Kutse kõigile
“Kui viletsad ja vaesed asjata otsivad vett ja nende keel kuivab janust, siis mina, Jehoova, kuulen neid, mina, Iisraeli Jumal, ei jäta neid maha!… Sest ma valan janusele vett ja kuivale voogusid… Sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal.” Prohveti kaudu esitab Issand üleskutse: “Hoi! Kõik janused tulge vee juurde!” ( Js 41:17, 44:3, 35:6, 55:1) Selle kutse kõla kandub Piibli viimase leheküljeni. Eluvee jõgi, “selge nagu mägikristall”, voolab välja Jumala ja Talle aujärjest ning läbi ajastute kõlab armukutse: “Kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!” (Ilm 22:17) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Lunastatud
Kui mõelda sellele hiilgavale pärandile, mis inimesele võib osaks saada, siis “mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks”? (Mt 16:26) Ta võib olla vaene, siiski seisneb ta rikkus ja positsioon, mida maailm ei suuda iialgi pakkuda, temas eneses. Patust lunastatud ja puhastatud, Jumala teenimisele pühendatud õilsate võimetega inimene on erakordne väärtus. Jumala ja pühade inglite seas taevas on rõõm ühe lunastatud inimese pärast, vaimustus, mis kaigub püha võidurõõmu väljendavais lauludes. EGW “Tee Kristuse juurde”
Uussünd
Usk Kristusesse kui maailma Lunastajasse nõuab valgustatud ja südame kontrolli all olevat mõistust, mis oskab taevast varandust märgata ja hinnata. Seda usku ei saa lahutada meeleparandusest ega iseloomu muutumisest. Uskumine tähendab evangeeliumi aarde leidmist ja vastuvõtmist koos kõigi sellega kaasnevate kohustustega.
“Kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.” ( Jh 3:3) Inimene võib oletada ja ette kujutada, kuid ilma ususilmata ei näe ta varandust. Kristus andis oma elu, et kindlustada meile see hindamatu aare, kuid ilma uuestisünnita usu kaudu Tema veresse ei saa ükski hukkuv hing andestust ega mingit varandust. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Loomise imed
Looja kätest tulnud Maa oli imekaunis. Selle pinda liigestasid mäed, kingud ja tasandikud ning kristalsed jõed ja järved. Kõikjal õilmitsesid ilupõõsad ja kirendasid lilleaasad. Meie metsapuudest palju majesteetlikumad puud sirutasid oma kroone kõrgustesse. Õhk oli puhas ja kosutav. Kogu loodus oli kaunim kui kõige uhkema palee iluaed.
Pärast seda, kui oli loodud maa seda asustava rikkaliku looma- ja taimeriigiga, valmistas Looja oma loomistöö krooni – inimese – kelle jaoks Ta kauni maa oli teinud. Inimene sai kõige selle valitsejaks, mida ta silm nägi, sest Jumal ütles: “Tehkem inimesed oma näo järgi, meie sarnaseks, et nad valitseksid … kogu maa üle… Ja Jumal lõi inimese oma näo järgi.” (1Ms 1:26.27) Siin on selgesti esitatud inimkonna päritolu. Jumala poolt öeldu on nii selgesõnaline, et see ei anna alust ekslikeks järeldusteks. Jumal lõi inimese enda sarnaseks. Siin pole midagi müstilist ja öeldu ei jäta põhjust oletada, et inimene on arenenud järk-järgult taime- ja loomariigi madalamatest vormidest kõrgemale. Niisugune õpetus madaldab Looja töö inimese piiratud ettekujutuseni. Inimesed ihaldavad nii kirglikult Jumalat universumi valitseja kohalt kõrvaldada, et nad on valmis madaldama inimest ja röövima talt väärika päritolu. Jumal pani liikuma taevakehad maailmaruumis ja andis põllulilledele kaunid värvitoonid. Tema täitis taevad ja maa oma võimsa väe imedega. Ta soovis oma aulise loomistöö kroonida ning anda kaunile maale valitseja; Ta lõi olevuse, kes Looja kätetöö vääriline. Inimkonna sugupuu viib tagasi suure Loojani, mitte bakterite, molluskite ja neljajalgsete arenemisahelani. Ehkki mullast valmistatuna, oli Aadam siiski “Jumala poeg”. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Inimkond pole jäetud abita
Kuigi patt on kaua aega tugevdanud oma haaret inimkonna ümber, kuigi Saatan on vale ja kavalusega heitnud Jumala Sõnale oma tõlgenduse tumeda varju ja pannud inimesed kahtlema, ei ole Isa halastuse ja armu rikkalikud vood maa suunas katkenud. Kui inimesed avaksid jumalikke ande hinnates hinge aknad taeva poole, siis voolaks sisse tervendava mõju voog. EGW “Tervise teenistuses”
Armu töö
Armu töö südames ei ole silmapilkne töö. Seda teostavad pidev, igapäevane valvamine ja Jumala tõotustesse uskumine.
Jumal ei saada tühjalt minema kahetsevat, uskuvat inimest, kes peab usku kalliks ja igatseb tõsiselt Kristuse uuendavat armu. Jumal annab talle armu. EGW “Jeesuse sarnaseks”
