Vana ja Uus
Kristus, nagu Ta oli ilmutatud patriarhidele, kujutatud ohvriteenistuses, kirjeldatud Seaduses ja prohvetite kaudu, on Vana Testamendi varandus. Kristus oma elu, surma ja ülestõusmisega ja Kristus, nagu Ta on Püha Vaimu kaudu ilmutatud, on Uue Testamendi aare. Meie Päästja, kelles paistab Isa auhiilgus, on nii Vana kui ka Uus.
Prohvetid olid ette kuulutanud Kristuse elu, surma ja lepitustööd ning apostlid olid selle tunnistajad. Nende peamine teema oli Kristus Tema alanduses, puhtuses ja pühaduses, oma võrratus armastuses. Selleks, et kuulutada evangeeliumi tervikuna, pidid nad Päästjat esitama mitte üksnes Tema elu ja õpetuste kaudu, vaid ka Vana Testamendi prohvetikuulutuste ja ohvriteenistuse sümbolite kaudu. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Kiituslaul Jumalale
Olgu iga meie lausutud või kirjapandud sõna väljendatud julguses ja kõikumatus usus. Ära arva, et Jeesus on ainult su venna Päästja. Ta on su isiklik Päästja. Kui hellitad endas seda kallihinnalist mõtet, siis tõstad oma hinges üles lauluviisi Jumalale. Meie eesõiguseks on võidutseda Jumalas. Meie eesõiguseks on juhtida inimesi nägema, et nende ainus lootus peitub Jumalas ning otsida pelgupaika Temas.
Iga Jumalale pühendumise väljendus toob rõõmu, sest Tema antud valguse väärtustamisel antakse meile uut ning lisanduvat valgust. Me peame avama südame Õiguse Päikese eredatele kiirtele. Täielikus kuuletumises peitub rahu.
Lase Jumala rahul valitseda oma südames. Siis on sul jõudu taluda kõiki kannatusi ning tunned rõõmu armust, mis on antud sulle vastupidamiseks. Ülista Issandat, räägi Tema headusest ja väest. Pehmenda oma südant ümbritsevat atmosfääri. Ülista oma südame, hinge ja häälega Teda, kes on sinu tervis, Päästja ja Jumal.
Leidku kiitus ja tänu väljendust laulus. Kui meid kiusatakse, siis toogem oma tunnete asemel usus esile tänulaulu Jumalale. Laul on relv, mida võime alati kartuse vastu kasutada. Kui me selliselt avame oma südame Päästja ligiolu päikesesärale, saame kogeda Tema õnnistust. EGW “Elu tänasel päeval”
Tsitaadid armastusest kirjas korintlastele
Kirjas korintlastele on terve kolmeteistkümnes peatükk pühendatud armastusele. Piiblis on see peatükk pealkirjastatud “Armastuse ülemlaul”. Jumala armastus on täiuslik ja meie eesõiguseks on õppida seda armastust peegeldama.
- Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi. (1Kr 13:1-3)
- Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike. (1Kr 13: 4-7)
- Ent nüüd jääb usk, lootus, armastus, need kolm, aga suurim neist on armastus. (1Kr 13:13)
Hea mõju
Kristuse elul oli avar, ääretu mõju, mis ühendas Teda Jumala ja kogu inimperekonnaga. Kristuse kaudu on Jumal õnnistanud inimest mõjuga, mis ei lase tal enam iseendale elada. Igaüks meist on seotud oma kaasinimestega, osaga Jumala suurest tervikust, ning meil on vastastikused kohustused. Ükski inimene ei saa olla teistest sõltumatu, sest iga inimese heaolu mõjutab teisi. Jumala eesmärk on, et igaüks tunneks end teiste hüvanguks vajalikuna ja püüaks aidata kaasa nende õnnele.
Igal hingel on mõju, mis võib olla laetud usu, julguse ja lootuse eluandva väega ning armastuse meeldiva lõhnaga. Kuid see võib olla ka tõsine ja kõle, mürgitatud rahulolematuse ja isekuse sünguse või hellitatud patu surmahaigusega. Meid ümbritseva õhkkonnaga mõjutame teadlikult või alateadlikult igat inimest, kellega me kokku puutume. EGW “Jeesuse sarnaseks”








