10-päevane palveaeg läbi pastori silmade
10.–20. jaanuar kogunesid inimesed üle maailma, et üheskoos palvetada ja Jumala ette tulla. 10-päevane palveaeg on Peakonverentsi poolt korraldatud 10 päeva kestev palveaeg, mis sai alguse juba 2012. aastal. Palveaja sünnist saati on neid materjale tõlgitud ka eesti keelde ning kogudused on nendele tuginedes alustanud oma aastat ühise palveajaga. Üheks selliseks Eestimaa koguduseks on Põltsamaa, kes on igal aastal lisaks tavapärasele sügisel toimuvale palvenädalale ka 10-päevast palveaega igal aastal väga eriliseks pidanud.
Praegune Türi, Põltsamaa ja Paide koguduste pastor Rein Kalmus viis sellel aastal palveaega läbi kõikides oma kogudustes. Palveajale tagasi vaadates tõdeb ta, et mõistab üha enam 10-päevase palveaja väärtust. „Palvet ei saa olla kunagi liiga palju,“ ütles Rein. „Pea igal õhtul viibisin Põltsamaal, Türil või Paides, kus tulime kogudusena kokku, et palvetada“.
2018. aasta palveaja teemaks oli „Meie ülempreester.“ Palveaja 10 päeva jooksul oli jutuks Vana Testamendi ülempreestri ametiriietus ja töövahendid, milledel on kokkupuutepunkte ka meie eludega tänapäeval. Reinu hinnangul oli teema huvitav. „Üheskoos palveajal olles kerkis esile selliseid teemasid, mis panid mind ka palveaja järgselt Piiblit uurima ning vastuseid otsima,“ kirjeldas ta oma isiklikku kogemust.
Palveaja formaat näeb ise välja selline, et koosolek koosneb ülistusest, patutunnistusest, eestpalvetest, ja tänupalvetest. See kõik on seotud päeva teema, kirjakoha ning lühikese sisutekstiga. Põltsamaa kogudusest rääkides tõi Rein välja selle, et palvesoovid on inimeste vahel ära jaotatud ning lisaks sai igaüks välja öelda ka oma südamel olevad palved.
Erilisem teenistus korraldati palveaja puhul ka hingamispäeval, kus oli oluline osa üleskutsel oma seitsme tuttava pärast palvetada. „Koguduseliikmed kirjutasid nimed omale paberi peale ning kutsusin üles palvetama eriliselt nende inimeste eest ka edaspidi,“ selgitas Rein. „Tavapärasele jutluseosale järgnesid eestpalved, kus lisaks palvesoovidele loeti üheskoos ka Jumala tõotusi, millele meie palve vägi ju tegelikult toetubki.“
Kuigi selline palveaeg on nii-öelda „vabatahtlik“, ütles Rein, tuleks seda võtta sama tõsiselt kui iga teist palveaega- või nädalat. „Julgustan kõiki kogudusi kogunema 10 päevaseks palveajaks ja võtma seda täie tõsidusega.“ Endast rääkides lisas Rein, et tema on jõudnud palveaja olulisuse ja vajaduse mõistmiseni tasapisi, aastate jooksul. „Nüüd võin öelda, et see on põnev aeg, sest see kasvatab nii kogudust kui meid endid.“ Oma positiivset kogemust kokku võttes ütles Rein, et ootab juba järgmise aasta 10-päevast palveaega.
Taanieli raamatu õppimine
Reedel, 26. jaanuaril kell 18.00 jätkub kõnede seeria Jeesuse elust “Jeesuse esimene misjonireis Galileas”. Mrk 1: 35-45
Hingamispäeval, 27. jaanuaril kell 11.00 Taanieli raamatu 12. ptk “Kes viimasena naerab…” – kõneleb Rein Kalmus.
