Suur taaskohtumine
Kristus tuleb pilvedel suure auga. Teda saadab tohutu hulk ingleid. Ta tuleb surnuid äratama ja elavaid pühasid muutma aust ausse. Ta tuleb, et võtta endaga need, kes on Teda armastanud ja Tema käsusõnu pidanud. Ta ei ole unustanud neid ega oma tõotust. Üksteisest lahus olnud pereliikmed saavad taas kokku. Kui seisame siin oma kalli inimese põrmu juures, siis mõtelgem ülestõusmisehommikule, mil kõlab Jumala pasun ja ” surnud tõusevad üles kadumatutena ja me muutume”. (1Kr 15:52) Veel pisut, ja me näeme Kuningat Tema aus. Veel pisut, ja Ta pühib pisarad meie palgeilt. Veel pisut ja Ta seab meid “veatuina oma auhiilguse palge ette hõiskamisega”. (Jd 24) EGW “Ajastute igatsus”
Õppetund puust
Puu juurel on kahekordne ülesanne. See peab hoidma oma harudega puud kõvasti maa küljes, kogudes samal ajal endasse vajalikke toitaineid. Nii on ka kristlasega. Kui tema ühendus Kristuse, peatüvega, on täielik, kui ta toitub Tema kaudu, siis voolavad okstesse vaimuliku jõu vood. Kas sellise oksa lehed närtsivad? Mitte iialgi.
Nii kaua kuni hing sirutub Kristuse poole, on väga väike oht, et lehed närbuvad, langevad maha ja kõdunevad. Ja kiusatused, mis võivad tema peale tulla nagu maru, ei kisu tema juuri välja. Tõelise kristlase tegevusmotiivid pärinevad sügavast armastusest oma Lunastaja vastu. Tema kiindumus oma Meistrisse on tõeline ja püha. EGW “Pilk ülespoole”
Ärka tõelisele usule
Kui me räägime usust, siis jälgigem ka erinevust, mida peaksime meeles pidama. On olemas selline usk, mis erineb täielikult õigest usust. Jumala olemasolu ja vägi ning tema Sõnas peituv tõde on faktid, mida isegi Saatan ja tema väehulgad ei saa oma südames eitada. Piibel ütleb, et “kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad hirmust,” see aga pole õige usk. (Jk 2:19) Kus pole ainult usk Jumala Sõnasse, vaid ka oma tahte allutamine temale, kus süda on loovutatud temale, kus kiindumused on püsivalt temale suunatud, seal on usk – usk, mis toimib armastuses ja puhastab hinge. Sellise usu läbi uuendatakse süda Jumala sarnaseks. Ja süda, mis oma uuendamatuses ei olnud ega saanudki olla Jumala käsule sõnakuulelik, rõõmustab nüüd selle pühade eeskirjade üle ja hüüab koos psalmikirjutajaga: “Kuidas ma armastan sinu Seadust! Iga päev mõlgutan ma mõttes seda.” Ja käsu õigus on täidetud meis, kes me “ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi”. (Rm 8:4) EGW “Tee Kristuse juurde”
Taevase päritoluga taim
Jumal soovib, et tuleksime isiklikult sellisesse kohta, et Ta saaks lasta oma armastusel meile osaks saada. Ta on inimest kõrgelt hinnanud – Ta on lunastanud meid oma ainusündinud Poja ohvriga – ja me peame oma kaasinimestes nägema Kristuse verega ostetuid. Kui meil on see armastus üksteise vastu, siis kasvame armastuses Jumala ja tõe vastu. Meie süda on valutanud nähes, kui vähe meie hulgas armastust hinnatakse. Armastus on taevase päritoluga taim ja kui tahame, et see meie südames õilmitseks, peame seda iga päev harima. Leebus, lahkus, pikk meel, mitte ärritumine, kõige sallimine, kõige talumine – need on kalli armastuse puu viljad. EGW “Te saate väe”
Sära elava hiilgusega
Kristlased on Kristuse kalliskivid, ostetud lõpmatult suure hinna eest. Nad peavad särama eredalt Tema heaks, levitades Tema armsuse valgust. Ja nad peavad alati meele pidama, et kogu sära, mis kristlase iseloomul on, on saadud Õiguse Päikeselt.
Kristuse kalliskivide sära sõltub lihvimisest, mis neile osaks saab. Jumal ei lihvi meid vägisi. Meile on antud otsustada, kas saame lihvitud või jääme lihvimata. Kuid igaüks, kes osutub olema väärt koha jaoks Issanda templis, peab alistuma lihvimisprotsessile. Ta peab olema nõus, et tema iseloomu teravad nurgad eemaldatakse, et ta võiks olla ilusa kujuga ja kaunis, sobilik esindama Kristuse iseloomu täiuslikkust. …
Väärtusetu materjali juures ei viida jumalik Tööline palju aega. Ainult väärtuslikke kalliskive lihvib Ta palee jaoks sobivaks. Ta eemaldab haamri ja meisliga tahumatud nurgad, valmistades meid niiviisi koha jaoks Jumala templis. See protsess on karm ja proovile panev. See haavab inimlikku uhkust. Kristus lõikab sügavale inimese kogemusse, milles inimene oma eneseusalduses peab end täielikuks, ning võtab iseloomust ära eneseülendamise. Ta kõrvaldab liigse pinna, paneb kivi lihvketta juurde ja surub selle vastu, et kõik karedus võiks maha kuluda. Seejärel näeb Meister kalliskivi vastu valgust hoides selles oma kuju peegeldust ja see kuulutatakse Tema templis kohta väärivaks.
Olgu õnnistatud kogemus, ükskõik kui ränk, mis annab kivile uue väärtuse, võimaldades sel elava hiilgusega särada! …
Kuna Kristus tunneb inimiseloomu täielikult, sobib Ta nendega tegelema. Jumal teab, kuidas iga hinge kohelda. Ta ei hinda nii nagu inimene. Ta tunneb selle materjali tõelist väärtust, mille kallal Ta töötab. EGW “Pilk ülespoole”
Kõigekõrgem valitseb
Aadam oli Looja asevalitseja. Ta ei olnud sõltumatu valiteja. Maa kuulub Jumalale ja Jumal on andnud kõik Pojale.
Aadam pidi valitsema Kristuse alluvuses. Kui Aadam loovutas oma valitsuse Saatanale, jäi Kristus ikkagi tõeliseks Kuningaks. Just nii nagu Issand oli öelnud kuningas Nebukadnetsarile: “Kõigekõrgem valitseb inimeste kuningriigi üle ja annab selle, kellele tahab”. (Tn 4:29b) EGW “Ajastute igatsus”