Milles seisneb pühadus
Pühadus ei ole vaimustus, vaid tahte täielik allutamine Jumala tahtele. Pühadus tähendab elada igast sõnast, mis lähtub Jumala suust, täita meie taevase Isa tahtmist, usaldada Jumalat katsumustes – nii pimeduses kui valguses – kõndida usus ja mitte nägemises, toetuda Jumalale tingimusteta usaldades ning hingata Tema armastuses. EGW “Apostlite teod”
Headuse ringkäik
Vaadeldes Jeesust, näeme me, et meie Jumala suurim au peitub andmises. “Ma ei tee iseenesest midagi,” ütles Jeesus, “elav Isa on mind läkitanud ja mina elan Isa läbi.” “Ma ei otsi au endale, vaid au Temale, kes mind läkitas.” (Jh 8:28; 8:50; 7:18) Nendes sõnades väljendub kogu universumi elu seadus.
Kristus sai kõik Isalt, ent Ta võttis vastu selleks, et anda. Samuti on kogu taevas Jumala teenistuses kõikide loodud olevuste heaks; armastatud Poja kaudu voolab Isa elu kõikidele; Poja kaudu pöördub see tänu ja rõõmsa teenimise armastava voona tagasi kõige Algallikana. Selliselt saab Kristuse kaudu headuse ringkäik täiuslikuks ning esitab suure Andja iseloomu, elu seadust. EGW “Ajastute igatsus”
Õppetunnid külviks valmistumisest
Maa harimises, korrastamises ja kobestamises on pidevad õppetunnid. Keegi ei tule selle peale, et kasutada ettevalmistamata maad, oodates, et see annaks otsekohe saaki. Maa ettevalmistamisel külvamiseks on vaja tõsist tahet, usinust ja sihikindlat tööd. Samamoodi on vaimuliku tööga inimsüdames. Need, kes tahavad maa harimisest kasu saada, peavad oma südamesse laskma Jumala Sõna. Siis nad avastavad, et südame söötis pind on Püha Vaimu pehmendaval mõjul kobestatud. Kui mulla kallal vaeva ei nähta, siis ei anna see saaki. Nii on ka südame pinnasega: enne kui see saab Jumala auks vilja kanda, peab Jumala Vaim seda puhastama ja korrastama.
Muld ei anna oma rikkusi välja, kui selle juures töötatakse hetkeotsuse ajel. Selleks on vaja igapäevast hoolsat tähelepanu. Mulda tuleb künda sageli ja sügavalt, et eemaldada umbrohi, mis võtab hea seemne toitained endale. Need, kes künnavad ja külvavad, valmistuvad lõikuseks. Ükski neist ei pea seisma põllul oma luhtunud lootuste keskel.
“Külva oma seemet hommikul ja ära lase oma käsi puhata õhtul, sest sa ei tea, mis õnnestub, kas see või teine, või tulevad mõlemad ühtviisi head!” (Kg 11:6)
Issanda õnnistused on nendega, kes teevad põllutööd, õppides loodusest vaimulikke õppetunde. Mulda harides ei tea tööline suurt midagi aaretest, mis võivad tema ees avaneda. Maa harimisest saab hinge harimine.
Tema, kes paneb seemne idanema, kes hoolitseb selle eest päeval ja ööl ning annab jõudu kasvuks, on meie Looja, taeva Kuningas, ning ometi osutab Ta oma laste suhtes veel suuremat hoolitsust ja huvi. Inimesest külvaja külvab seemet, et hoolitseda maise elu säilimise eest, taevane Külvaja külvab hinge seemet, mis kannab vilja igavese elu jaoks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Osadus Kristusega
Meie side Kristusega muutub tihedamaks, kui saame osa tema kannatustest. Iga ennastohverdav tegu teiste heaks tugevdab heategevuse meelsust andja südames ja ühendab meid lähedasemalt maailma Lunastajaga, kes “oli rikas” ja “sai vaeseks” meie pärast, et meie “tema vaesusest” saaksime “rikkaks”. Ja ainult siis, kui täidame jumalikku eesmärki meie loomisel, võib elu olla meile õnnistuseks. EGW “Tee Kristuse juurde”
Hämmastav lunastustöö
“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” (Jh 3:16) Oo, missugune armastus, missugune hämmastav armastus! Ja kui vähesed ometi seda hindavad! Kui vähe on neid, kes saavad osa jumalikust loomusest! Olles enda peale võtnud hämmastava lunastustöö, otsustas Ta, et ei anna alla ega säästa midagi, ükskõik kui hinnalist, ei hoia tagasi midagi, ükskõik kui kallist, mis on oluline Tema plaani täideviimiseks anda inimesele and anni peale, kuni Ta on avanud kõik taevased varakambrid.
Jumala päästev arm meie heaks, Tema headuse, õigluse, halastuse ja armastuse avardunud mõte ei täida meie südant asjatult. Jumala tundmisega, mida Jeesus tuli taevast jagama, ei tohi pealiskaudselt tegeleda. Jumala armastus ei saa meie omandusse jääda, kui seda ei väljendata. EGW “Pilk ülespoole”
Ülempreester ja Vahemees
Kristust kujutatakse kõndivana kuldküünlajalgade keskel. Nii sümboliseeritakse Tema vahekorda kogudustega. Ta on pidevas läbikäimises oma rahvaga. Ta teab nende tõelist olukorda. Ta jälgib, milline on kord nende seas, milline on vagadus, milline on pühendumine. Ehkki Ta on Ülempreester ja Vahemees taevases pühamus, on Teda ometi kujutatud kõndimas alla ja üles keset oma kogudusi maa peal. Väsimatu valvsusega jälgib Ta, kas ehk mõne Tema käskjala valgus läheb tuhmiks või kustub. Kui küünlajalad jäetaks ainult inimeste hooleks, hakkaks võbisev leek kahanema ja kustuks; kuid Tema on ise Issanda koja tõeline Vahimees, templiõuede Valvur. Tema pidev hoolitsus ja ülalhoidev arm on elu ja valguse allikas.
Kristust kujutatakse hoidmas seitset taevatähte oma paremas käes. See veenab meid, et ükski kogudus, kes on ustav oma ülesandele, ei tarvitse karta hävingut, kuna ühtki tähte, millel on Kõikväelise kaitse, pole võimalik Kristuse käest ära kiskuda. EGW “Apostlite teod”
