Igatsedes Jumala järele
Tõuse ja mine oma Isa juurde. Ta tervitab sind juba kaugelt. Kui sa astud Tema poole kahetsuses kas või ühe sammu, kiirustab Ta sind oma piiritu armastuse käsivartega embama. Tema kõrv on avatud kahetseva hinge appihüüule. Tema teab südame kõige esimest sirutust Jumala poole.
Ühtki palvet, ükskõik kui kõhklevat, pole tehtud, ühtki pisarat, ükskõik kui salajas, pole valatud, ühtki siirast igatsust Jumala järele, ükskõik kui nõrka, pole hellitatud, nii et Jumala Vaim sellele vastu ei tuleks. Juba enne, kui palve on kuuldavale toodud või südame igatsus teatavaks saanud, tuleb Kristuse halastus vastu armule, mis tegutseb inimhinges. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Lepingumärk Jumala headusest
Missugune armulikkus Jumala poolt! Missugune kaastunne eksliku inimese suhtes, panna suure Jumala ja inimese vahelise lepingu märgiks pilvedesse kaunis kirev vikerkaar!
See sümbol pilvedes peab kinnitama kõigi usku ja usaldust Jumalasse, sest see on Jumala halastuse ja headuse märk inimeste suhtes. Kuigi Jumal oli sunnitud maa veeuputusega hävitama, ümbritseb Tema halastus siiski maad. Jumal ütles, et kui Ta vaatab pilvedes olevat vikerkaart, siis Ta meenutab seda. Ta ei taha, et arvaksime, nagu Ta ealeski unustaks, Ta rääkis vaid inimesega tema keeles, et inimene võiks Teda paremini mõista. EGW “Lunastuslugu”
Päästev usk
Hinge ei saa ravida pelgalt usk Kristusesse kui maailma Päästjasse. Usk, mis toob pääste, ei ole üksnes evangeeliumitõega nõustumine. Tõeline usk võtab Kristuse vastu isikliku Päästjana. Jumal andis oma ainusündinud Poja, “et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu”. (Jh 3:16) Kui ma tulen Kristuse juurde, siis pean vastavalt Tema Sõnale uskuma, et saan Tema päästvat armu. Elu, mida ma nüüd elan, “seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest”. (Gl 2:20)
Paljud peavad usku veendumuseks. Päästev usk on tehing, mille kaudu astuvad need, kes Kristuse vastu võtavad, Jumalaga lepingusuhtesse. Elav usk tähendab suuremat elujõudu, usaldavat usku, mille kaudu saab hing Kristuse armu läbi jõu võitmiseks. EGW “Tervise teenistuses”
Tõde pühitseb elu
Süda, mis allub Püha Vaimu mõjule, on kanal, mille kaudu voolavad Jumala õnnistused. Kui need, kes teenivad Jumalat, kaoksid maa pealt ning Tema Vaim tõmbuks inimeste juurest tagasi, siis käiks see maailm kiiresti põhja. Selleni viib Saatana ülemvalitsus. Ehkki jumalakartmatud sellele ei mõtle, võlgnevad nad tänu igapäevase elu õnnistuste eest Jumala rahva olemasolule siin maal.
Õnnistus on nagu päikesepaiste. See kuulub kogu maailmale. Piibellikku usku ei saa jätta ei raamatukaante ega kirikuseinte vahele. Seda ei saa aeg-ajalt enda jaoks sealt välja võtta, et siis hoolikalt jälle kinni katta. Tõde peab pühitsema igapäevase elu, avalduma majandusasjades ja seltskondlikus suhtlemises.
