Sündides Vaimust
Inimsüda kogeb tõelist õnne alles siis, kui ta on end iseloomu kujundamiseks üle andnud Jumala Vaimule. Vaim muudab inimese Jeesuse Kristuse kuju sarnaseks.
Püha Vaimu mõju tagajärjel kaob vaen Jumala vastu ning selle asemele asub armastus ja usk. Uhkuse asemele tuleb alandlikkus. Hing hakkab mõistma tõe ilu ning iseloomu täiuslikkuse ja õilsuse kaudu saab Kristus austatud. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Ole taeva kuningriigi kodanik
Kristus tuli, et anda inimestele igaviku rikkus ning seda rikkust peame ühenduse kaudu Temaga vastu võtma ja edasi andma. Kristus ütleb mitte üksnes vaimulikele, vaid igale usklikule: maailm on pimedusse mähkunud. Teie valgus paistku inimestele, et nad näeksid teie häid tegusid ja ülistaksid teie Isa, kes on taevas. Igaüks, kes armastab Jumalat tõeliselt, on maailmas valguseks.
Taeva kuningriigi kodanik hoiab pidevalt pilgu ees nähtamatut. Maailma võim mõistuse ja iseloomu üle on murtud. Tema juures viibib pidevalt taevane Külaline vastavalt tõotusele: “Mina armastan teda ja näitan talle ennast.” (Jh 14:21) Ta käib Jumalaga pidevas osaduses nagu Eenok. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Hingamispäeval
Jumal tegutseb pidevalt kogu elava ülalhoidmiseks. Kas Tema tegevus pidi hingamispäeval katkema? Kas Jumal peaks keelama päikesel hingamispäeval oma kohust täita? Kas Ta peaks takistama selle kiirtel maapinda soojendada ja taimestikku kosutada? Kas ojad ei tohiks põlde niisutada ning merelained peaksid oma voogamise ja voolamise peatama? Kas nisu ja mais peaksid katkestama kasvamise ning puud ja lilled ei tohiks hingamispäeval pungi avada ja õitseda?
Inimesed tunneksid puudust maa viljadest ja õnnistustest, mis nende elu alal hoiavad. Loodus peab oma tegevust jätkama, muidu surelikud surevad. Ja ka neil on sel päeval töö teha. Elu hädavajalikud asjad tuleb ära teha, haigete eest tuleb hoolitseda, abivajajate vajadused täita. Jumal ei soovi, et Tema loodolevused kannataksid tund aegagi, kui seda oleks võimalik leevendada hingamispäeval või ükskõik missugusel teisel päeval.
Olgu Jeesus meile eeskujuks.
Taeva tegevus ei peatu kunagi ja ka meie ei tohiks kunagi hea tegemisest puhata. Käsk keelab meil Issanda puhkepäeval teha oma tööd. Vaevanägemine elatise pärast peab peatuma, sel päeval ei ole lubatud ükski tegevus ilmaliku tahte või kasumi nimel. Kuid hingamispäeva ei tohi veeta kasutus tegevusetuses. Samamoodi nagu Jumal lõpetas oma loomistöö ja puhkas hingamispäeval, peame ka meie puhkama. Ta käsib meil jätta kõrvale oma igapäevased tegevused ning pühendada need pühad tunnid tervislikule puhkusele, jumalateenistusele ja pühadele tegudele. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Ülistades Jeesust
Paulus hoidis pilgu ees elukrooni, mis antakse talle ja mitte ainult talle, vaid kõigile, kes igatsevad Tema ilmumist. Krooni muutis nii ihaldusväärseks võit, mis saavutatakse usu kaudu Jeesusesse Kristusesse. Ta ülistas alati Jeesust. Igasugune talentide ja enda võiduga hooplemine ei tulnud kõne allagi.
EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Muutumatu Jumal
Selle maailma ajaloo viimastel päevadel kuulutab Siinailt kostnud hääl ikka veel: “Sul ei tohi olla muid jumalaid minu palge kõrval!” (2Ms 20:3) Inimene on hakanud vastu seisma Jumala tahtele, kuid ta ei saa panna vaikima käsusõna. Inimmeel ei saa vältida oma kohustust kõrgema võimu ees. Võib luua oma arusaamise kohaseid teooriaid ja püüda teaduse abil püstitada vastasrinnet jumalikule ilmutusele ning nii kõrvale tõrjuda Jumala käsuõpetuse, kuid seda tungivamalt kõlab käsk:
Issanda käsku ei ole võimalik nõrgestada või tugevdada. Issanda käsk on selline nagu see on alati olnud ja saab olema : püha, õige, hea ja täiuslik. Seda ei saa tühistada ega muuta. Selle “ausse tõstmine” või “häbistamine” on lihtsalt inimlik kõneviis. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Näide Paulusest
Paulus oli innukas tõe suhtes, julge Kristust kaitstes, ent viisakusreeglite järgimine ja tõelise peenetundelisuse and märgistasid tema käitumist.
Paulus tõmbas ligi sooje südameid kõikjal, kuhu ta läks, tema hing oli seotud oma vendade hingega. Kui ta neist lahkus, teades ja kinnitades, et nad ei näe tema palet enam iial, täitusid ta vennad kurbusega ja palusid teda sedavõrd siiralt nendega jääda, et ta kuulutas: “Mis te teete, et nutate ja rõhute minu südant?” Tema kaastundlik süda murdus, kui ta nägi ja koges nende kurvastust sel viimasel lahkuminekul. Nad armastasid teda ja tundsid, et nad ei suuda temast lahkuda. Milline kristlane ei imetleks Pauluse iseloomu? Kaljukindel, seistes tõe kaitseks väljas, kuid lapse kombel tundeline ja õrn oma sõprade ringis.
Kõige enam Kristuse-sarnased on need Tema järgijad, kes on kõige lahkemad, kaastundlikumad ja peenetundelisemad. Nende veendumused on kindlad ja iseloom tugev, miski ei suuda heidutada nende usku või kõigutada nende kohusetunnet.
Kristlane arendab endas tasaduse ja alandlikkuse vaimu, ta on rahulik, tähelepanelik teiste suhtes ning heas meeleolus, mida haigus ei riku ning ilmaolud ega tingimused ei kõiguta. Jumala lapsed ei unusta iialgi head teha. Head teod ilmnevad nende juures spontaanselt, sest Jumal on kujundanud nende iseloomu oma armu läbi. EGW “Elu tänasel päeval”