Märgitud peopesadesse
Kristus hoiab alles kõigi nende nimed, kes ei pea ühtki ohvrit liiga väärtuslikuks, et tuua see Tema usu ja armastuse altarile. Tema ohverdas langenud inimkonna eest kõik. Kuulekate, ennastohverdavate ustavate nimed on Tema peopesadesse märgitud.
Ta võtab nad oma huultele ja palub nende pärast eriliselt Isa ees. Kui isekad ja uhked unustatakse, peetakse neid meeles; nende nimed muudetakse surematuks. Et ise õnnelik olla, peame elama selleks, et teisi õnnelikuks teha. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Vaata Jeesusele
Kui kahetsev patune hoiab pilgu Jumala Tallel, “kes võtab ära maailma patu” (Jh 1:29), ta muutub. Hirmu asemele tuleb rõõm, kahtluse asemele lootus. Ärkab tänumeel. Kivine süda mureneb. Hinge voolab armastus. Kristus saab temas eluvee allikaks, mis voolab igavesse ellu.
Kui vaatleme Jeesust, Valudemeest rändamas kadunute, põlatute ja pilgatute päästmiseks linnast linna, kui näeme Teda Ketsemanis higistamas suuri verepisaraid või ristil surmaagoonias, siis ei taha me enam ennast austada. Kui vaatame Jeesusele, häbeneme oma külmust ja isekust. Me soovime olla ükskõik kes või mitte keegi, et vaid südamest teenida Meistrit. Tunneme rõõmu võimalusest kanda risti Jeesuse jälgedes. EGW “Ajastute igatsus”
Ohver, Eestkostja, Vend
Mitte keegi peale Jumala Poja ei saanud teostada meie lunastamist. Ainult tema, kes oli Isa rinna najal, võis teda ilmutada. Ainult tema, kes tundis Jumala armastuse kõrgust ja sügavust, võis seda avaldada. Isa armastust kaotatud inimkonna suhtes ei saanud väljendada miski vähesem kui lõpmatu ohver, mille Kristus tõi langenud inimese eest.
“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” Isa ei andnud teda mitte ainult selleks, et ta elaks inimeste hulgas, vaid selleks, et ta kannaks nende patud ja sureks nende eest. Jumal kinkis oma Poja langenud inimkonnale.
Kristus pidi ennast samastama inimesega, arvestama tema huvide ja vajadustega. Tema, kes oli üks Jumalaga, ühendas end inimlastega sidemetega, mis ei katke iialgi. “Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks.” (Hb 2:11) Ta on meie Ohver, Eestkostja, Vend, kes kannab inimkuju Isa trooni ees ja on lunastatud inimsooga üks läbi igaviku – Inimese Poeg. Ja seda selleks, et inimene saaks patu laostavast mõjust ja hävingust kõrgemale tõstetud, et ta võiks peegeldada Jumala armastust ja osa saada pühaduse rõõmust. EGW Tee Kristuse juurde”
Igatsedes Jumala järele
Tõuse ja mine oma Isa juurde. Ta tervitab sind juba kaugelt. Kui sa astud Tema poole kahetsuses kas või ühe sammu, kiirustab Ta sind oma piiritu armastuse käsivartega embama. Tema kõrv on avatud kahetseva hinge appihüüule. Tema teab südame kõige esimest sirutust Jumala poole.
