Prooviaeg
Üksnes Kristuse õigeks tunnistamisest ei piisa. Me peame käima teed, mida Tema näitab. Tema arm on piisav. Ta kannatas meie eest ja jättis meile eeskuju, mida peame järgima.
Praegu on meil prooviaeg. Kogemus, mida on vaja elukrooni saamiseks, tähendab enese palju tõsisemat ristilöömist, kui me seni oleme võimalikuks pidanud. EGW “Pilk ülespoole”
Raskustega silmitsi
Maailma viisiks on alustada toretsemise ja kiitlemisega. Jumala viisiks on teha väikeste alguste päevast lähtepunkt tõe ja õiguse aulisele võidule. Mõnikord kasvatab Jumal oma töölisi sellega, et lubab neile pettumusi ja näilisi ebaõnnestumisi. Tema plaan on õpetada neid raskusi võitma.
Inimesed on sageli kiusatuses kõikuma lüüa, kui nad kohtavad raskusi ja takistusi. Kui nad aga säilitavad algse usalduse kindlana lõpuni, teeb Jumal neile tee siledaks. Neid saadab edu sedamööda, kuidas nad raskustega võitlevad. Kui nad Serubbaabeli kombel säilitavad meele julgena ja usu kõikumatuna, tasanduvad suured raskustemäed lagendikuks; ja see, kelle käed on pannud aluse, paneb paika ka tipukivi hüüete saatel: “Ilus, see on ilus!” (Sk 4:7) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Hingamispäev Jumala rahvale
Jumal pühitses ja õnnistas päeva, mil Ta puhkas kogu oma imepärasest loomistööst. Ja seda Jumala poolt õnnistatud hingamispäeva tuli pidada igaveseks lepinguks. See oli mälestusmärk, mis pidi seisma ajast aega, kuni maa ajaloo lõpuni.
Kui Jumal tõi heebrealased Egiptuse orjusest välja, käskis Ta neil pidada oma hingamispäeva ja järgida Eedenis antud seadust. Iga nädal tegi Ta imet, et vajutada nende meeltesse tõsiasi, et Tema oli maailma alguses hingamispäeva sisse seadnud.
Kolmandas kuus jõudsid nad Siinai kõrbe ja seal anti mäelt seadus kohutavas majesteetlikkuses. Egiptuses viibimise ajal oli Iisrael nii kaua kuulnud ja näinud ebajumalateenistust, et nad olid suurel määral kaotanud teadmised Jumalast ja Tema seadustest ning hingamispäeva olulisuse ja pühaduse tunnetuse. Seadus anti teist korda, et neid asju meenutada. Jumala seadused olid määratud praktiliseks religiooniks kogu inimkonnale. Iisraelile anti õiguse tõeline mõõdupuu. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Külalisterohke Põltsamaa aastapäev
5. augustil tähistas Põltsamaa adventkogudus 105. aastapäeva, ühtlasi täitus 65 aastat praeguse kogudusehoone kasutuselevõtust palvelana.
Aastapäeva hommik algas õppetükitunniga, mida juhtis Eesti liidu ja Balti uniooni laekur Jaanus-Janari Kogerman. Paralleelselt toimusid ka laste- ja noortetunnid.
Jumalateenistusel tegi lühikese ülevaate Põltsamaa koguduse rajamisest Ardo Rosin, lastejuttu rääkis Helena Nõmmik ning kõneles Toomas Lukk. Muusikaga teenisid meeskoor, Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett ja lapsed.
„Esimesed andmed adventkuulutuse levimisest siin kandis pärinevad juba aastast 1910,“ rääkis Ardo Rosin. „1917. või 1918. aastal saabus Põltsamaale August Klement, kelle jaoks oli see koht tuttav. Ta oli sündinud Tapikul ja ka Põltsamaal mõned aastad koolis käinud. Kuidas kuulutamine tollal käis? Peamiselt brošüüride ja traktaatide abil, mida inimestele jagati. Käidi majast majja, selgitati ja räägiti. Kirjandusevangelistide kaudu külvati seemet. Kui kogudus siia rajati, olid esimesed liikmed need, kes olid adventtõe traktaatide kaudu vastu võtnud.“
Jutluses keskendus Toomas Lukk aastapäeva motokirjakohale „Aga minu õnn on, et ma olen Jumala ligi“ (Ps 73:28) ning tõi välja kolm strateegiat, mida inimesed tavaliselt kasutavad oma isikliku õnne leidmiseks. Õnne otsitakse kas asjadest, saavutustest ja tunnustusest või suhetest.
