäeva pidamist Jumala käsu kohaselt.
Keeles, mida pole võimalik valesti mõista, tunnistas Jeesus oma suhtumist Jumala käsuõpetusse: “Ärge arvake, et ma olen tulnud Seadust või Prohveteid tühistama,” ütles Ta. “Ma ei ole tulnud neid tühistama, vaid täitma. Tõesti, ma ütlen teile, ükski täpp ja ükski kriips ei kao Seadusest seni, kuni taevas ja maa püsivad, kuni kõik, mis sündima peab, on sündinud. Seda, kes iganes nendest käskudest ka kõige pisema tühistab ja teisi sedasama tegema õpetab, hüütakse kõige pisemaks taevariigis. Kes aga selle järgi teeb ja õpetab, seda hüütakse suureks taevariigis. (Mt 5: 17-19) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Sõltudes Jumalast
Millal iganes inimene midagi saavutab, olgu kas vaimulikes või ajalikes asjades, peab ta meeles pidama, et ta suudab seda koostöös oma Loojaga. Hädavajalik on mõista meie sõltuvust Jumalast. Liiga palju usutakse inimesse, liiga palju loodetakse inimeste leiutistele. Liiga vähe usaldatakse väge, mida Jumal on valmis jagama. “Me oleme Jumala kaastöölised.” (1Kr 3:9)
Mõõtmatult tühine on see osa, mida inimlik jõud saavutab, aga kui see on ühendatud Kristuse jumalikkusega, suudab inimene kõik selle jõuga, mida Kristus jagab. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Tundes tõde
Tõde tuleb südamega vastu võtta; see nõuab tahte alistamist. Kui tõde oleks võimalik tunnustada ainult mõistusega, ei takistaks uhkus seda tegemast. Kuid tõde saab vastu võtta ainult annina ning selle tingimuseks on loobumine igast patust, milles Jumala Vaim märku annab. Ükskõik kui suured võiksid olla inimese eelised tõde tunda, pole neist kasu, kui süda ei ole avatud ning ei loobuta kõigist harjumustest ja kommetest, mis käivad vastu tõe põhimõtetele. Neile, kes anduvad Jumalale siira sooviga tunda ja täita Tema tahet, avaneb tõde Jumala väena õnnistuseks. Nad oskavad teha vahet inimeste vahel, kes kõnelevad Jumala nimel ja kes vaid enda nimel. Variserid ei allutanud oma tahet Jumala tahtele. Nad ei tahtnud tunda tõde, vaid tahtsid leida vabandusi, kuidas tõest mööda hiilida. Kristus näitas, et sellepärast ei mõistnud nad Tema õpetusi. Seejärel nimetas Ta tunnuse, mille abil eristada õiget õpetajat petisest:
Isekas meelsus rõhutab ennast. Kristus taotles Jumala au. Ta rääkis Jumala sõnu. See tunnistas Temast kui tõeõpetajast. EGW “Ajastute igatsus”
Näide seedripuust
Kristlast võrreldakse Liibanoni seedriga. Olen lugenud, et see puu ei aja üksnes mõningaid väheseid juuri pehmesse liivasse. See ajab tugevad juured sügavale maa sisse, tungib ikka allapoole ja sügavamale, et leida veel kindlamat kinnituspunkti. Ägedas maruhoos seisab see kindlalt, sest teda hoiab kinni temast allpool asuv võrgustik.
Samamoodi ajab kristlane juured sügavale Kristusesse. Tal on usk oma Lunastajasse. Ta teab, kellesse ta usub. Ta on täielikult veendunud, et Jeesus on Jumala Poeg ja patuste Päästja. Ta võtab evangeeliumi hääle vastu ilma vastuseisu ja kahtlusteta. Usujuured ulatuvad sügavale. Nagu Liibanoni seeder nii ei kasva ka tõeline kristlane pehmes pealispinnas, vaid on juurdunud Jumalas, kinnitunud kaljuse aluspinna lõhedesse. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Mõõtmatu armastuse sõnum
Kui mõtleme taeva suurele annile patuse maailma lunastamiseks ja vaatame siis ohvrit, mida suudame tuua, ei kannata see võrdlust. Kogu universumile esitatud nõuded ei kannataks võrdlust selle ühe anniga. Mõõtmatu armastus ilmnes siis, kui Isaga võrdne tuli tasuma inimhingede eest ning neid igavesse ellu viima. “Ent kohus on see, et valgus on tulnud maailma, aga inimesed on armastanud pimedust enam kui valgust, sest nende teod on kurjad. Igaüks, kes teeb halba, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei paljastataks. Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on tehtud Jumalas.” (Jh 3:19-21)
See evangeeliumisõnum on üks hinnalisematest kirjakohtadest Uues Testamendis. Kui see vastu võetakse, toob see vastuvõtja ellu head teod, mille väärtus on kaugelt suurem kui teemantidel ja kullal. Sellel on vägi tuua maisesse ellu rõõm ja lohutus ning anda uskujale igavene elu. Oh et arm valgustaks meie arusaamist nii palju, et suudaksime selle täit tähendust mõista! Isa ütleb meile: “Ma annan teile varanduse, mis on palju kallim kui ükskõik missugune maine omand, varanduse, mis teeb teid rikkaks ja õndsaks igaveseks.” EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