Õiget iseloomu ei lihvita väljaspoolt ega tõmmata selga nagu rõivatükki; see kiirgub sisemusest. Kui soovime juhatada teisi õiguse teele, peavad õiguse põhimõtted olema meie südames. Usust tunnistades kuulutame usu teooriat, kuid meie igapäevane pühendunud elu jutlustab tõde. Sõnadele vastava elu, pühitsetud seltskondlikkuse, kõrvalekaldumatu aususe, tegeva, heatahtliku meelsuse ning pühendumise eeskuju kaudu näeb maailm valgust. EGW “Ajastute igatsus”
Jumala tõotused
Vahel tundub usu käsivars olevat liiga lühike, et puudutada isegi Päästja rüüd, kuid on olemas tõotus, mille taga on Jumal: “Siis sa hüüad ja Issand vastab, kisendad appi ja tema ütleb: “Vaata, siin ma olen!” Kui sa oma keskelt eemaldad ikke, sõrmega näitamise ja nurjatu kõne, kui sa pakud näljasele sedasama, mida sa ka ise himustad, ja toidad alandatud hinge, siis koidab sulle pimeduses valgus ja su pilkane pimedus on otsekui keskpäev. Ja Issand juhatab sind alati ning toidab su hinge põuasel maal; ta teeb tugevaks su luud-liikmed ja sa oled otsekui kastetud rohuaed, veelätte sarnane, mille vesi ei valmista iial pettumust.” (Js 58:9-11)
Võitu ei too meie jõupingutused. Selle saame siis, kui näeme tõotuse taga Jumalat ning usume ja usaldame Teda. Haara usus kinni lõputu väe käest. Issand, kes on andnud tõotuse, on ustav. EGW “Pilk ülespoole”
Teel taeva väravateni
On inimesi, kes püüavad tõusta kõrgemale kristliku arengu redelil. Kuid tehes edusamme, hakkavad nad toetuma inimlikule jõule ning kaotavad peagi silmist Jeesuse – oma usu alustaja ja täidesaatja. Tagajärjeks on kaotus – kõige senivõidetu kaotamine. Tõesti kurb on nende olukord, kes teest väsinuina lubavad hingevaenlasel röövida endalt kristlikud voorused, mis on hakanud arenema nende südames ja elus. “Kuid kellel seda pole,” teatab apostel, “on pime ja lühinägelik; ta on unustanud, et on puhastatud oma endistest pattudest.” (2Pt 1:9)
Apostel Peetrusel olid Jumala asjades pikaajalised kogemused. Tema usk Jumala päästvasse väesse oli aastatega tugevnenud, kuni ta oli jõudnud kindlale veendumusele, et iial ei lange see, kes usus edasi minnes tõuseb astmelt astmele, ikka ülespoole, kuni jõuab redeli tippu, mis ulatub taeva väravateni. EGW “Apostlite teod”
Põltsamaal toimus vaimulik lastelaager
30. juunist kuni 2. juulini toimus Põltsamaa adventkoguduse korraldatud vaimulik laste linnalaager “Meie, lapsed!”. Laagri sihtrühmaks olid 5–9-aastased lapsed, ent osalejate seas oli ka nooremaid ja vanemaid lapsi. Kokku osales laagris 23 last, kellest üle pooltele oli kolmas laagripäev esimene kord osaleda kohaliku adventkoguduse jumalateenistusel.
Koguduse kodulehel ja ka Põltsamaa valla laagrite tutvustuses lubati lastele lõbusaid ja loomingulisi tegevusi käsikäes Jumalaga. Nii said lapsed laagri jooksul näiteks kuulata lühikesi mõtisklusi, mängida koguduse hoovis erinevaid meeskonnamänge, maalida, laulda ja mängida rütmipille, küpsetada vahvleid, arendada meeskonnatöö oskust Põltsamaa linnas aarete jahil ja teha näidendit.
Kolmas laagripäev algas perekirikuga, kus laagrilapsed esitasid õpitud laule ja näidendit Taaveti kuningaks võidmisest. Näidendi keskne mõte oli pärit 1. Saamueli 16:7: „Inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.“ Sama kirjakoha ainetel valmisid laagrilastel ka akrüülmaalid, mis koguduse saali kaunistasid. Laagri lõppedes võtsid lapsed oma tööd kaasa.
Laagri tegevused mõtlesid välja ja viisid läbi Helena Nõmmik, Kalle Daniel, Vallo Põldaru, Maarika Maurer ja Helis Rosin. Helena Nõmmik iseloomustas meeskonna koostööd selliselt: „Olime hea tiim, noortepärasemalt öeldes SUPER ÄGE JA PRO TIIM.” Tegevuste läbiviimisel olid abiks ka koguduse noored Miriam ja Maiu Maurer. Laagrilistele valmistasid lõunasöögi Maarja ja Mare Maurer. Et toitlustus toimus Kompassi koguduselt laenatud telkides, nimetasime ka toitlustuskoha Kompassi kohvikuks.
Laagri esimestel päevadel lastelt kogutud tagasiside põhjal meeldisid neile enim jooksumängud, vahvlite ja jäätise söömine, aardejaht ja eakaaslastega koos olemise võimalus. Kolmas laagripäev jätkus pärast jumalateenistust laagrilistele koos peredega väljasõiduga Sassi talu jaanalinnufarmi Järvamaal ning Pajusi mõisaparki, kus mängiti viimased mängud ja anti osalejatele üle nimelised tunnistused laagris osalemise eest. Ühtlasi kutsuti lapsi osalema hingamispäeviti koguduse lastetundides.
Jumalateenistusel osalenud kohaliku koguduse kommunikatsiooniosakonna juht Eha Põldaru sõnastas oma mõtted nõnda: „Megasuur tänu kogu meeskonnale armastuse ja vastupidavuse eest lastega. Tegite head tööd ja meil oli rõõm viljadest osa saada. Tore, et paljud vanemad ka teiega tänase (hingamispäevase, toim.) päeva veetsid!”
Laagrilaste osalusega jumalateenistust saab järelvaadata Põltsamaa adventkoguduse Youtube’i kanalilt, jumalateenistuse osa algab 1:07.