Meie valgus
Me peame paluma, et Issand avaks meie mõistuse jumalikku tõde mõistma. Kui alandame südame Jumala ees, tühjendame selle meile rohkelt antud armu abil tühisusest, uhkusest ja isekusest. Kui soovime siiralt ja usume vankumatult, paistavad meile õiguse Päikese eredad kiired ja valgustavad meie tumenenud arusaamist. Jeesus on maailma tulnud valgus, mis valgustab iga inimest.
Tema on maailma valgus, Ta kutsub meid enda juurde Temalt õppima. Ta tuli otsima ja päästma kadunut ning Ta ei saanud lasta end sellest ühest eesmärgist kõrvale kallutada. Ta ei lubanud millelgi enda tähelepanu hajutada. Selle töö on Ta andnud meie kätte. Kas teeme seda? EGW “Jeesuse sarnaseks”
Looja annab elu
Seemnes on idanemiseks vajalik vägi, mille Jumal ise on sinna pannud, kuid siiski ei ole seemnel omapead võimalik tärgata. Vilja kasvu juures on inimesel oma osa. Ta peab pinnase ette valmistama ja seda väetama ning panema seemne mulda. Ta peab põldu harima. Ent on üks punkt, millest edasi ei saa ta midagi ära teha. Ei inimese jõud ega tarkus suuda tuua seemnest välja elavat taime. Inimene peab oma pingutustega tegema kõik, mis tal võimalik, kuid ometi peab ta sõltuma Temast, kes on külvi ja lõikuse oma kõikvõimsa väega imeliselt ühendanud.
Seemnes on elu, pinnases on jõud, aga kui lõputu vägi ei toimiks päeval ja ööl, siis ei tuleks seemnest midagi. Kuivanud põldude niisutamiseks on vaja vihmahooge, päike peab andma soojust ning mullas olevale seemnele peavad edasi kanduma elektrilised impulsid. Ainult Looja saab esile kutsuda elu, mille Ta on seemnesse pannud. Iga seeme idaneb, iga taim areneb tänu Jumala väele. “Sest nagu maa toob esile oma kasvud ja aed laseb võrsuda oma külvi, nõnda laseb ka Issand Jumal võrsuda õigust ja kiitust kõigi rahvaste ees.” (Js 61:11) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Väe allikas
Vägi elada kõrgemat, puhtamat ja õilsamat elu on meie suur vajadus. Mõtleme ju liiga palju maailmast ja liiga vähe taevariigist.
Püüdes saavutada Jumala ideaali enda jaoks, ei tohiks kristlane milleski lootust kaotada. Moraalne ja vaimulik täiuslikkus Kristuse väe ja armu läbi on tõotatud kõigile. Jeesus on väe ja elu allikas. Ta toob meid oma sõna juurde ning pakub meile lehti elupuust, mis võivad tervistada patuhaige hinge. Ta juhib meid Jumala aujärje juurde ning paneb meie suhu palvesõnad, mille kaudu saame lähedasse ühendusse Temaga. Meie pärast rakendab Ta tegevusse taeva kõikvõimsad jõud. Igal sammul puutume kokku Tema elava väega.
Jumal ei ole seadnud mingeid piire nende edasiminekule, kes soovivad, et neid “täidetaks Tema tahtmise tunnetusega kõiges vaimulikus tarkuses ja arusaamises”. Palve ning valvamise kaudu, kasvamise kaudu tunnetuses ja arusaamises saavad nad “vägevaks kõige väega Tema au vägevust mööda”. Nii valmistatakse neid ette töötama teiste heaks. Õnnistegija eesmärk on, et puhastatud ja pühitsetud inimolevused oleksid Tema abistavaks käeks. Selle suure eesõiguse eest andkem tänu Temale, kes on meid “teinud kõlbavaks osa saama püha rahva pärandist valguses, kes meid on päästnud pimeduse võimusest ja on meid asetanud oma armsa Poja riiki.” (Kl 1:9-13) EGW “Apostlite teod”
Kristus hingetemplis
Püha Vaim peab tegema südames oma töö; kui see on tehtud, siis ei voola enam kibedad pisarad, vaid täitub tõotus: “Vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks”. (Jh 4:14)
Sa saad seisma jääda ainult Jumalas. Kui süda on Jumalaga lepitatud, ilmneb see kaaskristlastega suhtlemises. On näha, et hingetemplis elab Kristus. EGW “Pilk ülespoole”
Nelipühi
Kui jüngrid pärast Kristuse taevaminekut kogunesid, saatsid nad agaralt oma palveid Isa ette Jeesuse nimel. Pühalikus aukartuses kummardusid nad palvesse, korrates tõotust: “Mida te iganes palute Isalt, seda ta annab teile minu nimel. Tänini ei ole te midagi palunud minu nimel. Paluge, ja te saate, et teie rõõm oleks täielik!” (Jh 16:23, 24) Nad sirutasid oma usukäed ikka kõrgemale ja kõrgemale võimsa põhjendusega: “Kristus Jeesus on, kes suri ja, mis veel enam, kes üles äratati, kes on Jumala paremal käel ja kes palub meie eest.” (Rm 8:34) Nelipühi tõi nende juurde Lohutaja, kelle kohta Kristus oli öelnud, et ta “on teie sees”. (Jh 14:17)
Nüüdsest pidi Kristus Püha Vaimu läbi alaliselt oma laste südames elama. Nende ühendus temaga oli nüüd veel lähedasem kui siis, mil ta isiklikult nende keskel oli. Neis elava Kristuse valgus, armastus ja jõud kiirgas neist, nii et inimesed seda nähes “panid… seda imeks. Nad tundsid ära, et need mehed olid olnud Jeesuse kaaslased.” (Ap 4:13) EGW “Tee Kristuse juurde”
Loojale kuulub au
Paljudele meeldivad kaunid maalid ning nad on valmis kummardama talenti, mis suudab luua ilusa joonistuse, aga kust said need, kes pühendasid oma elu sellele tööle, oma kavandid? Kust saavad kunstnikud idee, mida lõuendile panna? Looduse kaunist vaatepildist, loodusest, üksnes loodusest. Inimesed pühendavad kogu oma olemuse jõu ja kiindumused eelistustele selles suunas. Paljud ei pööra enam tähelepanu sellele, kui kaunis ja suurepärane on loodus, mille Looja on nende rõõmuks loonud, ja pühendavad kõik oma olemuse võimed kunsti täiustamisele. Ometi on kõik need asjad ainult looduse ebatäiuslik koopia. Kunst ei suuda ealeski saavutada looduses nähtavat täiust.
Unustatakse kõigi looduse ilusate asjade Looja. Olen näinud paljusid, kes satuvad vaimustusse päikeseloojangu pildist, samas kui neil võiks olla eesõigus näha peaaegu aasta igal õhtul tegelikku ja suurepärast loojangut. Nad võivad näha kauneid värvitoone, mille looduse nähtamatu Meisterkunstnik on jumaliku osavusega maalinud võrratuteks vaatepiltideks taeva muutlikul lõuendil, ja ometi pöörduvad nad taevase päritoluga pildist hoolimatult ära maalikunsti poole, mida on teinud ebatäiuslikud sõrmed, ning peaaegu langevad maha ja kummardavad neid. Mis on selle põhjus? Vaenlane püüab peaaegu kogu aeg pöörata tähelepanu Jumalalt kõrvale. EGW “Tunnistused kogudusele” II








