Rahulolemine
Hing, kes jõuab Kristusega isiklikku ühendusse, saab pühaks templiks Issandale, sest Jeesusest saab uskliku jaoks tarkus, õigus, pühitsus ja lunastus. Sellel, kes on end täielikult Jumalale andnud, on teadlikkust Kristuse päästvast ligiolust. Tal on vaimulik kannatlikkus ja hingerahu, mis tuleneb sellest, et ta õpib Temalt, kes on tasane ja südamelt alandlik. Jeesuse usaldamine on tema võimelisus ja õigus, tema hing on täidetud meeldiva rahuloluga. EGW “Te saate väe”
Võit Sõna läbi
Kristus võitis võitluse Saatanaga Jumala Sõna abil. Ainult Sõna abil suutis Ta vastu seista kiusatusele. “Kirjutatud on,” ütles Ta. Meile on antud “kallid ja suurimad tõotused, et te nende läbi saaksite osa jumalikust loomusest, kui te olete põgenenud hukkumisest, mis on maailmas himude tõttu.” (2Pt 1:4)
Iga tõotus Jumala Sõnas kuulub meile. “Igast sõnast, mis lähtub Jumala suust” me elame. Kui sind ründavad kiusatused, ära vaata olukordadele ega enda nõrkustele, vaid Sõna jõule. Kogu selle vägi on sinu päralt. Laulja ütleb: “Ma panen Su Sõna tallele oma südamesse, et ma ei teeks pattu Sinu vastu.” “Inimlikes tegudes olen ma sinu huulte sõnade tõttu hoidnud üleannetutest teeradadest.” (Ps 119:11;17:4) EGW “Ajastute igatsus”
Südame avamine Jumalale
Jumal kõneleb meiega läbi looduse ja ilmutuse, oma ettenägeliku juhtimise ja Vaimu mõju. Kuid sellest pole veel küllalt; ka meie peame avama temale oma südame. Vaimuliku elu ja jõu saamine eeldab tegelikku lävimist oma taevase Isaga. Meie meeled võivad olla suunatud temale, me võime mõtiskleda tema tegude, tema armu ja õnnistuste üle, kuid see ei ole veel ühendusepidamine temaga selle sõna kõige täielikumas tähenduses. Selleks et olla tõelises läbikäimises Jumalaga, peab meil olema temale midagi öelda oma elu kohta.
Palve on südame avamine Jumalale kui sõbrale. See pole vajalik mitte selleks, et Jumal saaks teada, kes me oleme, vaid et võimaldada meil vastu võtta teda. Palve ei too Jumalat alla meie juurde, vaid viib meid üles tema juurde. EGW “Tee Kristuse juurde”
Sajandist sajandisse voolav armastus
Issand õpetas meid Jumalat oma Isaks nimetama, suhtuma Temasse kui vanemliku kiindumuse lättesse, kui armastuse allikasse, mis on voolanud sajandist sajandisse inimsüdame kanali kaudu. Kogu osavõtlikkus, kaastunne ja armastus, mida on maa peal ilmutatud, on välja voolanud Jumala troonist ning võrreldes selle armastusega, mis täidab Tema südant, on see kui allikas ookeani kõrval. Tema armastus voolab pidevalt, et teha nõrgad tugevaks, arad kindlaks ja anda moraalset julgust kõhklejatele.
Jumal tegutseb Kristuse kaudu ja inimene võib Poja nimel tulla Isa juurde. Meie teadmine ja laul on: “Kuulake, mida Issand on minu hingele teinud!” EGW “Te saate väe”
Ustav majapidaja
Jumal on andnud meeste ja naiste omandusse väärtuslikke ande. Erinevatele inimestele on Ta andnud eri annid. Kõigil ei ole ühesugune iseloomutugevus või teadmiste sügavus. Kuid kõiki neid tuleb kasutada Meistri teenistuseks, ükskõik kui väiksena võib see and paista. Ustav majapidaja kaupleb talle usaldatud kaupadega arukalt.
Mõistuse ja ihu ande tuleb hoolikalt kaitsta. Ande ei tohi enesehellitamises nõrgestada. Iga võimet tuleb hoolikalt hoida, et see oleks silmapilkseks kasutamiseks valmis. Ühtki füüsilise organismi osa ei tohi väärkasutamisega nõrgestada. Igal osal, ükskõik kui väiksel, on mõju tervikule. Ühe närvi või lihase väärkohtlemine vähendab kogu keha kasulikkust. Need, kelle eest on Kristus oma elu andnud, peaksid tooma oma harjumused ja kombed Tema tahtega kooskõlla.
Jumala Sõna teatab: “Hing, kes teeb pattu, peab surema!” (Hs 18:20) Kuid Jumal ei soovi kellegi surma. Lõpmatult suure hinna eest andis Ta inimesele teise prooviaja. Ta on maailma nii väga armastanud, “et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu”. (Jh 3:16) EGW “Pilk ülespoole”
Juurdepääs Isale
“Armsad, me oleme nüüd Jumala lapsed, ega ole veel saanud avalikuks, mis me tulevikus oleme, aga me teame, et me Tema ilmudes oleme Tema sarnased, sest me näeme siis Teda, nagu Tema on.” (1Jh 3:2) Meie Lunastaja on avanud tee, nii et suurim patune, suurim abivajaja, rõhutuim ja põlatuim võib leida juurdepääsu Isale. Me kõik võime olla selles kodus, mida Jeesus on läinud valmistama. “Nõnda ütleb Püha, Tõeline, kelle käes on Taaveti võti ja kes avab ja ükski ei sule, kes suleb ja ükski ei ava. (Ilm 3:7)
EGW “Ajastute igatsus”