Varane ja hiline vihm
Hommikumaades langeb varane vihm külviajal. Varane vihm on vajalik seemne idanemiseks. Varase vihma viljastavate voogude toimel tärkavad õrnad idud. Hilisvihm, mis langeb enne lõikust, aitab kaasa vilja küpsemisele ja valmistab selle lõikuseks. Issand on kasutanud neid looduslikke protsesse, et kujutada Püha Vaimu tööd.
Nii nagu vihm ja kaste langevad esmalt, et vilja idanema panna, seejärel aga seda lõikuseks küpsetada, nii teostab ka Püha Vaim vaimulikku kasvuprotsessi selle eri staadiumides. Vilja küpsemine kujutab Jumala armutöö lõpuleviimist inimhinges. Püha Vaimu väe läbi viiakse Jumala kuju inimese iseloomus täiuseni. Püha Vaim peab meid täielikult ümber muutma Kristuse kuju sarnaseks.
Hiline vihm, mis küpsetab maailma lõikuse, kujutab vaimulikku tööd, mis valmistab koguduse ette Inimese Poja tulemiseks. Kui aga varane vihm ei ole langenud, ei saa olla mingit elu, roheline oras ei ole üldse tärganud. Kui varase vihma vood ei ole oma tööd teinud, ei ole hilisel vihmal seemet, mida täiuslikuks teha. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Kõik kuulub Jumalale
Ka usk on Jumala and. Usk on inimese mõistuse nõusolek Jumala sõnadega, mis seob südame Jumala teenimisega. Ja kellele kuulub inimese mõistus kui mitte Jumalale? Kelle oma on süda, kui mitte Jumala? Usu omamine tähendab anda Jumalale mõistus ja energia, mille oleme Temalt saanud, seega need, kel on usk, ei ole ise mingit au väärt. Need, kes usuvad nii tugevasti taevasesse Isasse, et nad suudavad usaldada Teda piiritu usaldusega, need, kes suudavad usu kaudu vaadata hauast kaugemale igavest reaalsust, peavad tunnistama oma Looja ees:
Ühelgi inimesel ei ole õigust nimetada iseennast enda omaks. Ja kellelgi ei ole midagi head, mida ta saaks enda omaks nimetada. Kõik inimesed ja kõik asjad on Issanda omand. Kõik, mille inimene taeva küllusest vastu võtab, kuulub ikkagi Issandale. EGW “Te saate väe”
Ühenduses Jumala ja üksteisega
Osadus Jumalaga on hinge elu. See pole midagi sellist, mida me ei suuda tõlgendada, ega midagi sellist, mida võiksime ümbritseda kaunite sõnadega, kuid mis ei anna meile tõelist kogemust, et meie sõnadel oleks tõeline väärtus. Osadus Jumalaga annab igapäevase kogemuse, mis teeb tõepoolest meie rõõmu täielikuks.
Need, kel on Kristusega niisugune ühendus, kuulutavad seda vaimus, sõnas ja teos. Kuulutamine on tähtsuseta, kui sõnades ja tegudes ei ilmne hea vili. Üksmeel ja osadus üksteise ja Kristusega – see on vili, mida kannab elava viinapuu iga oks. Puhastatud, uuestisündinud hingel on selge ja arusaadav tunnistus.
Vaimulikus mõttes tähendab Jumala tundmine olla Temaga üks südames ja mõtteviisis, omada kogemuslikku teadmist, pidada aupaklikku osadust Tema kui Lunastajaga. See osadus saab püsida üksnes siira kuulekuse abil. EGW “Pilk ülespoole”
Aaret otsides
Usina otsija tasuks on taevalik tõde. Mõistus, mis ihkab teada tõde, ei saa olla rahul tegevusetusega.
Taevariiki võrreldakse põllusse peidetud aardega, “mille inimene leidis ja peitis jälle. Ta läks rõõmuga ja müüs ära kõik, mis tal oli, ning ostis selle põllu.” Ta ostab selle, et sellel tööd teha, kõik osad läbi künda ja selle aarded kätte saada. Püha Vaimu ülesanne on seda otsingut suunata ja tasustada. Otsija leiab põldu kaevates viiteid kallihinnalisele maagile, mille väärtust ta püüab kindlaks teha, ning ta vajutab adra sügavamale, et saada veel väärtuslikumat aaret. Nii avastatakse palju rikkalikke maagisooni. Maakera kullamaardlad ei ole kallihinnalisi maagisooni nii ohtralt täis kui ilmutuse põld juhtlõngu, mis toovad välja Kristuse äraarvamatud rikkused. EGW “Te saate väe”
Õppetund meie ajaks
Tunnistus kristliku koguduse rajamisest ei ole antud meile üksnes olulise osana pühast ajaloost, vaid ka õppetunnina. Kõik, kes nimetavad Kristuse nime, peaksid ootama, valvama ja palvetama ühest südamest. Kõik erinevused tuleb panna kõrvale ning kõiki peab täitma üksmeel ja õrn armastus üksteise vastu. Siis saavad meie palved tõusta ühiselt taevase Isa ette tugevas, tõsises usus. Siis võime oodata kannatlikkuse ja lootusega tõotuse täitumist.
Vastus võib tulla äkilise kiiruse ja vastupandamatu võimsusega või viibida päevi ja nädalaid ning meie usk pannakse proovile. Kuid Jumal teab, millal ja kuidas meie palvele vastata. Meie osa tööst on seada end ühendusse jumaliku kanaliga. Jumal vastutab oma osa eest. Tema, kes on tõotused andnud, on ustav. Meie suur ja oluline küsimus on olla üksmeelsed südamelt ja mõtlemiselt, jätta maha kõik kadedus ja kurjus ning alandlike palujatena valvata ja oodata. Jeesus, meie Esindaja ja Pea, on valmis tegema meie heaks seda, mida Ta tegi nelipüha päeval neile, kes palvetasid ja valvasid. EGW “Lunastuslugu”
Ustavaks jäämine
Püha Vaimu väärtuslikud voorused ei arene välja ühe hetkega. Julgus, kindlameelsus, tasadus, usk ja kõikumatu usaldus Jumala päästvasse väesse omandatakse aastatepikkuste kogemustega.
Jumala laste elu kannab pühadele püüdlustele ja õigetele põhimõtetele kindlalt ustavaks jäämise pitserit. EGW “Tõeline uussünd”
