Olles viljakandev puu
Leebus, tasadus, sallivus, kannatlikkus, rahuliku meele säilitamine, kõigi asjade talumine, kõige lootmine – need on viljad, mis kasvavad kallihinnalise, taevase päritoluga armastusepuu otsas. See puu osutub igihaljaks, kui selle eest hoolitsetakse. Selle oksad ei lange maha, selle lehed ei närtsi. See on kadumatu ja igavene ning saab kogu aeg kastetud taevase kastega. EGW “Tunnistused kogudusele” II
Näide seedripuust
Kristlast võrreldakse Liibanoni seedriga. Olen lugenud, et see puu ei aja üksnes mõningaid väheseid juuri pehmesse liivasse. See ajab tugevad juured sügavale maa sisse, tungib ikka allapoole ja sügavamale, et leida veel kindlamat kinnituspunkti. Ägedas maruhoos seisab see kindlalt, sest teda hoiab kinni temast allpool asuv võrgustik.
Samamoodi ajab kristlane juured sügavale Kristusesse. Tal on usk oma Lunastajasse. Ta teab, kellesse ta usub. Ta on täielikult veendunud, et Jeesus on Jumala Poeg ja patuste Päästja. Ta võtab evangeeliumi hääle vastu ilma vastuseisu ja kahtlusteta. Usujuured ulatuvad sügavale. Nagu Liibanoni seeder nii ei kasva ka tõeline kristlane pehmes pealispinnas, vaid on juurdunud Jumalas, kinnitunud kaljuse aluspinna lõhedesse. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Mõõtmatu armastuse sõnum
Kui mõtleme taeva suurele annile patuse maailma lunastamiseks ja vaatame siis ohvrit, mida suudame tuua, ei kannata see võrdlust. Kogu universumile esitatud nõuded ei kannataks võrdlust selle ühe anniga. Mõõtmatu armastus ilmnes siis, kui Isaga võrdne tuli tasuma inimhingede eest ning neid igavesse ellu viima. “Ent kohus on see, et valgus on tulnud maailma, aga inimesed on armastanud pimedust enam kui valgust, sest nende teod on kurjad. Igaüks, kes teeb halba, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei paljastataks. Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on tehtud Jumalas.” (Jh 3:19-21)
See evangeeliumisõnum on üks hinnalisematest kirjakohtadest Uues Testamendis. Kui see vastu võetakse, toob see vastuvõtja ellu head teod, mille väärtus on kaugelt suurem kui teemantidel ja kullal. Sellel on vägi tuua maisesse ellu rõõm ja lohutus ning anda uskujale igavene elu. Oh et arm valgustaks meie arusaamist nii palju, et suudaksime selle täit tähendust mõista! Isa ütleb meile: “Ma annan teile varanduse, mis on palju kallim kui ükskõik missugune maine omand, varanduse, mis teeb teid rikkaks ja õndsaks igaveseks.” EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Lambad ja karjane
Karjase elu on vaevarohke ja hooltnõudev. Tal tuleb hellalt hoolitseda abitute olevuste eest. Mõnedki inspireeritud kirjutajad on seda kujundit kasutanud evangeeliumi kalleima tõe illustreerimiseks. Kristust võrreldakse karjasega. Ta nägi, kuidas Tema lambad ekslesid pärast pattulangemist pimedatel patuteedel hukatuse suunas. Selleks, et eksinuid päästa, jättis Ta oma Isamaja au ja helguse. Ta ütleb: “Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra /…/ Ma karjatan neid, nagu on õige. Ma tahan oma lambad päästa, et nad enam ei oleks saagiks.” (Hs 34:16.22) Kristus kutsub lambaid enda juurde “varjuks päeva palavuse eest ja pelgupaigaks ning ulualuseks rajuilma ja vihma puhul.” (Js 4:6) Väsimatult hoolitseb Ta karja eest. Ta kinnitab nõrku, leevendab kannatajate vaeva, võtab tallesid oma kätele ja kannab neid süles. Tema lambad armastavad Teda. “Aga võõrale nad ei järgne, vaid põgenevad ta juurest, sest nad ei tunne võõraste häält.” (Jh 10:5)
Kristus ütleb: “Hea karjane annab oma elu lammaste eest. Palgaline aga, kes ei ole karjane ja kelle omad lambad ei ole, kui ta näeb hunti tulemas, jätab lambad maha ja põgeneb – ja hunt kisub neid ja ajab nad laiali -, ta on ju palgaline ega hooli lammastest. (Jh 10:11-13)
EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Jumaliku kuju taastamine
Austagem Jumalat sellega, et näitame kindlat usku ja vankumatut usaldust. Issand hoolitseb lillede eest. Ta annab neile ilu ja lõhna. Kas Ta ei anna palju enam meile rõõmsa loomuse lõhna? Kas Ta ei taasta meis jumalikku kuju?
Uskugem siis Temasse. Pangem end kohe, just praegu valmis, et Ta saaks meile oma Püha Vaimu anda. Päästja rõõm, mis täidab südant, annab rahu ja kindlustunde, mistõttu saame öelda: “Ma tean, et mu Lunastaja elab.” (Ii 19:25) EGW “Te saate väe”
