Rõõmutoov teenimine
Meie Jumal on õrn, halastav Isa. Tema teenimist ei peaks peetama kurvastavaks ega ahastamapanevaks ülesandeks. Issanda teenimine ja tema töös osalemine peaks olema nauding. Jumal ei taha, et tema lapsed, kellele on valmistatud nii suur lunastus, tegutseksid nii, nagu oleks ta vali ja nõudlik töödejuhataja. Ta on nende parim sõber ja kui nad teda teenivad, soovib ta olla koos nendega, neid õnnistada ja lohutada, täita südame rõõmu ja armastusega. Issand soovib, et tema lapsed saaksid lohutust tema teenimisest ja leiaksid tema töös pigem rõõmu kui vaeva. Ta soovib, et need, kes tulevad teda kummardama, võtaksid endaga kaasa väärtuslikud mõtted tema hoolest ja armastusest, et nad võiksid olla rõõmsad igapäevases töös, et neil oleks jõudu talitada kõiges ausalt ja ustavalt. EGW “Tee Kristuse juurde”
Erinevad elutingimused
Ehkki kõik Jumala loodu oli täiuslikkuse kehastus ning kogu Jumala loodud maal ei olnud Aadama ja Eeva õnneks midagi puudu, ilmutas Ta ometi oma suurt armastust nende vastu erilisel viisil ja rajas just nende jaoks aia. Nad pidid kulutama osa oma ajast õnnetoovas töös – aeda harides – teise osa aga ingleid vastu võttes, nende juhtnööre kuulates ning mõtiskledes. Aadama ja Eeva töö ei olnud kurnav. See pakkus neile rõõmu ja suurendas energiat. Kaunis aed pidi olema nende kodu – nende eriline peakorter.
Millised olid elutingimused, mis Igavene Isa oma Poja jaoks välja valis? Eraldatud kodu Galilea küngaste vahel, perekond, kes pidi end elatama ausa, väärika tööga; igapäevane võitlus raskustega; eneseohverdus, kokkuhoid ja kannatlik, rõõmutoov teenimine; igapäevane uurimistund emaga, avatud pühakirjarull põlvedel; vaikne koidiku- või videvikutund kusagil rohelises orus, looduse pühalik mõju, jumaliku loomistöö ja juhtivuse uurimine, hinge läbikäimine Jumalaga – sellised olid Jeesuse varase eluperioodi tingimused ja võimalused. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Olles viljakandev puu
Leebus, tasadus, sallivus, kannatlikkus, rahuliku meele säilitamine, kõigi asjade talumine, kõige lootmine – need on viljad, mis kasvavad kallihinnalise, taevase päritoluga armastusepuu otsas. See puu osutub igihaljaks, kui selle eest hoolitsetakse. Selle oksad ei lange maha, selle lehed ei närtsi. See on kadumatu ja igavene ning saab kogu aeg kastetud taevase kastega. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Isa tahet täites
See nõndanimetatud usk Kristusesse, mis väidab vabastavat inimesed kohustusest kuulata Jumala sõna, ei ole usk, vaid kujutlus. “Sest teie olete armu läbi päästetud usu kaudu.” “Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud.” ( Ef 2:8; Jk 2:17) Enne maa peale tulemist ütles Jeesus enese kohta:
Vahetult enne taevasse tagasiminekut väitis Ta: “Mina olen pidanud oma Isa käske ja jään tema armastusse.” Pühakiri ütleb: “Ja sellest me tunneme ära, et oleme teda mõistnud, kui me peame tema käske. Kes ütleb enese püsivat temas, see on ka ise kohustatud käima nõnda, nagu tema on käinud.” “Sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes.” (Jh 15:10; 1Jh 2:3.6; 1Pt 2:21) EGW “Tee Kristuse juurde”
Näide Stefanosest
Kui Stefanost kutsuti Kristuse pärast kannatama, siis ta ei kõikunud. Ta luges oma saatust hukkajate julmadelt nägudelt, ent ei kõhelnud andmast neile viimast sõnumit, mis tal oli inimestele anda. Ta vaatas üles ja lausus:
Kogu taevas oli huvitatud sellest juhtumist. Isa troonilt tõusev Jeesus kummardus ettepoole, vaadates oma teenri silmadesse ning saates tema näole oma au kiiri. Inimesed hämmeldusid, nähes Stefanose palet säramas otsekui inglil, sest Jumala au säras tema peale. Sellal kui Stefanose pilk oli keskendunud oma Issanda näole, viskasid Kristuse vaenlased ta kividega surnuks. Kas meile ei tundu, et see on väga karm viis surra? Ent surmahirm oli kadunud ja Stefanose viimaseks hingetõmbeks oli palve, et Issand andestaks tema tapjatele.
Jeesus soovib, et me astuksime Tema sammudes ning Ta on teinud selle oma laste jaoks nii kergeks kui vähegi võimalik. Kui me seda teeme, saame me Kristuse ja Tema au osalisteks. EGW “Elu tänasel päeval”
Milline meelsus on sinul?
Lutsifer oli öelnud: “Mina tõusen taevasse, kõrgemale kui Jumala tähed tõstan ma oma aujärje /…/ ma teen ennast Kõigekõrgema sarnaseks.” (Js 14:13.14)
See oli vabatahtlik ohver. Jeesus oleks võinud jääda Isa kõrvale. Ta oleks võinud säilitada taeva au ja inglite austuse. Ta andis meelsamini valitsuskepi tagasi Isa kätte ning astus alla universumi troonilt, et tuua valgust pimeduses olijaile ja elu hukkujaile. EGW “Ajastute igatsus”