Kuigi patt on rikkunud Jumala täiusliku töö, paistab sellest siiski veel läbi Jumala käekiri. Veel praegugi kuulutab kogu loodus Tema ülevat au. Ainult isekas inimsüda elab enesele. Iga lind ja iga loom teenib omamoodi kedagi teist. Igal puulehel ning rohuliblel on oma ülesanne. Igas puus, põõsas ja lehes tulvab see elujõud, milleta ei saaks elada inimene ega loom; inimene ja loom omakorda aitavad kaasa puu, põõsa ja lehe elule. Lilled pakuvad meeldivat lõhna ja avavad oma ilu õnnistuseks maailmale. Päike särab valgust tuhandete silmapaaride rõõmuks. Ookean, arvutute veesoonte läte, võtab vastu jõgesid kõikidelt maadelt, kuid võtab selleks, et anda. Selle rüpest tõusev udu langeb vihmahoogudena niisutama maad.

Valguseriigis elavate inglite rõõmuks on anda, jagada armastust ja väsimatut hoolt langenud ja ebatäiuslikele inimlastele. Taevased olevused püüavad võita inimsüdameid; nad toovad sellesse pimedasse maailma valgust taevastelt õuedelt; oma õrna ja kannatliku teenimisega mõjutavad nad inimmeeli, et tuua kadunuid nii lähedasse ühendusse Kristusega, kui on neil endil. EGW “Ajastute igatsus”

Harmooniliselt tugev ja kaunis iseloom kujuneb lihtsate kohustuste täitmisel. Ustavus peaks kajastuma meie elu väikestes ja suurtes asjades. Kohusetunne väikestes asjades ning väikeste headusetegude tegemine toob rõõmu eluteele ja siis, kui meie töö maa peal on lõppenud, ilmneb, et iga ustavalt täidetud väike kohustus on avaldanud head ja mitte iialgi kaduma minevat mõju. EGW “Patriarhid ja prohvetid”

Me peame paluma, et Issand avaks meie mõistuse jumalikku tõde mõistma. Kui alandame südame Jumala ees, tühjendame selle meile rohkelt antud armu abil tühisusest, uhkusest ja isekusest. Kui soovime siiralt ja usume vankumatult, paistavad meile õiguse Päikese eredad kiired ja valgustavad meie tumenenud arusaamist. Jeesus on maailma tulnud valgus, mis valgustab iga inimest.

Tema on maailma valgus, Ta kutsub meid enda juurde Temalt õppima. Ta tuli otsima ja päästma kadunut ning Ta ei saanud lasta end sellest ühest eesmärgist kõrvale kallutada. Ta ei lubanud millelgi enda tähelepanu hajutada. Selle töö on Ta andnud meie kätte. Kas teeme seda? EGW “Jeesuse sarnaseks”

Seemnes on idanemiseks vajalik vägi, mille Jumal ise on sinna pannud, kuid siiski ei ole seemnel omapead võimalik tärgata. Vilja kasvu juures on inimesel oma osa. Ta peab pinnase ette valmistama ja seda väetama ning panema seemne mulda. Ta peab põldu harima. Ent on üks punkt, millest edasi ei saa ta midagi ära teha. Ei inimese jõud ega tarkus suuda tuua seemnest välja elavat taime. Inimene peab oma pingutustega tegema kõik, mis tal võimalik, kuid ometi peab ta sõltuma Temast, kes on külvi ja lõikuse oma kõikvõimsa väega imeliselt ühendanud.

Seemnes on elu, pinnases on jõud, aga kui lõputu vägi ei toimiks päeval ja ööl, siis ei tuleks seemnest midagi. Kuivanud põldude niisutamiseks on vaja vihmahooge, päike peab andma soojust ning mullas olevale seemnele peavad edasi kanduma elektrilised impulsid. Ainult Looja saab esile kutsuda elu, mille Ta on seemnesse pannud. Iga seeme idaneb, iga taim areneb tänu Jumala väele. “Sest nagu maa toob esile oma kasvud ja aed laseb võrsuda oma külvi, nõnda laseb ka Issand Jumal võrsuda õigust ja kiitust kõigi rahvaste ees.” (Js 61:11) EGW “Kristuse tähendamissõnad”