Mina olen
Olles inimene, jõudis Kristus inimesteni; olles Jumal, oli Ta seotud Jumala trooniga. Inimese Pojana jättis Ta meile sõnakuulelikkuse eeskuju; Jumala Pojana annab Ta meile jõu sõna kuulda. Kristus oli see, kes ütles Moosesele põõsast Hoorebi mäe juures: “Ma olen see, kes ma olen … Ütle Iisraeli lastele nõnda: Mina olen on mind läkitanud teie juurde!” (2Ms 3:14) Tema oli Iisraeli vabastamise tagatis. Ka siis, kui Ta tuli “inimese sarnasuses”, ütles Ta enese kohta Mina olen. Petlemma laps, alandlik ja tasane Lunastaja on Jumal, “avalikuks saanud lihas”. (1Tm 3:16) Ta ütleb meile: “Mina olen hea karjane”. “Mina olen elav leib”. “Mina olen tee, tõde ja elu”. “Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal”. (Jh 10:11; 6:51; 14:6; Mt 28:18) Mina olen iga tõotuse tagatis. Mina olen, ärge kartke.
“Jumal meiega” on meie patust pääsemise tagatis, meile antud kinnitus, et me saame jälle olla sõnakuulelikud taevasele käsule. EGW “Ajastute igatsus”
Hoolikas uurimine
Pühakirja kiirustades lugemisest on vaid vähe kasu. Mõni võib lugeda läbi terve Piibli, nägemata selle ilu ning mõistmata selle sügavat ja varjatud tähendust. Kasulikum on uurida ühte kohta, kuni selle tähendus avaneb ja selle seos lunastusplaaniga on arusaadav, kui lugeda mitu peatükki ilma selge eesmärgita ja saamata ühtki positiivset juhist.
Hoia Piibel alati käepärast! Kui avaneb võimalus, siis loe seda ja jäta tekste meelde. EGW “Tee Kristuse juurde”
Ühendus maa ja taeva vahel
Taevas on toodud maale lähedale selle salapärase redeli kaudu, mille alus on kindlalt asetatud maa peale, ülatipp aga ulatub Igavese Jumala troonini. Inglid tõusevad ja laskuvad pidevalt mööda seda säravat redelit, kandes abivajajate ja vaevatute palved Isale üleval ning tuues inimlastele õnnistusi ja lootust, julgust ja abi.
Valguse inglid loovad inimhinges taevase õhkkonna ning ülendavad mõtted nähtamatu ja igavesega. Me ei suuda neid oma loomupärase, sureliku nägemismeelega tajuda; ainult vaimuliku nägemisega on võimalik taevaseid asju ära tunda. Ainult vaimulik kõrv võib kuulda taevaste helide kooskõla. EGW “Apostlite teod”
Näide kadunud lambast
Tähendamissõnas kadunud lambast õpetab Kristus, et pääste ei sõltu sellest, et meie otsime Jumalat, vaid sellest, et Jumal otsib meid. “Ei ole mõistjat, ei ole Jumala otsijat. Nad kõik on kaldunud kõrvale.” (Rm 3:11,12) Me ei paranda meelt sellepärast, et Jumal võiks meid otsida, vaid Tema ilmutab meile oma armastust, et me võiksime meelt parandada.
Kui eksinud lammas on viimaks koju toodud, siis väljendub karjase tänulikkus meloodilistes tänulauludes. Ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid, öeldes neile:
Samamoodi ühineb taevas ja maa tänus ja rõõmustamises, kui suur Karjane on eksija leidnud. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Isikuline Jumal
Kõigi tõeliste teadmiste alus on isikulise Jumala olemasolu, Kristuse ühtsus oma Isaga. Loodusest võime saada Jumala suuruse ja majesteetlikkuse kohta üksnes puuduliku arusaamise. Me näeme Tema väge ja tarkust tegutsemas, kuid Tema ise on väljaspool meie arusaamist. Ookean, kärestikud, kõrged kaljused mäed ilmutavad Tema kätetööd üksnes ebatäiuslikult. Saatan on Jumala loomistöösse toonud korratuse ja moonutused. Isa iseloomu ilmutamiseks on vaja midagi enamat kui loodust.
Kristus tuli siia maa peale, et näidata, mida piiratud mõistus võib Jumala aust mõista. Ta tuli, et ühendada jumalikkus ja inimlikkus, et Tema kaudu, Tema täiusliku iseloomu kaudu, võiksid inimesed viimaks näha Jumalat Tema au täiuses. Tema toodud ohvri teenete kaudu võime “põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu, ja saada jumaliku loomuse osaliseks”. (2Pt 1:4) Kristuse kaudu paistavad Tema järelkäijatele jumalikkuse säravad kiired. “Aga kõigile, kes tema vastu võtsid, andis ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse.” (Jh 1:12) EGW “Pilk ülespoole”
Kasvav valgus
Peetrus manitseb oma vendi kasvama “meie Issanda ja Päästja Jeesuse Kristuse armus ja tundmises”. (2Pt 3:18) Kui Jumala rahvas kasvab armus, muutub nende arusaamine Piiblist üha selgemaks. Nad märkavad selle pühades tõdedes uut valgust ja ilu. Seda on kinnitanud koguduse ajalugu läbi aegade ja nii jätkub see lõpuni. “Aga õigete rada on otsekui valgusepaistus, mis muutub üha selgemaks, kuni päev on saabunud.” (Õp 4:18) EGW “Tee Kristuse juurde”