Ühtki palvet, ükskõik kui kõhklevat, pole tehtud, ühtki pisarat, ükskõik kui salajas, pole valatud, ühtki siirast igatsust Jumala järele, ükskõik kui nõrka, pole hellitatud, nii et Jumala Vaim sellele vastu ei tuleks. Juba enne, kui palve on kuuldavale toodud või südame igatsus teatavaks saanud, tuleb Kristuse halastus vastu armule, mis tegutseb inimhinges. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Jumala tõotused
Vahel tundub usu käsivars olevat liiga lühike, et puudutada isegi Päästja rüüd, kuid on olemas tõotus, mille taga on Jumal: “Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema ütleb: “Vaata, siin ma olen!” Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne, kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge, siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev. Ja Issand juhatab sind alati ning toidab su hinge põuasel maal; ta teeb tugevaks su luud-liikmed ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi ei valmista iial pettumust.” (Js 58:9-11)
Võitu ei too meie jõupingutused. Selle saame siis, kui näeme tõotuse taga Jumalat ning usume ja usaldame Teda. Haara usus kinni lõputu väe käest. Issand, kes on andnud tõotuse, on ustav. EGW “Pilk ülespoole”
Teel taeva väravateni
On inimesi, kes püüavad tõusta kõrgemale kristliku arengu redelil. Kuid tehes edusamme, hakkavad nad toetuma inimlikule jõule ning kaotavad peagi silmist Jeesuse – oma usu alustaja ja täidesaatja. Tagajärjeks on kaotus – kõige senivõidetu kaotamine. Tõesti kurb on nende olukord, kes teest väsinuina lubavad hingevaenlasel röövida endalt kristlikud voorused, mis on hakanud arenema nende südames ja elus. “Kuid kellel seda pole,” teatab apostel, “on pime ja lühinägelik; ta on unustanud, et on puhastatud oma endistest pattudest.” (2Pt 1:9)
Apostel Peetrusel olid Jumala asjades pikaajalised kogemused. Tema usk Jumala päästvasse väesse oli aastatega tugevnenud, kuni ta oli jõudnud kindlale veendumusele, et iial ei lange see, kes usus edasi minnes tõuseb astmelt astmele, ikka ülespoole, kuni jõuab redeli tippu, mis ulatub taeva väravateni. EGW “Apostlite teod”
Põltsamaal toimus vaimulik lastelaager
30. juunist kuni 2. juulini toimus Põltsamaa adventkoguduse korraldatud vaimulik laste linnalaager “Meie, lapsed!”. Laagri sihtrühmaks olid 5–9-aastased lapsed, ent osalejate seas oli ka nooremaid ja vanemaid lapsi. Kokku osales laagris 23 last, kellest üle pooltele oli kolmas laagripäev esimene kord osaleda kohaliku adventkoguduse jumalateenistusel.
Koguduse kodulehel ja ka Põltsamaa valla laagrite tutvustuses lubati lastele lõbusaid ja loomingulisi tegevusi käsikäes Jumalaga. Nii said lapsed laagri jooksul näiteks kuulata lühikesi mõtisklusi, mängida koguduse hoovis erinevaid meeskonnamänge, maalida, laulda ja mängida rütmipille, küpsetada vahvleid, arendada meeskonnatöö oskust Põltsamaa linnas aarete jahil ja teha näidendit.
Kolmas laagripäev algas perekirikuga, kus laagrilapsed esitasid õpitud laule ja näidendit Taaveti kuningaks võidmisest. Näidendi keskne mõte oli pärit 1. Saamueli 16:7: „Inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.“ Sama kirjakoha ainetel valmisid laagrilastel ka akrüülmaalid, mis koguduse saali kaunistasid. Laagri lõppedes võtsid lapsed oma tööd kaasa.
Laagri tegevused mõtlesid välja ja viisid läbi Helena Nõmmik, Kalle Daniel, Vallo Põldaru, Maarika Maurer ja Helis Rosin. Helena Nõmmik iseloomustas meeskonna koostööd selliselt: „Olime hea tiim, noortepärasemalt öeldes SUPER ÄGE JA PRO TIIM.” Tegevuste läbiviimisel olid abiks ka koguduse noored Miriam ja Maiu Maurer. Laagrilistele valmistasid lõunasöögi Maarja ja Mare Maurer. Et toitlustus toimus Kompassi koguduselt laenatud telkides, nimetasime ka toitlustuskoha Kompassi kohvikuks.
Laagri esimestel päevadel lastelt kogutud tagasiside põhjal meeldisid neile enim jooksumängud, vahvlite ja jäätise söömine, aardejaht ja eakaaslastega koos olemise võimalus. Kolmas laagripäev jätkus pärast jumalateenistust laagrilistele koos peredega väljasõiduga Sassi talu jaanalinnufarmi Järvamaal ning Pajusi mõisaparki, kus mängiti viimased mängud ja anti osalejatele üle nimelised tunnistused laagris osalemise eest. Ühtlasi kutsuti lapsi osalema hingamispäeviti koguduse lastetundides.
Jumalateenistusel osalenud kohaliku koguduse kommunikatsiooniosakonna juht Eha Põldaru sõnastas oma mõtted nõnda: „Megasuur tänu kogu meeskonnale armastuse ja vastupidavuse eest lastega. Tegite head tööd ja meil oli rõõm viljadest osa saada. Tore, et paljud vanemad ka teiega tänase (hingamispäevase, toim.) päeva veetsid!”
Laagrilaste osalusega jumalateenistust saab järelvaadata Põltsamaa adventkoguduse Youtube’i kanalilt, jumalateenistuse osa algab 1:07.