“Kes viimasena naerab, see naerab paremini!” Arvestades selle kõnekäänu tavakasutust inimeste “rusikavõitluse” kontekstis, siis tundub, et selle negatiivse fooni taustal ei kõla see Taanieli raamatu 12. peatükiga sobitatuna eriti hästi. Kuid arvestades väite sisulist poolt, sobib see prohveti viimase nägemuspildiga suurepäraselt. See haakub täielikult Piibli tõotusega, mis on kirja pandud palveteekonna laulus Ps 126:5,6:
“Kes silmaveega külvavad,
lõikavad hõiskamisega.
Kes minnes kõnnib nuttes,
kui ta külviseemet kannab,
see tuleb ja hõiskab,
kandes oma vihke.”
Meie Jumal on läbinisti positiivne Valitseja. Positiivse pildiga meie planeedi saatusest lõpetab Ta Taanielile antud nägemusteseeria. Hea võidab kurja, armastus võidab vihkamise, elu võidab surma, ajatu võidab ajaliku…
Rõõmustagem siis koos, tõmmates joone alla Vana Testamendi apokalüpsise – Taanieli raamatu õppimisele. Läbi raskuste tähtede poole…
Tänumeeles
Tänagem Jumalat helgete piltide eest, mida ta on meile näidanud. Kogugem kokku õnnistatud tõendid tema armastusest, et need seisaksid meil alati silme ees: Jumala Poeg, kes jätab oma Isa trooni, katab oma jumalikkuse inimlikkusega, et päästa inimest Saatana võimu alt; tema võit meie heaks, mis avab inimestele taeva, paljastades inimsilmale vastuvõtusaali, kus Jumal ilmutab oma kirkust; langenud inimkond, üles tõstetud viletsuse kuristikust, kuhu patt oli ta paisanud, ja taas ühendusse toodud lõpmatu Jumalaga, läbi teinud jumaliku proovi usus meie Lunastajasse, riietatud Kristuse õigusega, ülendatud tema trooni ees. Need on pildid, mille üle Jumal tahab, et me mõtiskleksime. EGW “Tee Kristuse juurde”
Ristilöödu
Vaadates ristilöödud Lunastajale, hakkame sügavamalt mõistma ohvri suurust ja tähendust, mille tõi Taeva Kuningas. Lunastusplaan muutub meie jaoks selgemaks ning mõtted Kolgatast äratavad meis innukaid ja pühi tundeid. Meie hinges hakkab helisema tänulaul Jumalale ja Tallele. See kõlab meie huultelt, sest uhkus ja eneseülistus ei saa valitseda inimest, kelle mälus on Kolgata sündmused elavad.
Iga inimese mõtted, kes vaatleb Päästja võrratut armastust, õilistuvad, süda saab puhtaks ja iseloom muutub. Ta saab valguseks maailmale ning peegeldab edasi seda imepärast armastust. Mida enam mõtleme Kristuse ristile, seda veenvamaks saavad meile apostli sõnad: “Aga mulle olgu olemata, et ma kiitleksin muu kui meie Issanda Jeesuse Kristuse risti üle, mille läbi maailm on minule risti löödud ja mina maailmale.” (Gl 6:14) EGW “Ajastute igatsus”
Nähtav Jumal
Maa kannab aasta aasta järel rikkalikku vilja ja jätkab tiirlemist päikese ümber mitte oma seesmise energia tõttu, vaid seetõttu, et Jumala käsi juhib planeete ning hoiab neid määratud orbiitidel. Tema on see, “kes nende väe viib välja täisarvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi! Tema suure võimu ja tugeva jõu tõttu ei puudu neist ainustki!” (Js 40:26)
Loomistöö tunnistab Jumala väest ja suurusest. “Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab Tema kätetööd.” (Ps 19:2) Need, kes juhinduvad kirjutatud Sõnast, leiavad, et teadus aitab neil mõista Jumalat. “Sest Tema nähtamatut olu, nii Tema igavest väge kui jumalikku olemist nähakse, kui neid pannakse tähele Tema tegudes maailma loomisest alates.” (Rm 1:20) EGW “Patriarhid ja prohvetid”