Nähes kaugemale
Kuigi loodus on patu tõttu moonutatud, ei kõnele see üksnes loomisest, vaid ka lunastusest. Ehkki maa tunnistab needusest ilmselgete kõdunemise märkidega, on see siiski külluslik ja kaunis oma eluandva väe märkidega.
Puud heidavad oma lehed maha ainult selleks, et saada värskema rohelusega rüütatud, lilled surevad, et uues ilus tärgata, ning igas loova väe ilmingus on kinnitus, et me võime saada uueks loodud “tõe õiguses ja vagaduses”. (Ef 4:24) Nii saavad neist looduse objektidest ja toimingutest, mis meenutavad nii elavalt meie suurt kaotust, meie jaoks lootuse kuulutajad.
Sama kaugele kui ulatub kurjus, kostab meie Isa hääl, mis palub oma lastel näha patu olemust selle tagajärgedes, manitseb neid kurja hülgama ja kutsub head vastu võtma. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Tormis
Nii nagu Jeesus toetus usu kaudu Isa hoolitsusele, nii tuleb ka meil toetuda oma Päästjale. Kui jüngrid oleksid tormis Jeesust usaldanud, oleksid nad jäänud rahulikuks. Nende hirm hädaohu korral näitas nende uskmatust. Üritades end päästa, unustasid nad Jeesuse; ja alles jõuetusest meeleheitesse aetuna pöördusid nad Tema poole palvega, et Tema neid aitaks.
Väga sageli kogeme sama, mis Jeesuse jüngrid. Siis kui saabuvad katsumustetormid ja sähvivad välgud; siis, kui lained löövad üle pea, võitleme me tormiga üksi, unustades, et on keegi, kes võib meid aidata. Me toetume oma jõule, kuni kaotame lootuse ja oleme valmis hukkuma. Siis meenub Jeesus, ja kui me hüüame Tema poole, et Tema meid päästaks, ei hüüa me asjatult. Kuigi Ta noomib kurvalt meid uskmatuse ja eneseusalduse pärast, ei jäta Ta meid iialgi vajaliku abita.
Kui Kristus elab meie südames, ei ole meil vaja karta. Elav usk Lunastajasse rahustab elumere ja päästab meid ohust sel teel, kuidas Tema peab parimaks. EGW “Ajastute igatsus”
Omanda varandus
Peaksime iga päev mitu korda võtma aega ning pühendama mõned väärtuslikud silmapilgud palvele ning Pühakirja uurimisele – kasvõi sedavõrd, et ühtainustki teksti meelde jätta. Nii võib hinges püsida vaimulik elu.
Riputage oma sisemaailma saalidesse üles Kristuse kallihinnalised sõnad. Neid tuleb hinnata enam kui kulda või hõbedat. EGW “Viimaste päevade sündmused”
Sild üle kuristiku
Kristus tuli meie maailma ülesandega Isalt. Ta tuli, et olla sillaks kuristiku kohal, mille patt oli Jumala ja inimeste vahele teinud. Tuli hoolitseda lepituse eest, inimese ühendamise eest jumaliku loomusega.
Kristus pühitseb kõiki, kes Temasse usuvad. Kristuse annis meie maailmale andis Jumal igaühele väe võita kurjus. EGW “Pilk ülespoole”
Meeldetuletus
Kui me vaid mõtleksime Jumalale iga kord, kui märkame tema hoolitsust enda suhtes, oleks ta meil alati meeles ning meile valmistaks rõõmu temast rääkida ja teda kiita. Me kõneleme ajalikest asjadest, sest need huvitavad meid. Me räägime oma sõpradest, sest me armastame neid; meie rõõmud ja mured on nendega seotud. Ometi on meil palju enam põhjust armastada Jumalat. Kõige loomulikum meie elus peaks olema tema asetamine esikohale, tema headusest ja väest jutustamine. Rikkalikud annid, mida ta on meile andnud, ei ole mõeldud mõttemaailma ja armastuse köitmiseks sedavõrd, et meil pole enam midagi Jumalale anda; need peavad pidevalt meile teda meelde tuletama ja meid siduma armastuse ja tänulikkusega taevase Heategijaga. EGW “Tee Kristuse juurde”
Vastuvõtmine jagamiseks
Jumal annab igale tõelisele usklikule valguse ja õnnistused ning see usklik jagab neid omakorda teistele töös, mida ta Issanda nimel teeb. Kui ta jagab saadut, suureneb tema vastuvõtuvõime. Armu ja tõe värskete varude jaoks tuleb ruumi juurde. Tema päralt on selgem valgus ja suurenenud teadmised. Sellest andmisest ja saamisest sõltub koguduse elu ja kasv. See, kes saab, aga ei anna kunagi, ei saa varsti enam midagi. Kui tõde ei voola temalt teistele, kaotab ta võime vastu võtta. Kui tahame saada värskeid õnnistusi, peame taeva varandust jagama.
Issand ei kavatse tulla siia maailma, et oma töö edendamiseks kulda ja hõbedat jagada. Ta varustab inimesi vahenditega, et nad võiksid oma andide ja annetustega Tema tööd edasi viia. Kui inimestest saavad kanalid, mille kaudu saavad taeva õnnistused teistele voolata, hoiab Issand selle kanali varustatuna. Issandale Tema oma tagastamine ei tee inimesi vaeseks, hoopis andmast keeldumine toob vaesuse. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”