Üks tõend on kättesaadav kõigile, nii kõrgeima kui ka madalaima haridusega inimesele – see on kogemuse tõend. Jumal kutsub meid järele proovima oma Sõna tõepärasust ja oma tõotuste kindlust. Ta ütleb: “Maitske ja vaadake, et Issand on hea!” (Ps 34:9) Selle asemel, et usaldada teiste sõnu, peame ise “maitsma”. Ta teatab pidulikult: “Paluge, ja te saate.” (Jh 16:24)

Tema tõotused täituvad. Need pole kunagi valmistanud pettumust, need ei valmista mitte iialgi pettumust. Kui hoiame end Jeesuse lähedale ja tunneme rõõmu tema armastuse täiusest, siis haihtuvad kahtlus ja pimedus. EGW “Tee Kristuse juurde”

Issand puhastab südant samamoodi nagu meie tuulutame tuba. Me ei sulge uksi ja aknaid ega viska sisse mingit puhastavat ainet; me avame uksed ja lööme aknad pärani ning laseme taeva puhastaval õhul sisse voolata. Issand ütleb: “Kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde.” (Jh 3:21)

Impulsside ja tunnete aknad tuleb avada taeva poole ning isekuse ja ilmalikkuse tolm välja ajada. Jumala arm peab puhuma läbi mõistuse kambrite, kujutlusvõimel peavad olema mõtisklemiseks taevased teemad ja Jumala Vaim peab puhastama ning elustama iga olemuse osa. EGW “Te saate väe”

Oleks hea, kui me veedaksime igal päeval vaikse tunni Kristuse elu üle mõtisklemises. Me peaksime käsitlema seda punkt-punktilt ning elama oma kujutlusis läbi iga etapi, eriti viimased. Kui me niiviisi mõtleme meie eest toodud suurele ohvrile, muutub meie usk Temasse kindlamaks, armastus elavamaks ning me täitume rohkem Tema Vaimuga. Kui tahame kord pääseda, peame me õppima meeleparandust ja alandumist risti jalamil.

Seltsides teistega, võime me olla kaaslastele õnnistuseks. Kui oleme Kristuse omad, keskenduvad meie kõige armsamad mõtted Temale. Räägime meelsasti Temast, ja siis kui me jutustame teistele Tema armastusest, pehmendab jumalik mõjujõud meie endi südant. Vaadeldes Kristuse iseloomu ilu, “muutume me samasuguseks kujuks aust ausse”. (2Kr 3:18) EGW “Ajastute igatsus”

Kristuse rist on lunastatute uurimisaineks ja lauluks läbi kogu igaviku. Austatud Kristuses näevad nad ristilöödud Kristust. Päästetud ei unusta kunagi seda, et Tema, kelle vägi lõi ja hoidis ülal loendamatud maailmad ääretus ilmaruumis, Jumalast Armastatu, taeva Majesteet – Tema, keda keerubid ja hiilgavad seeravid vaimustatult austasid – alandus selleks, et tõsta üles langenud inimene; et Ta kandis patu süüd ja häbi ning et Ta läks nii kaugele, et Isa varjas Tema eest oma palge, kui kadunud maailma hädad murdsid Ta südame ja kustutasid Tema elu Kolgata ristil.

Tõsiasi, et kõigi maailmade Looja, kõigi inimeste kohtunik, pani kõrvale oma au ja alandas ennast armastusest inimeste vastu, äratab pidevalt universumi imetlust ja austust. Kui päästetud kord vaatavad oma Lunastajale ja näevad Isa igavest au Tema näol; kui nad silmitsevad Tema trooni, mis kestab igavesti, ja teavad, et Tema kuningriigil ei ole lõppu, siis alustavad nad taas vaimustatult laulu: “Väärt, väärt on Tall, kes oli tapetud ja on lunastanud meid Jumalale oma kalli verega!” (Ilm 5:12) EGW “Suur võitlus”