Usaldage Issandat
Ma ütlen taas: olge julged! Usaldage Issandat!
Ärge laske vaenlasel endalt tõotusi röövida! Kui olete end maailmast eraldanud, on Jumal öelnud, et Tema on teie Isa ja teie Tema tütred ja pojad. Kas sellest ei piisa? Missugust suuremat stiimulit saaks teile anda? Kas olla liblikas ilma püüdluste ja sihita elus on mingi suur eesmärk? Oh, lubage mul seista igavese tõe alusel. Andke mulle kadumatu väärtus. Lubage mul kinni haarata kuldsest ahelast, mis on taevast maa peale lastud, et ma saaksin tõmmatud üles Jumala juurde ausse. See on minu püüdlus, see on minu eesmärk. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Jumala tõotused
Vahel tundub usu käsivars olevat liiga lühike, et puudutada isegi Päästja rüüd, kuid on olemas tõotus, mille taga on Jumal: “Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema ütleb: “Vaata, siin ma olen!” Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne, kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge, siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev. Ja Issand juhatab sind alati ning toidab su hinge põuasel maal; ta teeb tugevaks su luud-liikmed ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi ei valmista iial pettumust.” (Js 58:9-11)
Võitu ei too meie jõupingutused. Selle saame siis, kui näeme tõotuse taga Jumalat ning usume ja usaldame Teda. Haara usus kinni lõputu väe käest. Issand, kes on andnud tõotuse, on ustav. EGW “Pilk ülespoole”
Teel taeva väravateni
On inimesi, kes püüavad tõusta kõrgemale kristliku arengu redelil. Kuid tehes edusamme, hakkavad nad toetuma inimlikule jõule ning kaotavad peagi silmist Jeesuse – oma usu alustaja ja täidesaatja. Tagajärjeks on kaotus – kõige senivõidetu kaotamine. Tõesti kurb on nende olukord, kes teest väsinuina lubavad hingevaenlasel röövida endalt kristlikud voorused, mis on hakanud arenema nende südames ja elus. “Kuid kellel seda pole,” teatab apostel, “on pime ja lühinägelik; ta on unustanud, et on puhastatud oma endistest pattudest.” (2Pt 1:9)
Apostel Peetrusel olid Jumala asjades pikaajalised kogemused. Tema usk Jumala päästvasse väesse oli aastatega tugevnenud, kuni ta oli jõudnud kindlale veendumusele, et iial ei lange see, kes usus edasi minnes tõuseb astmelt astmele, ikka ülespoole, kuni jõuab redeli tippu, mis ulatub taeva väravateni. EGW “Apostlite teod”
Suhtlemine Kristusega
Suhtlemine Kristusega – kui ärarääkimata hea see on! Niisuguse osaduse nautimine on ka meie eesõiguseks. Kui varajased jüngrid kuulsid Kristuse sõnu, tundsid nad vajadust Tema järele. Nad otsisid ja leidsid Tema ning järgisid Teda. Nad viibisid koos Temaga kodus, söögilauas, kabinetis ja põllul. Nad olid Talle kui õpilased õpetajale, võttes vastu iga päev Tema huulilt tulevaid püha tõe õppetunde. Nad vaatasid Temale kui sulased isanda peale. Nad teenisid Teda rõõmsalt, heameelselt.
Meie suhted on suure tähendusega. Võime luua paljusid meeldivaid ja kasulikke sidemeid, ent ükski neist pole nii väärtuslik kui suhe, mille läbi surelik inimene viiakse ühendusse surematu Jumalaga. Niisuguses ühenduses jäävad Kristuse sõnad meisse elama. Tulemuseks on puhastatud süda, puhas elu ja veatu iseloom. Ent Tema sarnaseks võime me muutuda üksnes tutvuse ja ühenduse kaudu Temaga, ainsa veatu eeskujuga. EGW “Elu tänasel päeval”
Täiuslik Päästja
Ehkki patune ei saa ennast ise päästa, tuleb tal siiski midagi teha, et pääseda. Kristus ütleb: “Kes minu juurde tuleb, seda ma ei lükka välja.” (Jh 6:37) Niisiis tuleb meil Tema juurde tulla. Ja kui me oma patud kahetseme, tuleb meil uskuda, et Ta võtab meid vastu ning annab meile andeks. Usk on Jumala and, kuid meil tuleb seda rakendada. Usk on käsi, millega inimhing haarab kinni Jumala poolt pakutud armust ja halastusest.
Ainult Kristuse õigus võib anda meile õiguse osa saada armuseaduse õnnistustest. Paljud on kaua igatsenud ja püüdnud neid õnnistusi saada, kuid tagajärjetult, kuna nad on lootnud suuta teha midagi, millega neid väärida. Nad ei ole rebinud pilku endalt ega uskunud, et Jeesus on täiuslik Päästja. Me ei tohi mõelda, et meie teened meid päästavad; Kristus on meie ainus päästelootus.
Usaldades täielikult Jumalat ja Jeesuse, meie patte andestava Päästja teeneid, saame Temalt igakülgset abi, mida iial soovime. Ärgu keegi vaadaku endale, arvates, et ta suudab ennast päästa. Jeesus suri meie eest, kuna meie olime võimetud pääsema. Temas on meie lootus, õigeksmõistmine ja meie õigus. Kui näeme oma patusust, ei peaks me heitma meelt ega kartma, et meil pole Päästjat või pole Temal meie jaoks armu. Just praegu kutsub Ta meid tulema abituina nagu oleme Tema juurde, et saaksime päästetud. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
