Õppimine Kristuse koolis
Just selles elus peame me usu kaudu Kristuse lepitavasse veresse vabanema patust. Meie kallis Päästja kutsub meid enda juurde, et ühendada meie nõrkus Tema tugevusega, meie teadmatus Tema tarkusega, meie väärtusetus Tema teenetega.
Jumala hoolitsev juhtimine on kooliks, kus me peame õppima Jeesuse alandlikkust. Issand ei sea iial meie ette teed, mille meie valiksime ja mis näib meile kergem ja meeldivam, vaid elu tõelise eesmärgi. Me peaksime kaasa töötama kõigi nende vahenditega, mida Taevas kasutab meie iseloomu ümberkujundamiseks jumaliku eeskuju järgi. Keegi ei saa seda tööd hooletusse jätta või edasi lükata, ohustamata kõige tõsisemalt oma hinge. EGW “Suur võitlus”
Eeskuju teenimises
Jeesuse elu ja õpetused kõnelevad täiuslikust omakasupüüdmatust teenimisest, mis on pärit Jumalast. Jumal ei ela endale. Tõsiasi, et ta lõi maailma ja hoiab seda ülal, kõneleb Tema pidevast hoolitsusest teiste eest. “Ta laseb oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale.” (Mt 5:45) Teenimise ideaal väljendus Jumala Pojas. Jeesus pidi seisma inimkonna ees, et inimesed Tema eeskuju nähes õpiksid, mida tähendab teenida. Kogu Tema elu oli teenimine. Ta teenis kõiki. Nii elas ta läbi Jumala käsud ning näitas oma eeskujuga, kuidas ka meie võime kuuletuda. EGW “Ajastute igatsus”
Olla kiviks templis
Juuda tempel oli ehitatud tahutud kividest. Need kivid raiuti mägedest välja suure aja-, raha- ja töökuluga ning tehti oma kohale hoones sobilikuks enne, kui nad kokku pandi, nii et hoone püstitamisel ei kostunud kirve ega vasara lööke. Jumala püha templi kive ei koguta Juudamaa mägedest, vaid rahvastest, suguharudest ja keeltest. Nad pole elutu materjal, mida tuleb haamri ja meisliga ette valmistada, vaid elavad kivid, mis kiirgavad valgust. Tõekirves on nad eraldanud maailma kivimurrust ja toonud suure Meisterehitaja, templi Issanda käe alla. Tema lihvib neid oma töökojas, milleks on maailm, et kõik teravad servad ja kõverused saaksid kõrvaldatud ning nad oleksid Jumala tõega taotud, raiutud ja tasandatud, lihvitud ja puhastatud, valmis täitma oma kohta Jumala vaimulikus templis, et nad võiksid kasvada pühaks Jumala templiks.
“Laske endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks. Saage pühaks preesterkonnaks, kes toob vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu.” (1Pt 2:5) Me oleme praegu Jumala töökojas ning meie aulisse templisse sobitamise protsess toimub neil prooviaja tundidel. Me ei saa olla praegu ükskõiksed, hooletud ja muretud ning keelduda patust pöördumisest, vaid me peame surema oma iseloomupuudustele ning lootma saada puhtaks ja pühaks ning meie iseloom peab saama vormitud palee jaoks sobivaks. Kui Kristus tuleb, siis on liiga hilja püha iseloomu hankida. Praegu on ettevalmistusaeg, nüüd on aeg, mil peame laskma oma puudused kõrvaldada. Nüüd on aeg, mil meie patud peavad minema kohtu ette, saama tunnistatud ja kahetsetud ning meie nimede taha peab kirjutatama andestus. EGW “Pilk ülespoole”
Kes on väljavalitud?
“Õndsad on need, kes oma rüüd pesevad, et neil oleks meelevald süüa elupuust ning nad võiksid minna väravaist linna sisse!” (Ilm 22:14) Mis puutub inimese lõplikku pääsemisse, siis on öelduga väljendatud ainus väljavalimine, mille esitab Jumala Sõna.
Iga inimlaps, kes otsib tõsimeelselt ja aktiivselt päästet, on väljavalitud. Väljavalitud on inimene, kes varustab end evangeeliumi sõjariistadega ning võitleb head usuvõitlust. Väljavalitud on see, kes valvab ja palvetab, kes uurib Piiblit ning põgeneb kiusatuse eest. Väljavalitud on see, kes on usus püsiv ja kuuletub igale sõnale, mis lähtub Jumala suust. Lunastus on teostatud kõikide eest, kuid lunastusest saavad osa ainult need, kes on täitnud tingimused. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Osadus Kristusega
Meie side Kristusega muutub tihedamaks, kui saame osa tema kannatustest. Iga ennastohverdav tegu teiste heaks tugevdab heategevuse meelsust andja südames ja ühendab meid lähedasemalt maailma Lunastajaga, kes “oli rikas” ja “sai vaeseks” meie pärast, et meie “tema vaesusest” saaksime “rikkaks”. Ja ainult siis, kui täidame jumalikku eesmärki meie loomisel, võib elu olla meile õnnistuseks. EGW “Tee Kristuse juurde”
Hämmastav lunastustöö
“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” (Jh 3:16) Oo, missugune armastus, missugune hämmastav armastus! Ja kui vähesed ometi seda hindavad! Kui vähe on neid, kes saavad osa jumalikust loomusest! Olles enda peale võtnud hämmastava lunastustöö, otsustas Ta, et ei anna alla ega säästa midagi, ükskõik kui hinnalist, ei hoia tagasi midagi, ükskõik kui kallist, mis on oluline Tema plaani täideviimiseks anda inimesele and anni peale, kuni Ta on avanud kõik taevased varakambrid.
Jumala päästev arm meie heaks, Tema headuse, õigluse, halastuse ja armastuse avardunud mõte ei täida meie südant asjatult. Jumala tundmisega, mida Jeesus tuli taevast jagama, ei tohi pealiskaudselt tegeleda. Jumala armastus ei saa meie omandusse jääda, kui seda ei väljendata. EGW “Pilk ülespoole”
Ülempreester ja Vahemees
Kristust kujutatakse kõndivana kuldküünlajalgade keskel. Nii sümboliseeritakse Tema vahekorda kogudustega. Ta on pidevas läbikäimises oma rahvaga. Ta teab nende tõelist olukorda. Ta jälgib, milline on kord nende seas, milline on vagadus, milline on pühendumine. Ehkki Ta on Ülempreester ja Vahemees taevases pühamus, on Teda ometi kujutatud kõndimas alla ja üles keset oma kogudusi maa peal. Väsimatu valvsusega jälgib Ta, kas ehk mõne Tema käskjala valgus läheb tuhmiks või kustub. Kui küünlajalad jäetaks ainult inimeste hooleks, hakkaks võbisev leek kahanema ja kustuks; kuid Tema on ise Issanda koja tõeline Vahimees, templiõuede Valvur. Tema pidev hoolitsus ja ülalhoidev arm on elu ja valguse allikas.
Kristust kujutatakse hoidmas seitset taevatähte oma paremas käes. See veenab meid, et ükski kogudus, kes on ustav oma ülesandele, ei tarvitse karta hävingut, kuna ühtki tähte, millel on Kõikväelise kaitse, pole võimalik Kristuse käest ära kiskuda. EGW “Apostlite teod”
