Kristus hingetemplis
Püha Vaim peab tegema südames oma töö; kui see on tehtud, siis ei voola enam kibedad pisarad, vaid täitub tõotus: “Vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks”. (Jh 4:14)
Sa saad seisma jääda ainult Jumalas. Kui süda on Jumalaga lepitatud, ilmneb see kaaskristlastega suhtlemises. On näha, et hingetemplis elab Kristus. EGW “Pilk ülespoole”
Nelipühi
Kui jüngrid pärast Kristuse taevaminekut kogunesid, saatsid nad agaralt oma palveid Isa ette Jeesuse nimel. Pühalikus aukartuses kummardusid nad palvesse, korrates tõotust: “Mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel. Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik!” (Jh 16:23, 24) Nad sirutasid oma usukäed ikka kõrgemale ja kõrgemale võimsa põhjendusega: “Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest.” (Rm 8:34) Nelipühi tõi nende juurde Lohutaja, kelle kohta Kristus oli öelnud, et ta “on teie sees”. (Jh 14:17)
Nüüdsest pidi Kristus Püha Vaimu läbi alaliselt oma laste südames elama. Nende ühendus temaga oli nüüd veel lähedasem kui siis, mil ta isiklikult nende keskel oli. Neis elava Kristuse valgus, armastus ja jõud kiirgas neist, nii et inimesed seda nähes “panid… seda imeks. Nad tundsid ära, et need mehed olid olnud Jeesuse kaaslased.” (Ap 4:13) EGW “Tee Kristuse juurde”
Loojale kuulub au
Paljudele meeldivad kaunid maalid ning nad on valmis kummardama talenti, mis suudab luua ilusa joonistuse, aga kust said need, kes pühendasid oma elu sellele tööle, oma kavandid? Kust saavad kunstnikud idee, mida lõuendile panna? Looduse kaunist vaatepildist, loodusest, üksnes loodusest. Inimesed pühendavad kogu oma olemuse jõu ja kiindumused eelistustele selles suunas. Paljud ei pööra enam tähelepanu sellele, kui kaunis ja suurepärane on loodus, mille Looja on nende rõõmuks loonud, ja pühendavad kõik oma olemuse võimed kunsti täiustamisele. Ometi on kõik need asjad ainult looduse ebatäiuslik koopia. Kunst ei suuda ealeski saavutada looduses nähtavat täiust.
Unustatakse kõigi looduse ilusate asjade Looja. Olen näinud paljusid, kes satuvad vaimustusse päikeseloojangu pildist, samas kui neil võiks olla eesõigus näha peaaegu aasta igal õhtul tegelikku ja suurepärast loojangut. Nad võivad näha kauneid värvitoone, mille looduse nähtamatu Meisterkunstnik on jumaliku osavusega maalinud võrratuteks vaatepiltideks taeva muutlikul lõuendil, ja ometi pöörduvad nad taevase päritoluga pildist hoolimatult ära maalikunsti poole, mida on teinud ebatäiuslikud sõrmed, ning peaaegu langevad maha ja kummardavad neid. Mis on selle põhjus? Vaenlane püüab peaaegu kogu aeg pöörata tähelepanu Jumalalt kõrvale. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Südameusk
Saamueli päevil õpetati praktilist jumalakartust, südameusku, samamoodi nagu õpetas seda Kristus maa peal olles. Ilma Kristuse armuta olid religiooni välised vormid vanaaja Iisraelile väärtusetud. Sama väärtusetud on need tänapäeva Iisraelile.
Tänapäeval vajame samasugust virgumist tõelisele südameusule nagu koges muistne Iisrael. Meeleparandus on esimene samm, mille peavad astuma kõik, kes tahavad Jumala juurde tagasi pöörduda. Keegi ei saa teha seda tööd ära teise eest. Me peame igaüks isiklikult alanduma Jumala ette ja kõrvaldama oma ebajumalad. Kui oleme teinud kõik, mis suudame, ilmutab Issand meile oma päästet. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Õige Temas
Kristus on ülestõusnud Päästja. Kuigi Ta oli surnud, tõusis Ta üles ja elab ikka selleks, et meie eest kosta. Me peame uskuma südamega õiguseks ja tunnistama suuga päästeks. Need, keda usu läbi õigeks mõistetakse, tunnistavad Kristusest.
Õigeksmõistmine on võimas töö, mis tehakse kurjusega määrdunud patuse heaks. Tema, kes räägib tõtt, kuulutab patuse õigeks. Issand ise paneb uskliku arvele Kristuse õiguse ja kuulutab ta õigeks universumi ees. Ta kannab patuse patud patuse esindajale ja asemikule Jeesusele. Issand paneb iga uskuva inimese ülekohtu Kristusele. “Ta on teinud patuks meie asemel selle, kes patust midagi ei teadnud, et meie saaksime Jumala õiguseks tema sees.” (2Kr 5:21)
Kristus maksis kogu maailma patuvõla ja kõik, kes tulevad usus Jumala juurde, võtavad omaks Kristuse õiguse, “kes kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks.” (1Pt 2:24) Meie patuvõlg on tasutud, meie patt on kõrvaldatud ja heidetud meresügavusse. Kahetsemise ja usu läbi oleme vabad patust ning vaatame Issandale, meie õigusele. Jeesus kannatas; õige kannatas ülekohtuse eest. EGW “Tõeline uussünd”
Mõistuse avardumine
Me ei tohiks ühegi inimese tunnistust võtta nagu Pühakirja õpetust, vaid peaksime enda jaoks ise uurima Jumala Sõna. Kui me lubame teistel enda eest mõtelda, halvab see meie jõu ja meie võimed ahenevad. Mõistuse õilsad jõud võivad nendele väärilise uurimise puuduses nii känguda, et kaob võime mõista Jumala Sõna sügavat tähendust.
Mõistus avardub, kui seda kasutatakse Piibli õpetuste omavaheliste suhete uurimiseks, kui Kirja võrreldakse Kirjaga ja vaimulikke asju vaimulikega. EGW “Tee Kristuse juurde”