Armu töö
Armu töö südames ei ole silmapilkne töö. Seda teostavad pidev, igapäevane valvamine ja Jumala tõotustesse uskumine.
Jumal ei saada tühjalt minema kahetsevat, uskuvat inimest, kes peab usku kalliks ja igatseb tõsiselt Kristuse uuendavat armu. Jumal annab talle armu. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Õppetund põllumaast
Looduses tegutsevad nähtamatud mõjud kogu aeg, et saada olulisi tulemusi, kuid lõigatav saak sõltub külvatud seemnest. Pärast seda kui inimene on ustavalt maa ette valmistanud ja seemne külvanud, peab Jumal pidevalt tegutsema, et panna seeme idanema.
Samamoodi on vaimulike asjadega. Elava Jumala Sõna on seeme. Kristus on külvaja ja kui Ta pidevalt südame mullaga vaeva ei näe, ei tule mingit saaki.
“Jumala põllumaa, Jumala hoone olete teie.” (1Kr 3:9) Jumal andis oma Poja surma, õige, ülekohtuste eest, et võiks tulla auline hingede saak. Inimsüda on Jumala põllumaa ja seal tuleb harida Kristuse õigust. Ärgu siis keegi toetugu lihalikule käsivarrele, vaid Jumalale. Tõendagu igaüks, et tal on usk, et ta pole vaimulik kääbus, vaid kasvab Kristuse armu kaste ja vihmahoogude all, et tema õiguse elu pole inimese tehtud, vaid see on Kristuse õigus, mida Jumala arm on tema südames kasvatanud. EGW “Pilk ülespoole”
Seaduskuulekus
Jumala käsk on sama püha nagu Jumal ise. Käsk on Jumala tahte väljendus, Tema iseloomu koopia ning jumaliku armastuse ja tarkuse avaldus. Harmoonia saab püsida vaid siis, kui kogu elus ja eluta loodus on täielikus vastavuses Looja seadustega. Jumala seadused hõlmavad nii elavaid olevusi kui kogu loodust. Kõik allub kindlatele seaduspärasustele, mida ei saa eirata. Kuid lisaks looduses valitsevatele loodusseadustele allub inimene ainsana kõigist elusolendeist maa peal ka moraaliseadustele. Inimesele, loomistöö kroonile, on Jumal andnud võime mõista Tema nõudmisi, hinnata Jumala käsu õiglust, headust ja olulisust enda jaoks. Seepärast peab inimene olema kõrvalekaldumatult kuulekas Jumala käsule. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Raskustes pole sa kunagi üksi
Igal ajal ja kõikjal, kõigis meie muredes ja raskustes, kui tulevik näib tume ning me tunneme end abitute ja üksildastena, saadetakse vastusena usupalvele meie juurde Trööstija.
Olukorrad võivad lahutada meid kõikidest maisetest sõpradest, kuid ükski olukord ega vahemaa ei saa meid lahutada taevasest Lohutajast. Ükskõik, kus me oleme või kuhu läheme, Tema on alati meie paremal käel meid aitamas, toetamas ja julgustamas. EGW “Ajastute igatsus”
Palveta, siis loe
Piiblit ei peaks kunagi uurima ilma palveta. Ainult Püha Vaim võib ilmutada meile Piibli kergesti mõistetavate tõdede tähtsust ja takistada meid ebaõigesti tõlgendamast raskestimõistetavaid osi. Taevaste inglite ülesandeks on valmistada inimsüdant mõistma Jumala Sõna, et Piibli ilu saaks meid kütkestada, selle hoiatused manitseda ja tõotused kinnitada. Taaveti palve peaks saama meiegi palveks: “Ava mu silmad vaatlema Su käsuõpetuse imesid!” (Ps 119:18) Kiusatused tunduvad sageli vastupandamatutena seepärast, et palve ja Piibli uurimine on hooletusse jäänud. Selle tõttu ei meenu kohe ka Jumala tõotused ning me ei oska Pühakirja relvadega Saatanale vastu astuda. Kuid inglid ümbritsevad neid, kes tahavad õppida Jumala tõdesid, ja meenutavad õigel ajal just neid sõnu, mida on vaja.
EGW “Suur võitlus”
Illustreeritud tõde
Imelises mäejutluses kasutas Kristus olulise tõe illustreerimiseks põllulilli nende loomulikus ilus. Tema keelekasutus on kohandatud lapse avaneva arusaamisega. Suur Õpetaja tõi oma kuulajad ühendusse loodusega, et nad võiksid kuulda häält, mis kõneleb kõigi loodud asjade kaudu, ning kui nende süda pehmenes ja mõistus muutus vastuvõtlikuks, aitas Ta neil tõlgendada silme ees olevate vaatepiltide vaimulikku õpetust. Tähendamissõnad, mille kaudu Talle meeldis õpetada tõe õppetunde, näitavad, kui avatud oli Ta vaim looduse mõjudele ja kuidas Talle meeldis koguda vaimulikke õpetusi igapäevase elu keskkonnast.
Linnud taeva all, lilled aasal, külvaja ja seeme, karjane ja lambad – nende abil illustreeris Kristus surematut tõde. Ta võttis näited elusündmustest, kogemuslikest asjadest, mis olid kuulajatele tuttavad – peidetud varandus, pärl, kalavõrk, kadunud münt, kadunud poeg, majad kaljul ja liival. Tema õppetundides oli midagi sellist, mis äratas huvi igas mõistuses, pöördus iga südame poole. Nii said igapäevased ülesanded, selle asemel et olla lihtsalt järjekordne, ilma kõrgemate mõteteta töö, vaimuliku ja nähtamatu pidevate meenutajate abil elavamaks ja kõrgemaks. EGW “Pilk ülespoole”
