Võitjad Jumala armust
Jumal räägib meiega oma Sõna kaudu. Selles on meile selgemate joontega ilmutatud Tema iseloom, Tema suhe inimestega ja lunastustöö. Siin on meie ees avatud usuisade, prohvetite ja teiste muistsete pühade meeste elu, kes “tundsid samasuguseid kiusatusi kui meie.” Me näeme, kuidas nad rajasid teed läbi samasuguse julgusetuse nagu meiegi, kuidas nad langesid kiusatusse nagu meie ja siiski võtsid jälle julguse kokku ning võitsid Jumala armus – ja ennäe, me saame uut julgust oma püüdlustes õigluse järele. Kui loeme väärtuslikest kogemustest, mida neile lasti osaks saada, valgusest, armastusest ja õnnistusest, mida nad kogesid, ja tööst, mille nad tegid neile antud armu läbi, siis Vaim, kes neid innustas, süütab meiegi südames püha soovi saada iseloomult Tema sarnaseks – kõndida Jumalaga nagu nemadki. EGW “Tee Kristuse juurde”
Valguse lapsed
Me kuulume Jumalale, me oleme Tema pojad ja tütred – Tema omad loomise kaudu ja Tema omad Tema ainusündinud Poja lunastusanni kaudu. “Teie ei ole iseenese päralt, sest te olete kallilt ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus ja vaimus, mis on Jumala omad.” (1Kr 6:19,20 KJV) EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Turvaline eluase
Jeesuse Mäejutlus on meie Issanda pikim kõne, mille apostel Matteus on talletanud oma evangeeliumis. Kas on tegu ühe pika jutlusega või on Matteus selle mitmest lühemast jutlusest kokku kirjutanud, pole täpselt teada. Küll aga võime olla kindlad, et oma kaalukuselt ületab see ilmselt kõik teised Jeesuse jutlused. Ega muidu poleks Mäejutlusele omistatud Jumala armuriigi põhiseaduse staatust.
Mäejutluse vaimulik sügavus on pannud inimesi nimetama selle kõnelemise mäge “teiseks Siinaiks”. Kuulajad olid selle lõppedes evangeeliumi sõnul “vapustatud” (Mt 7:28). Millega Jeesus selle suurima jutluse lõpetas? Mõistukõnede armastajana asetab meie Issand kõige lõppu tähendamissõna “turvalisest eluasemest”. Puusepast ehitusmeistrina räägib Jeesus eksperdina eluhoone turvalisusest – kuidas meil kõigil on võimalik seda tagada.
Mida Jeesus selle Mäejutlust lõpetava mõistukõnega silmas pidas, seda on võimalik videopildi vahendusel vaadata ja kuulata hingamispäeval 14. märtsil kell 11.15
Ülekannet näeb veebilehelt: http://otse.advent.ee
Uskudes
Kui Eelija palvetas, haaras tema usk kinni taeva tõotustest ja ta jätkas palvetamist, kuni tema palvetele vastati. Ta ei oodanud täit tõendust tõsiasjale, et Jumal oli teda kuulnud, vaid usaldas Jumala armu kõige pisematki märki. Seda, mida Eelija suutis teha Jumala abiga, on võimalik teha kõigil oma tegevusvaldkonnas Jumalat teenides, sest Gileadi mägede prohvetist on kirjutatud: “Eelija oli meiesugune inimene, ent ta palvetas püsivalt, et ei sajaks vihma, ning kolm aastat ja kuus kuud ei sadanud piiskagi vihma maa peale.” (Jk 5:17)
Tänapäeva maailmas vajatakse samasugust usku – usku, mis haarab kinni Jumala Sõna tõotusest ega anna alla, kuni taevas kuuleb. Selline usk ühendab meid tihedalt taevaga ja kinnitab meid toime tulema pimeduse jõududega. “Usu läbi võitsid Jumala lapsed kuningriike, viisid täide õiguse, said kätte tõotusi, sulgesid lõvide suud, kustutasid tule väe, pääsesid pakku mõõgatera eest, said nõtruses tugevaks ja sõjas vägevaks, tõrjusid tagasi võõraste vaenuleere.” (Hb 11:33,34) Usu läbi peame täna meiegi saavutama Jumalast meile seatud kõrgeid eesmärke. “Kõik on võimalik sellele, kes usub.” (Mk 9:23) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Lõikus oleneb külvamisest
Tähendamissõnas seemne külvamisest õpetatakse heldekäelisust nii vaimulikes kui ka ajalikes asjades. Issand ütleb: “Õndsad olete teie, külvajad kõigi vete ääres.” (Js 32:20) “Kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti.” (2Kr 9:6) Kõigi vete äärde külvamine tähendab Jumala andide pidevat väljavalamist. See tähendab andmist alati, kui Jumala töö või inimkonna puudused meie abikätt vajavad. See ei põhjusta vaesust.
“Kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti.” Seemet ära visates paljundab külvaja seda. Samamoodi on nendega, kes jagavad ustavalt Jumala ande. Nad suurendavad andes oma õnnistusi. Jumal on tõotanud küllust, et nad saaksid jätkuvalt anda. “Andke, ja teile antakse – hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe.” (Lk 6:38) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Imeväärset ohvrit vaadeldes
Oo, vaadelgem seda imeväärset ohvrit, mis on meie eest toodud! Püüdkem hinnata seda tööd ja energiat, mida taevas eksinu õigele teele pööramiseks ja isakoju tagasitoomiseks kulutab. Tugevamat motiivi ega võimsamaid abinõusid poleks eales rakendada saanudki; kõiki piire ületav tasu õiguse tegemise eest, taeva nautimine, inglite seltskond, Jumala ja tema Poja armastus ja suhtlemine ka teiste taevaste olevustega, kõigi meie võimete arendamine läbi igaviku aegade – kas ei õhuta ja julgusta see meid oma armastavast südamest tulenevat teenistust Loojale ja Lunastajale pühendama! Ja teisest küljest, Jumala kohtuotsus patule, vältimatu karistus, meie iseloomu laostumine ja lõplik häving – kõik see on Jumala Sõnas esile toodud, et meid hoiatada Saatana teenimise eest.
Kas me ei hinda siis Jumala armu? Mida enamat oleks ta saanud teha? Võtkem õige positsioon suhtumisel temasse, kes on meid imeteldava armastusega armastanud. Kasutagem enda heaks vahendeid, mis meile on valmistatud, et saaksime tema sarnaseks, et taastataks suhtlemine inglitega, kooskõla ja osadus Isa ja Pojaga. EGW “Tee Kristuse juurde”
Usu saladus
Usku ei saa rajada välistele vormidele ja tseremooniatele. Jumalast lähtuv usk on ainus usk, mis viib Jumala juurde. Selleks, et õigesti Teda teenida, tuleb meil sündida uuesti Pühast Vaimust. Tema puhastab südame ja uuendab mõistuse ning annab meile uue võime tunda ja armastada Jumalat. Tema teeb meid tahtlikuks täitma kõiki Kristuse korraldusi. See on tõeline jumalateenimine. See on Püha Vaimu mõju vili. Iga siiras palve tuleneb Püha Vaimu kaasabist ning selline palve teeb Jumalale heameelt. Alati, kui inimene pöördub Jumala poole, ilmneb Püha Vaimu mõju ning Jumal avab end sellisele inimesele. Selliseid sulaseid Ta otsib. Ta igatseb võtta neid vastu ja teha nad oma poegadeks ja tütardeks. EGW “Ajastute igatsus”
