Usk on käsi
Usu kaudu võtame vastu Jumala armu, kuid usk ise ei päästa. Usk ei ole vahend, millega midagi ära teenida. Usk on käsi, millega haarame kinni Kristusest ja võtame vastu Tema teened. Me ei suuda isegi meelt parandada ilma Jumala Vaimu abita. Piibel ütleb Kristuse kohta:
Meeleparandus tuleb Kristuselt just nii nagu pattude andestuski. “Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” (Jh 1:29) EGW “Ajastute igatsus”
Jumalaga koos
Kui sa vaid uuriksid Kirja palvetava südame ja Jumalale anduva meelega! Kui sa vaid uuriksid oma südant justkui tule valgel, leides ja katkestades need peened niidid, mis lahutavad sind Jumalast ja seovad maailma kommetega!
Palu Jumalat, et Ta näitaks sulle iga harjumust, mis veab mõtted ja tunded Temast eemale. Jumal on inimesele iseloomu mõõdupuuks andnud oma püha käsu. Selle abil õpid nägema iga viga oma iseloomus ja neid võitma. Pääsed lahti, vabaned kõigist ebajumalaist ja võid end siduda Jumala trooni külge armu ja tõe kuldsete köitega. EGW “Maranatha – meie Issand tuleb”
Mõtlemapanevad tsitaadid õnnest
Pühakirjas ilmutatud päästeplaan avab tee, mille läbi inimene võib leida õnne ja pikendada oma päevi maa peal, kuid nautida ka Taeva heakskiitu ja tagada tulevase elu, mis on võrreldav Jumala eluga.
- Inimese tugevaim motiiv õhutab teda saavutama isiklikku õnne. Piibel tunnistab seda igatsust ning demonstreerib meile, et kogu taevas ühineb inimesega tema püüetes saavutada tõelist õnne.
- Sa koged rahu ja õnne õiguse tegemisest, mida sa vääras suunas liikumisest iialgi ei tunneks.
- Mõned peavad rikkusi ja tegevusetust õnnistuseks, kuid alati on toimekad inimesed, kes rõõmuga täidavad oma igapäevaseid kohustusi, kõige õnnelikumad ja parima tervisega inimesed.
- Jumal, kes lõi meie esivanemate Eedeni-kodu ületamatult kauniks, on niisamuti kinkinud meie õnne hüvanguks kõrged puud, imekaunid lilled ja kogu looduses peituva ilu.
- Jumal soovib, et oleksime õnnelikud.
- Tee tõelisele õnnele jääb samaks kõikidel aegadel. Kannatlik järjekindlus heategemises viib austusele, õnnele ning igavesele elule.
Tsitaadid EGW hommikvalveraamatust “Elu tänasel päeval”.
Näide Peetrusest
Miski pole Jumalale solvavam kui ennasttäis vaim. Peetruse elus oli kurb õppetund, mis on hoiatuseks kõikidele Kristuse järgijatele. Päästja oli teda läheneva ohu eest hoiatanud, kuid enesekindel ja uhke Peetrus kinnitas oma ustavust ja innukust ning teatas, et ta on valmis oma Issandaga koos minema nii vangi kui ka surma. Peetruse katsumusaeg jõudis kätte, kui tormiliste sündmuste käigus alandati jüngrite Õpetaja. Inspireeritud kirjutaja sõnad panevad ahastama: “Siis jätsid kõik jüngrid Tema maha ja põgenesid ära.” (Mt 26:56) Tormakas, armukade ja enesekindel Peetrus salgas oma Issandat korduvalt. Hiljem kahetses ta kibedalt. See kogemus peaks kõiki hoiatama enesekindluse ning eneseõiguse eest.
Inimesed, kes alandavad end nagu lapsed, on need, keda Jumal õpetada saab. Issanda tegevus ei sõltu inimese andekusest, sest Tema ise on kõigi hinnaliste annete Allikas. Taevased annid kuuluvad inimesele, kes on alandlik, kes armastab ja kardab Jumalat. Issand saab kasutada just sellist inimest, sest too ei tegutse oma äranägemise järgi. Ta töötab hoolikalt kartuses, et ta võib Issanda töö ära rikkuda. Tema elu sarnaneb Kristuse elule.
Me peame olema alandlikud ja tasased, et hoida Kristuse meelsust. EGW “Usk, millest ma elan”
