Vaim palub meie eest
Palve on Jumalale vastuvõetav ainult siis, kui see on esitatud alandlikkuses ja kahetsuses ning Kristuse nimel. Tema, kes kuuleb palveid ja vastab neile, tunneb neid, kes palvetavad südame alandlikkuses. Tõeline kristlane palub ainult Kristuse nimel ja ootab vastust üksnes Tema vahemehetöö kaudu. Ta soovib, et Kristusel oleks au tema palveid Isale esitada ning ta on valmis Jumalalt Kristuse kaudu õnnistusi vastu võtma.
Jumala Vaim on vastuvõetava palvega vägagi seotud. Vaim pehmendab südant ja valgustab mõistust, et see tajuks oma vajadusi. Vaim elavdab meie soove, sisendab meile nälga ja janu õiguse järele ning kostab siira paluja eest. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Usalda Jumalat
Usalda oma hinge hoidmine Jumala hoolde ja usu kindlasti temasse. Räägi ja mõtle Jeesusest. Las sinu mina kaob temasse. Heida kõrvale kõik kahtlused. Loobu hirmudest. Ütle koos apostel Paulusega: “Nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minus. Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.” (Gl 2:20) Jää püsima Jumalasse. Ta suudab hoida seda, mida oled usaldanud tema hoolde. Kui sa annad end tema kätesse, siis ta annab sulle kaugelt rohkem kui võidu tema läbi, kes on sind armastanud. EGW “Tee Kristuse juurde”
Olgu teil soola enestes
Ohvriteenistuses lisati igale ohvrile soola. Sool kujutas Kristuse õigust, mis muudab teenistuse Jumalale vastuvõetavaks. Viidates sellele kujundile, lausus Jeesus: “Iga ohvrit peab soolaga soolatama”. (Mk 9:49) “Olgu teil soola enestes ja pidage rahu omavahel.” Kõik, kes tahavad anda end “elavaks pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks” (Rm 12:1), peavad vastu võtma päästva soola – Kristuse õiguse. Ainult nii saab neist “maa sool”, mis ohjeldab kurjust nagu sool takistab riknemist. (Mt 5:13) Ent siis, kui sool on kaotanud maitse, kui on olemas ainult jumalakartuse vorm ilma Kristuse armastuseta, on kõik mõttetu. Sellise elu mõju maailmale pole ülesehitav.
“Sinu agarus ja suutlikkus minu kuningriigi ülesehitamisel,” ütles Jeesus, “oleneb sellest, kas sa oled saanud minu Vaimu. Te peate saama osa minu armust, et olla elulõhn eluks. Siis kaob võitlusvaim, omakasupüüdlikkus ja soov kõrgema koha järele. Teisse tuleb armastus, mis ei otsi oma, vaid teise kasu.” EGW “Ajastute igatsus”
Isa ootab sind
Kadunud poja tähendamissõnas räägitakse, kuidas eksija vastu võetakse: “Aga kui ta alles kaugel oli, nägi isa teda ja tal hakkas hale ning ta jooksis ja langes poja kaela ja andis talle suud.” (Lk 15:18-20) Kuid isegi see tähendamissõna, õrn ja liigutav, nagu see on, jääb taevase Isa lõputu kaastunde väljendamisel küündimatuks. Issand kuulutab oma prohveti läbi: “Ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga.” (Jr 31:3) Kui patune on veel kaugel isamajast, võõral maal oma varandust raiskamas, tunneb Isa süda tema järele igatsust.
“Issand katsub südamed läbi.” (Õp 17:3) Iga inimsüdames tärkav soov pöörduda tagasi Jumala poole on tema Vaimu kutse. Jumal anub, palub tungivalt ja tõmbab eksijat Isa armastava südame poole. EGW “Tee Kristuse juurde”
Näide Jumala kuningriigist
Kristuse teod tunnistasid sellest, et Ta oli Messias. Veel enam – need näitasid, millisel viisil rajatakse Tema kuningriik. Ristija Johannesele selgines sama tõde, mis Eelijale kõrbes.
Selliselt pidi ka Jeesus tegema oma töö: mitte relvade tärina või troonide ja kuningriikide kukutamisega, vaid kõnetades inimsüdant halastava ja ennastsalgava eluga. Ennastsalgavus, mis oli Ristija Johannese elu põhimõte, oli ka Messia kuningriigi põhimõte. EGW “Ajastute igatsus”
Heategemine
Need, kes võimalikult palju osalevad teistele heategemises, andes praktilise tõenduse oma huvist nende vastu, ei leevenda üksnes inimelu hädasid koormaid kanda aidates, vaid aitavad samal ajal suuresti kaasa oma hinge ja ihu tervisele. Heategemisest saavad kasu nii andja kui ka saaja. Kui unustate teiste vastu huvi tundes enda, saavutate võidu oma jõuetuse üle. Rahulolu, mida tunnete head tehes, aitab väga hästi kaasa kujutlusvõime normaalse vaimsuse taastumisele. Rõõm heategemisest elustab mõistust ja heliseb vastu kogu kehas. Head tegevate inimeste nägu valgustab rõõmsameelsus, nende ilme väljendab mõistuse moraalset õilsust. Inimene, keda ajendab tõeline omakasupüüdmatu heatahtlikkus, on saanud osa jumalikust loomusest ja on põgenenud rikutusest, mis on maailmas himude tõttu. EGW “Tunnistused kogudusele” II
