Tervendav õnnistus
Vaimu ja keha vahel on väga suur side. Kui üks on mõjutatud, reageerib ka teine. Vaimsel seisundil on füüsilise süsteemi tervises suur osa. Kui vaim on vaba ja õnnelik, teadlik õigesti toimimisest ja tunneb rahulolu teiste õnne põhjustamisest, loob see rõõmsameelsuse, mis mõjub kogu süsteemile, nii et vereringe on vabam ja kogu keha paremas toonuses.
Jumala õnnistus on tervendav ning need, kes toovad rohkelt kasu teistele, tunnevad seda imelist õnnistust oma südames ja elus. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Hinnaline and
Meile antud elu kaudu avaldub Jumala armastus. See on and, mille Jumal on meie hoolde usaldanud. Kui vaadata seda Jumala Poja pühas valguses, näeme, et see on väga hinnaline and.
See and väljendab meie kuuluvust Jumalale. Kuulume kahekordselt Talle – esimest korda saime Tema omaks loomisel, teist korda siis, kui Kristus meid ristil lunastas. Me ammutame oma elujõudu Jumalalt. Tema on Looja ja kõige elava Autor. Temalt saame ka igavese elu, mida Ta tahaks anda kõigile enda näo järgi loodud olevustele. EGW “Usk, millest ma elan”
Õige patukahetsus
Eneseõigustamise vaim on pärit valede isalt ja seda on ilmutanud kõik Aadama pojad ja tütred. Selliseid tunnistusi pole inspireerinud jumalik Vaim ja need pole Jumalale vastuvõetavad. Õige patukahetsus juhib inimest ise oma süüd kandma ja seda pettuse ning silmakirjalikkuseta tunnistama. Nagu vaene tölner, julgemata silmigi taeva poole tõsta, hüüab ta: “Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!”
Need, kes selliselt oma süüd tunnistavad, mõistetakse õigeks, Jeesus esitab oma vere, mille ta on valanud, kahetseva hinge kaitseks. Kõik Jumala Sõnas esinevad õige meeleparanduse ja alandumise näited ilmutavad sellist ülestunnistamise vaimu, milles pole patu vabandamist ega püüet ennast õigustada. EGW “Tee Kristuse juurde”
Usk, mis päästab
Usk, mis toob pääste, ei ole juhuslik usk. See pole ka ainult mõistuslik nõustumine. See on uskumine, mis on juurdunud südames; mis võtab Kristuse vastu oma isiklikuks Päästjaks ja mis kinnitab, et Kristus võib päästa ka kõige halvemad, kes tulevad Jumala juurde Tema kaudu. Kui keegi usub, et Jeesus päästab küll teisi, kuid ei päästa teda, pole tegemist eheda usuga; kuid kui inimene haarab kinni Kristusest kui ainsast päästelootusest, ilmneb tõeline usk. Selline usk paneb selle omaniku kõigest hingest kiinduma Kristusesse. Sellise inimese mõistus on Püha Vaimu kontrolli all ning tema iseloom kujundatakse ümber jumaliku iseloomu sarnaseks. Tema usk pole surnud usk, vaid usk, mis tegutseb armastuse kaudu, juhib teda vaatlema Kristuse ilu ning muudab iseloomu jumaliku iseloomu sarnaseks.
Kogu see töö on algusest lõpuni Issandast. Hukkuv patune võib öelda: “Ma olen kadunud patune, kuid Kristus tuli otsima ja päästma, mis oli kadunud. Ta ütleb: “Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.” (Mk 2:17) Ma olen patune ja Tema suri Kolgata ristil, et päästa mind. Hetkekski enam ei pea ma olema päästmata. Ta suri ja tõusis jälle üles minu õigeksmõistmiseks ning Ta päästab mu nüüd. Ma võtan vastu andestuse, mille Ta on tõotanud.” EGW “Tõeline uussünd”
Ustav majapidaja
Jumal on andnud meeste ja naiste omandusse väärtuslikke ande. Erinevatele inimestele on Ta andnud eri annid. Kõigil ei ole ühesugune iseloomutugevus või teadmiste sügavus. Kuid kõiki neid tuleb kasutada Meistri teenistuseks, ükskõik kui väiksena võib see and paista. Ustav majapidaja kaupleb talle usaldatud kaupadega arukalt.
Mõistuse ja ihu ande tuleb hoolikalt kaitsta. Ande ei tohi enesehellitamises nõrgestada. Iga võimet tuleb hoolikalt hoida, et see oleks silmapilkseks kasutamiseks valmis. Ühtki füüsilise organismi osa ei tohi väärkasutamisega nõrgestada. Igal osal, ükskõik kui väiksel, on mõju tervikule. Ühe närvi või lihase väärkohtlemine vähendab kogu keha kasulikkust. Need, kelle eest on Kristus oma elu andnud, peaksid tooma oma harjumused ja kombed Tema tahtega kooskõlla.
Jumala Sõna teatab: “Hing, kes teeb pattu, peab surema!” (Hs 18:20) Kuid Jumal ei soovi kellegi surma. Lõpmatult suure hinna eest andis Ta inimesele teise prooviaja. Ta on maailma nii väga armastanud, “et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu”. (Jh 3:16) EGW “Pilk ülespoole”
Juurdepääs Isale
“Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed, ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme, aga me teame, et me Tema ilmudes oleme Tema sarnased, sest me näeme siis Teda, nagu Tema on.” (1Jh 3:2) Meie Lunastaja on avanud tee, nii et suurim patune, suurim abivajaja, rõhutuim ja põlatuim võib leida juurdepääsu Isale. Me kõik võime olla selles kodus, mida Jeesus on läinud valmistama. “Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti ja kes avab ja ükski ei sule, kes suleb ja ükski ei ava. (Ilm 3:7)
EGW “Ajastute igatsus”
