Nähtav Jumal
Maa kannab aasta aasta järel rikkalikku vilja ja jätkab tiirlemist päikese ümber mitte oma seesmise energia tõttu, vaid seetõttu, et Jumala käsi juhib planeete ning hoiab neid määratud orbiitidel. Tema on see, “kes nende väe viib välja täisarvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi! Tema suure võimu ja tugeva jõu tõttu ei puudu neist ainustki!” (Js 40:26)
Loomistöö tunnistab Jumala väest ja suurusest. “Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema kätetööd.” (Ps 19:2) Need, kes juhinduvad kirjutatud Sõnast, leiavad, et teadus aitab neil mõista Jumalat. “Sest Tema nähtamatut olu, nii Tema igavest väge kui jumalikku olemist nähakse, kui neid pannakse tähele Tema tegudes maailma loomisest alates.” (Rm 1:20) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Ole võidukas katsumustes
Taime juured sirutuvad sügavale mullasse ning toidavad taime silmale nähtamatult. Nii on ka kristlase elu – vaimulikku elu toidab hinge nähtamatu side Kristusega. Kuid kivise pinnaga kuulajad sõltuvad Kristuse asemel iseendast. Nad loodavad oma headele tegudele ja ajedele ning on tugevad oma õiguses. Nad ei ole tugevad Issandas ega Tema väes. Neil pole “enesel juurt”, sest nad pole ühenduses Kristusega.
Tegutsemise põhimõte peab olema armastus. Armastus on Jumala valitsuse põhiprintsiip taevas ja maa peal ning see peab olema kristlase iseloomu alus. Ainult armastus võib teha inimese vankumatuks. Ainult armastus annab jõudu taluda katsumusi ja kiusatusi.
Armastus avaldub ohvris. Lunastusplaani tuum oli ohver, mõõtmatult lai, sügav ja kõrge ohver. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Veebijumalateenistus 4. aprillil
Teenistust vaata: kogudus.net
Helde meelsus
Helduse vaim on taeva vaim. See vaim ilmneb kõige eredamalt Kristuse ohvris ristil. Meie eest andis Isa oma ainusündinud Poja. Kristus aga, olles andnud kõik, mis Tal anda oli, andis seejärel enda, et inimene võiks saada päästetud. Kolgata rist peaks äratama igas Õnnistegija järelkäijas heldemeelsust. Põhimõte, mida illustreerib rist, on – anda, pidevalt anda. EGW “Apostlite teod”
Näeme ennast Kristuse valguses
Lunastaja elus ilmnesid täiuslikult Jumala käsu põhimõtted: armasta Jumalat üle kõige ja ligimest kui iseennast. Heldus ja ennastsalgav armastus oli tema hinge elu. Kui me teda vaatleme, kui valgus Päästjalt langeb meie peale, näeme oma südame patusust.
Sarnaselt Nikodeemosele kanname ehk meiegi endas valelootusi, et meie elu on olnud laitmatu, et meie kõlbeline moraal on kõrge, ja arvame, et meil pole tarvis tavalise patuse kombel oma südant Jumala ees alandada; kui aga Kristuse valgussära paistab meie hinge, näeme oma ebapuhtust, märkame oma motiivide isekust, vaenulikkust Jumala vastu, mis on rüvetanud iga teo meie elus. Siis saame teada, et meie õigus on tõepoolest nagu määrdunud riie ja et ainult Kristuse veri võib puhastada paturoojusest ning uuendada südame tema südame sarnaseks.
Kui prohvet Taaniel nägi hiilgust, mis ümbritses tema juurde saadetud taevasaadikut, valdas teda teadmine enda nõrkusest ja ebatäiuslikkusest. Prohvet kirjeldab imeväärse nägemuse mõju: “Kui ma nägin seda …, siis ei olnud mul enam rammu, mu näojume muutus kaameks ja ma jäin jõuetuks.” (Tn 10:8) Taoliselt puudutatud hing vihkab oma isekust, põlastab oma enesearmastust ja hakkab ihaldama Kristuse õiguse kaudu südamepuhtust, mis on kooskõlas Jumala käsu ja Kristuse iseloomuga. EGW “Tee Kristuse juurde”
