Kõndides Jumalaga
Kui inimesed kõnnivad Jumalaga, siis varjab Ta neid otsekui kaljupraos. Nii varjatuna võivad nad näha Jumalat, nagu nägi Teda Mooses. Valguse ja väe läbi, mida Tema neile jagab, võivad nad rohkem mõista ja rohkem korda saata kui neil oma sureliku mõistuse abil varem võimalik näis olevat. EGW “Apostlite teod”
Elustav vägi
Vaimuliku külviga on nagu loodusegagi – tõe õpetaja peab valmistama südame pinnase ette ja külvama seemne, kuid elu andev vägi tuleb üksnes Jumalalt. Siin on piir, millest edasi on inimese pingutused asjatud. Kuigi me peame Sõna kuulutama, ei saa me anda väge, mis elustaks hinge ja laseks “võrsuda õigust ja kiitust.”
Sõna kuulutamisel peab toimima mõju, mis on väljaspool inimese võimu. Ainult Jumala Vaimu kaudu muutub Sõna elavaks ja võimsaks ning elustab hinge igavese elu jaoks. Seda tõde püüdis Kristus oma jüngrite meeltesse vajutada. Ta õpetas, et miski, mis neil on, ei suuda nende tööd edukaks muuta, vaid et Jumala imet tegev vägi annab Tema Sõnale mõju. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Õndsakskiitmised
Õndsakskiitmised olid Kristuse tervitus kogu inimperekonnale. Vaadates tohutule rahvamassile, kes oli kogunenud mäejutlust kuulama, näis Kristus hetkeks unustavat, et Ta pole taevas, ning kasutas valgusemaailmale tuttavat tervitust. Tema huulilt voolasid õnnistused nagu purskab vesi kaua suletud olnud allikast. Pöördudes kõrvale selle maailma auahnetest, enesega rahul olevatest soosikutest, kuulutas Kristus, et õnnistatud on need, kes võtavad vastu Tema valguse ja armastuse, ükskõik kui suur poleks nende vajadus.
Kristus sirutas oma käed vaimus vaeste, kurbade ja tagakiusatute poole ning ütles: “Tulge minu juurde … ja mina annan teile hingamise!” (Mt 11:28)
Kristus märkas igas inimeses lõputuid võimalusi. Ta nägi inimesi sellisena, nagu nad võiksid olla – Tema armu läbi muudetud, Issanda, meie Jumala ilus. Neid lootusega vaadates sisendas Ta lootust. Neid usaldusega koheldes sisendas Ta usaldust. Paljude südames, kes nägid olevat kõigele pühale surnud, tärkasid uued ajed. Paljudele, kes olid meeleheitel, avanes uue elu võimalus. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Pühitsus
Pühakirjas esiletoodud pühitsus hõlmab kogu olemuse – vaimu, hinge ja ihu. Paulus palvetas tessalooniklaste eest, et nende “kogu… vaim ja hing ja ihu” säiliksid “laitmatuina meie Issanda Jeesuse Kristuse tulekuks”. (1Ts 5:23) Teises kohas kirjutab ta usklikele: “Mina manitsen teid nüüd, vennad, Jumala suure südamliku halastuse tõttu andma oma ihud elavaks, pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks.” (Rm 12:1) Kristus ütles: “Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest.” Need, kes armastavad Jumalat kõigest oma südamest, soovivad anda Tema teenistusse parima oma elust ja püüavad pidevalt tuua iga oma hinge- ja ihujõu kooskõlla käskudega, mis edendavad võimet teha Tema tahtmist. EGW “Suur võitlus”
Talle vere läbi
Mõelgem meie kalli Päästja elule ja kannatustele meie pärast ning pidagem meeles, et kui me ei ole nõus taluma katsumusi, vaeva ja võitlust, kui me ei ole valmis osa saama Kristuse kannatustest, ei leita meid väärt olema Tema troonile istuma. Meilt ei nõuta kunagi nii palju kannatamist kui Kristus kannatas, sest Kristuse peale pandi kogu maailma patud, mitte ühe inimese omad. Ta talus alandust, süüdistusi, kannatusi ja surma, et me võiksime Tema eeskuju järgides kõik pärida.
Kristus on meie eeskuju, täiuslik ja püha eeskuju, mis on meile järgimiseks antud. Me ei saa iial eeskujuga võrdseks, kuid me võime seda vastavalt oma võimekusele jäljendada ja sellega sarnaneda. Kui me langeme abitult, kannatame oma patu patususe mõistmise tõttu, kui alandame end Jumala ees, vaevame hinge tõelise kahetsuse ja meeleparandusega, kui esitame Isale Kristuse nimel innukaid palveid, siis võtab Isa meid kindlasti vastu, kui anname kõik puhtsüdamlikult Jumalale. Peame hingepõhjas mõistma, et kõik meie jõupingutused ja me ise oleme ülimalt väärtusetud, sest ainult Võitja nimel ja Tema jõus saavad meistki võitjad. EGW “Te saate väe”