„Nende auklike strateegiate kõrval on ka neljas võimalus: maksimaalne suhe kellegagi, kes on tõeliselt väärtuslik, kes tunneb meid läbi ja lõhki ning kes armastab meid sellisena, nagu me oleme ja kes kunagi ei sure. Selleks sõbraks on Jumal.“
„Õnn on olla koos sellega, kes sind armastab. Jumal on see, kes meid täiuslikult armastab,“ selgitas Toomas Lukk. „Otsigem Teda ja õppigem Teda armastama, Teda oma parimaks sõbraks pidama, et see õnn võiks olla igavene,“ julgustas ta.
Pärast lõunat olid kõik huvilised oodatud osalema linnamängus, mille käigus sai tutvuda kauni Põltsamaa linnaga. Iga sihtkoht sisaldas fakti Põltsamaa kohta ning väljakutset (nt tervita ja ütle head inimesele, keda sa igapäevaselt ei tunne; kirjuta etteantud sõnu kasutades luuletus; leia koolimaja pargist erinevaid maitsetaimi jne). Mängu korraldanud Helena Nõmmik ütles, et tagasiside oli armas. „Paljud tänasid, et oli selline rahuliku tempoga ja samas põnevate ülesannetega jalutuskäik,“ ütles ta.
Õhtusel aiakontserdil esitasid kaunist muusikat Ootuse kammerkoor, Rein Kalmuse kvartett, Kristjan Kalmus ning koosseis Joosep Tuvi, Toomas Lukk ja Sander Kalmus. Aastapäeval liikluskorraldaja rolli täitnud Ants Kulp luges kokku, et õhtuse kontserdi ajal oli koguduse hallatavas parklas 59 autot. Inimesi koguduse aias oli umbes 170.
Pastor Priit Keel ütles, et aastapäev oli õnnistusterohke. „Koguduseliikmed on olnud toimekad ja tahtlikud asju korraldama. Jumal kinkis täiusliku ilma pealekauba.“
Püha Vaim kasvatajana
Idamaades sajab varajane vihm külviajal. See on vajalik seemne idanemiseks. Vihmahoogude mõjul tärkab õrn võsu. Hiline vihm, mis sajab hooaja lõpu lähedal, küpsetab tera ja valmistab seda lõikuseks. Issand kasutab neid looduse ilminguid, et kujutada Püha Vaimu tööd. Samamoodi nagu kaste ja vihm antakse kõigepealt seemne idanemiseks ja seejärel lõikuse küpsemiseks, antakse Püha Vaim vaimuliku kasvu edenemiseks ühest etapist teise.
Vilja küpsemine kujutab Jumala armu töö lõpuleviimist hinges. Püha Vaimu väe abil täiustatakse Jumala moraalset olemust iseloomus. EGW “Te saate väe”
Näide kadunud lambast
Tähendamissõnas kadunud lambast õpetab Kristus, et pääste ei sõltu sellest, et meie otsime Jumalat, vaid sellest, et Jumal otsib meid. “Ei ole mõistjat, ei ole Jumala otsijat. Nad kõik on kaldunud kõrvale.” (Rm 3:11,12) Me ei paranda meelt sellepärast, et Jumal võiks meid otsida, vaid Tema ilmutab meile oma armastust, et me võiksime meelt parandada.
Kui eksinud lammas on viimaks koju toodud, siis väljendub karjase tänulikkus meloodilistes tänulauludes. Ta kutsub kokku sõbrad ja naabrid, öeldes neile:
Samamoodi ühineb taevas ja maa tänus ja rõõmustamises, kui suur Karjane on eksija leidnud. EGW “Kristuse tähendamissõnad”