Mõeldes Kristusest
Oleks hea, kui me veedaksime igal päeval vaikse tunni Kristuse elu üle mõtisklemises. Me peaksime käsitlema seda punkt-punktilt ning elama oma kujutlusis läbi iga etapi, eriti viimased. Kui me niiviisi mõtleme meie eest toodud suurele ohvrile, muutub meie usk Temasse kindlamaks, armastus elavamaks ning me täitume rohkem Tema Vaimuga. Kui tahame kord pääseda, peame me õppima meeleparandust ja alandumist risti jalamil.
Seltsides teistega, võime me olla kaaslastele õnnistuseks. Kui oleme Kristuse omad, keskenduvad meie kõige armsamad mõtted Temale. Räägime meelsasti Temast, ja siis kui me jutustame teistele Tema armastusest, pehmendab jumalik mõjujõud meie endi südant. Vaadeldes Kristuse iseloomu ilu, “muutume me samasuguseks kujuks aust ausse”. (2Kr 3:18) EGW “Ajastute igatsus”
Ristilöödud Kristus
Kristuse rist on lunastatute uurimisaineks ja lauluks läbi kogu igaviku. Austatud Kristuses näevad nad ristilöödud Kristust. Päästetud ei unusta kunagi seda, et Tema, kelle vägi lõi ja hoidis ülal loendamatud maailmad ääretus ilmaruumis, Jumalast Armastatu, taeva Majesteet – Tema, keda keerubid ja hiilgavad seeravid vaimustatult austasid – alandus selleks, et tõsta üles langenud inimene; et Ta kandis patu süüd ja häbi ning et Ta läks nii kaugele, et Isa varjas Tema eest oma palge, kui kadunud maailma hädad murdsid Ta südame ja kustutasid Tema elu Kolgata ristil.
Tõsiasi, et kõigi maailmade Looja, kõigi inimeste kohtunik, pani kõrvale oma au ja alandas ennast armastusest inimeste vastu, äratab pidevalt universumi imetlust ja austust. Kui päästetud kord vaatavad oma Lunastajale ja näevad Isa igavest au Tema näol; kui nad silmitsevad Tema trooni, mis kestab igavesti, ja teavad, et Tema kuningriigil ei ole lõppu, siis alustavad nad taas vaimustatult laulu: “Väärt, väärt on Tall, kes oli tapetud ja on lunastanud meid Jumalale oma kalli verega!” (Ilm 5:12) EGW “Suur võitlus”
Osadus Kristusega
Meie side Kristusega muutub tihedamaks, kui saame osa tema kannatustest. Iga ennastohverdav tegu teiste heaks tugevdab heategevuse meelsust andja südames ja ühendab meid lähedasemalt maailma Lunastajaga, kes “oli rikas” ja “sai vaeseks” meie pärast, et meie “tema vaesusest” saaksime “rikkaks”. Ja ainult siis, kui täidame jumalikku eesmärki meie loomisel, võib elu olla meile õnnistuseks. EGW “Tee Kristuse juurde”
Tervendav õnnistus
Vaimu ja keha vahel on väga suur side. Kui üks on mõjutatud, reageerib ka teine. Vaimsel seisundil on füüsilise süsteemi tervises suur osa. Kui vaim on vaba ja õnnelik, teadlik õigesti toimimisest ja tunneb rahulolu teiste õnne põhjustamisest, loob see rõõmsameelsuse, mis mõjub kogu süsteemile, nii et vereringe on vabam ja kogu keha paremas toonuses.
Jumala õnnistus on tervendav ning need, kes toovad rohkelt kasu teistele, tunnevad seda imelist õnnistust oma südames ja elus. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Hinnaline and
Meile antud elu kaudu avaldub Jumala armastus. See on and, mille Jumal on meie hoolde usaldanud. Kui vaadata seda Jumala Poja pühas valguses, näeme, et see on väga hinnaline and.
See and väljendab meie kuuluvust Jumalale. Kuulume kahekordselt Talle – esimest korda saime Tema omaks loomisel, teist korda siis, kui Kristus meid ristil lunastas. Me ammutame oma elujõudu Jumalalt. Tema on Looja ja kõige elava Autor. Temalt saame ka igavese elu, mida Ta tahaks anda kõigile enda näo järgi loodud olevustele. EGW “Usk, millest ma elan”
Õige patukahetsus
Eneseõigustamise vaim on pärit valede isalt ja seda on ilmutanud kõik Aadama pojad ja tütred. Selliseid tunnistusi pole inspireerinud jumalik Vaim ja need pole Jumalale vastuvõetavad. Õige patukahetsus juhib inimest ise oma süüd kandma ja seda pettuse ning silmakirjalikkuseta tunnistama. Nagu vaene tölner, julgemata silmigi taeva poole tõsta, hüüab ta: “Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!”
Need, kes selliselt oma süüd tunnistavad, mõistetakse õigeks, Jeesus esitab oma vere, mille ta on valanud, kahetseva hinge kaitseks. Kõik Jumala Sõnas esinevad õige meeleparanduse ja alandumise näited ilmutavad sellist ülestunnistamise vaimu, milles pole patu vabandamist ega püüet ennast õigustada. EGW “Tee Kristuse juurde”