Ohvrit väärtustades
Kas täielik alistumine Kristusele tundub sulle liiga suure ohvrina? Esita endale küsimus: “Mida on Kristus minu eest andnud?” Jumala Poeg andis kõik – elu, armastuse, kannatuse – meie lunastamiseks. Kas meie, kes me ei vääri nii suurt armastust, keeldume andmast talle oma südant? Igal eluhetkel oleme osa saanud tema armu õnnistustest ja just sellepärast ei taipa me teadmatuse ja õnnetuse sügavust, millest meid on päästetud. Kas me võime vaadata temale, keda meie patud on läbi pistnud, ja siiski olla tema armastuse ja ohvri suhtes hoolimatud? Kas me võime, mõeldes au Issanda lõputule alandumisele, nuriseda, et saame igavesse ellu minna vaid läbi võitluse ja enesesalgamise? EGW “Tee Kristuse juurde”
Aita ligimest
Ma lugesin kord lugu mehest, kes külmal talvepäeval läbi sügavate hangede rännates külmast kangeks muutus; külm tungis peaaegu tajumatult temani ja külmutas ta elujõu. See mees oli peaaegu surnuks külmunud ning oli valmis võitluses elu eest alla andma, kui ta äkitselt kuulis kellegi kaasränduri oigeid, kes oli ka külmast hukkumas. Temas tärkas kaastunne ning ta otsustas oma kaaslase päästa. Ta hõõrus selle õnnetu mehe jääkülmi jäsemeid ning peale küllaltki suurt pingutust õnnestus tal too jalule tõsta. Kuna aga kannatanu ei suutnud seista, siis kandis see mees ta läbi nende hangede, millest ta oli arvanud, et ei suuda kuidagi üksinda läbi minna.
Kui ta oma kaaslase kindlasse kohta oli kandnud, jõudis talle pärale tõde, et teist päästes, oli ta ka iseenda päästnud. Tema siirad pingutused teise päästmiseks olid kiirendanud vere ringvoolu ta külmunud veresoontes ning tervistav soe hoovus jõudis ka keha kaugematesse osadesse.
Usklikele tuleb pidevalt õpetuste ja näidete abil meelde tuletada seda õppetundi, et teisi aidates saame me ise abi – nii annavad nende kristlikud kogemused parimaid tulemusi. Las need, kes on masendunud, kes arvavad, et tee igavesse ellu on katsumusterikas, raske, minna välja tööle teisi aitama. Sellised pingutused, kui nad on ühendatud palvetega jumaliku valguse saamiseks, panevad nende südamed Jumala armu mõjul kiiremini tuksuma ja nende armastus hakkab särama suurema jumaliku tulisusega. Kogu nende kristlik elu muutub siis tõelisemaks, siiramaks ja palverikkamaks. EGW “Elu tänasel päeval”
Hindamatu varandus
Paljud arvavad, et inimese tarkus on suurema tähtsusega kui jumaliku Õpetaja tarkus ning Jumala õpperaamatut peetakse vanamoodsaks, iganenuks ja igavaks.
Kuid need, keda Püha Vaim on elustanud, ei arva niimoodi. Nad näevad hindamatut varandust ja müüvad kõik, et osta põld, mis seda sisaldab. Nad valivad Tema Sõna silmapaistvaks peetavate autorite raamatute asemel, sest Ta on tähtsaim autor ja suurim õpetaja, keda maailm on kunagi tundnud, kes andis oma elu meie eest, et meil võiks Tema kaudu olla igavene elu. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Vili kristlikul puul
Tõelise töö teeb Püha Vaim inimese iseloomu juures ja selle vilju on näha. Nagu hea puu kannab head vilja, nii kannab puu, mis on tegelikult istutatud Issanda aeda, head vilja igaveseks eluks.
Ründavad patud on võidetud, halbu mõtteid ei lubata pähe, halvad harjumused aetakse hinge templist välja. Kalduvused, mida on vales suunas mõjutatud, pööratakse õigesse suunda. Vale meelsus ja tunded juuritakse välja. Püha meelelaad ja pühitsetud emotsioonid on nüüd vili, mida kristlik puu kannab. Toimunud on täielik muutus. See töö ootab tegemist. EGW “Te saate väe”
Me pole kunagi üksi
Püha Vaim ei jäta usklikku hetkekski üksi. Peaksime sagedamini meenutama, et Trööstija on alati meie kõrval. Kui me selle tõe isiklikult vastu võtame, ei tunne me iialgi end üksi. Kui vaenlase rünnakud ei paista lakkavat, kui kiusatused löövad üle pea kokku, peame usus toetuma Jumalale, sest meil on Tema tõotus, et iialgi ei jäeta meid võitluses üksi. Iga patust vabastatud hing on Tema silmis hinnaline – hinnalisem kui kogu maailm kokku. Inimene on lunastatud jumaliku vere hinnaga ja Kristus ei hülga hinge, kelle eest Ta on surnud.
Püha Vaim esindab Kristust. Kui seda Vaimu tunnustavad inimesed suhtlevad teistega, siis jõud, mis neid täidab, puudutab nähtamatut traati, mille kaudu levib vaimujõud kõigile. Siis me mõistame, et jumalikel võimalustel pole piire. EGW “Usk, millest ma elan”








