Mina olen
Olles inimene, jõudis Kristus inimesteni; olles Jumal, oli Ta seotud Jumala trooniga. Inimese Pojana jättis Ta meile sõnakuulelikkuse eeskuju; Jumala Pojana annab Ta meile jõu sõna kuulda. Kristus oli see, kes ütles Moosesele põõsast Hoorebi mäe juures: “Ma olen see, kes ma olen … Ütle Iisraeli lastele nõnda: Mina olen on mind läkitanud teie juurde!” (2Ms 3:14) Tema oli Iisraeli vabastamise tagatis. Ka siis, kui Ta tuli “inimese sarnasuses”, ütles Ta enese kohta Mina olen. Petlemma laps, alandlik ja tasane Lunastaja on Jumal, “avalikuks saanud lihas”. (1Tm 3:16) Ta ütleb meile: “Mina olen hea karjane”. “Mina olen elav leib”. “Mina olen tee, tõde ja elu”. “Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal”. (Jh 10:11; 6:51; 14:6; Mt 28:18) Mina olen iga tõotuse tagatis. Mina olen, ärge kartke.
“Jumal meiega” on meie patust pääsemise tagatis, meile antud kinnitus, et me saame jälle olla sõnakuulelikud taevasele käsule. EGW “Ajastute igatsus”
Hoolikas uurimine
Pühakirja kiirustades lugemisest on vaid vähe kasu. Mõni võib lugeda läbi terve Piibli, nägemata selle ilu ning mõistmata selle sügavat ja varjatud tähendust. Kasulikum on uurida ühte kohta, kuni selle tähendus avaneb ja selle seos lunastusplaaniga on arusaadav, kui lugeda mitu peatükki ilma selge eesmärgita ja saamata ühtki positiivset juhist.
Hoia Piibel alati käepärast! Kui avaneb võimalus, siis loe seda ja jäta tekste meelde. EGW “Tee Kristuse juurde”
Ühendus maa ja taeva vahel
Taevas on toodud maale lähedale selle salapärase redeli kaudu, mille alus on kindlalt asetatud maa peale, ülatipp aga ulatub Igavese Jumala troonini. Inglid tõusevad ja laskuvad pidevalt mööda seda säravat redelit, kandes abivajajate ja vaevatute palved Isale üleval ning tuues inimlastele õnnistusi ja lootust, julgust ja abi.
Valguse inglid loovad inimhinges taevase õhkkonna ning ülendavad mõtted nähtamatu ja igavesega. Me ei suuda neid oma loomupärase, sureliku nägemismeelega tajuda; ainult vaimuliku nägemisega on võimalik taevaseid asju ära tunda. Ainult vaimulik kõrv võib kuulda taevaste helide kooskõla. EGW “Apostlite teod”
Teekaart
Ei ole küllalt sellest, kui inimesel on head kavatsused; ei piisa, kui inimene teeb seda, mida ta õigeks peab või mida jutlustaja ütleb õige olevat. Kaalul on tema elu. Seepärast peab ta ise uurima Pühakirja. Ükskõik kui tugevad on veendumused, ükskõik kui kindel on inimene selles, et jutlustaja tunneb tõde, ometi pole see tema usu aluseks. Meil on kaart, kuhu on märgitud kõik teemärgid matkal taeva poole ja keegi ei pea midagi umbes arvama.
Iga mõistusega inimese esmaseks ja suurimaks kohustuseks on uurida Pühakirjast, mis on tõde ning siis selles valguses ka käia ja teisi samale julgustada. Me peaksime lugema iga päev hoolega Piiblit, kaaluma iga mõtet ja võrdlema kirjatekste üksteisega. Jumala abiga tuleb meil omandada oma tõekspidamised, sest me peame Jumala ees vastust andma. EGW “Suur võitlus”
Jumala valitsuse alus
Kõikide taevaste olevuste loomisel tegutses Isa Poja kaudu. “Tema läbi on loodud kõik … olgu aujärjed, ülemused, valitsused, võimud; kõik on loodud Tema läbi ja Temasse.” (Kl 1:16) Inglid on Jumala sulased, kellelt peegeldub Tema ligioleku alaline valgus ja kes tõttavad tuuletiivul Tema korraldusi täitma. Kuid Poeg, Jumala Võitu, “olles Tema aupaistus ning Tema olemuse kuju”, kes kannab kõike “oma vägeva sõnaga”, on neist kõigist ülem. (Hb 1:3) Tema pühamu paik on “aujärg, kõrge algusest peale”. (Jr 17:12) Tema valitsuskepp on “õigluse kepp”. (Hb 1:8) “Aulikkus ja auhiilgus on Tema palge ees, võimsus ja ilu on Tema pühamus!” (Ps 96:6)
Kuna Jumala valitsuse aluseks on armastuse seadus, siis sõltub kõikide mõistusega varustatud olevuste õnn nende täielikust kooskõlast Jumala õiglase seaduse põhimõtetega. Jumal soovib, et kõik loodud olevused Teda armastuses teeniksid; et neid ajendaks teenimisele Tema iseloomu hindamine. Jumal ei tunne vähimatki rõõmu sunnitud kuulekusest; Ta annab kõigile tahtevabaduse, et me võiksime valida Tema.
Nii kaua, kui kõiki loodud olevusi ajendas kuulekusele armastus, valitses Jumala universumis täiuslik kooskõla. Taevased hulgad tundsid rõõmu Looja tahte täitmisest. Rõõmuga peegeldasid nad Tema au ja tõid Talle ülistust. Nad armastasid Jumalat üle kõige ning üksteist usalduslikult ja omakasupüüdmatult. Taevast harmooniat ei rikkunud ükski ebakõla. EGW “Patriarhid ja prohvetid”