Andidest
Kõik head annid ja õnnistused, millest rõõmu tunneme, on pärit üksnes Temalt. Me oleme tema armu ja maiste andide haldajad. Kõige väiksemat talenti ja kõige tagasihoidlikumat teenistust saab pakkuda Jeesusele kui pühitsetud andi ja Tema esitab seda oma teenete meeldiva lõhnaga koos Isale. Kui parim, mis meil on, on esitatud armastuses Jumala vastu ja siira südamega, palavast igatsusest teenida Jeesust, on and täielikult vastuvõetav. Igaüks saab koguda varandust taevasse. Kõigil on võimalik “saada rikkaks headelt tegudelt, olla lahke ja helde käega, talletades enesele vara heaks aluskiviks tuleviku tarvis, et haarata kinni tõelisest elust”. (1Tm 6:18.19) EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Lõikus oleneb külvamisest
Tähendamissõnas seemne külvamisest õpetatakse heldekäelisust nii vaimulikes kui ka ajalikes asjades. Issand ütleb: “Õndsad olete teie, külvajad kõigi vete ääres.” (Js 32:20) “Kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti.” (2Kr 9:6) Kõigi vete äärde külvamine tähendab Jumala andide pidevat väljavalamist. See tähendab andmist alati, kui Jumala töö või inimkonna puudused meie abikätt vajavad. See ei põhjusta vaesust.
“Kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti.” Seemet ära visates paljundab külvaja seda. Samamoodi on nendega, kes jagavad ustavalt Jumala ande. Nad suurendavad andes oma õnnistusi. Jumal on tõotanud küllust, et nad saaksid jätkuvalt anda. “Andke, ja teile antakse – hea, tihedaks vajutatud, raputatud, kuhjaga mõõt antakse teie rüppe.” (Lk 6:38) EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Imeväärset ohvrit vaadeldes
Oo, vaadelgem seda imeväärset ohvrit, mis on meie eest toodud! Püüdkem hinnata seda tööd ja energiat, mida taevas eksinu õigele teele pööramiseks ja isakoju tagasitoomiseks kulutab. Tugevamat motiivi ega võimsamaid abinõusid poleks eales rakendada saanudki; kõiki piire ületav tasu õiguse tegemise eest, taeva nautimine, inglite seltskond, Jumala ja tema Poja armastus ja suhtlemine ka teiste taevaste olevustega, kõigi meie võimete arendamine läbi igaviku aegade – kas ei õhuta ja julgusta see meid oma armastavast südamest tulenevat teenistust Loojale ja Lunastajale pühendama! Ja teisest küljest, Jumala kohtuotsus patule, vältimatu karistus, meie iseloomu laostumine ja lõplik häving – kõik see on Jumala Sõnas esile toodud, et meid hoiatada Saatana teenimise eest.
Kas me ei hinda siis Jumala armu? Mida enamat oleks ta saanud teha? Võtkem õige positsioon suhtumisel temasse, kes on meid imeteldava armastusega armastanud. Kasutagem enda heaks vahendeid, mis meile on valmistatud, et saaksime tema sarnaseks, et taastataks suhtlemine inglitega, kooskõla ja osadus Isa ja Pojaga. EGW “Tee Kristuse juurde”
Rajalt kõrvalekaldumata
Kui heldekäeline oli And, mille Jumal inimkonnale andis. Ta armastas maailma niivõrd, et andis ainusündinud Poja, “et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu”. (Jh 3:16) Issand Jeesus andis oma elu maailma eest, et inimesel võiks olla täiuslik eeskuju. Ta jättis maha oma kuningliku rüü ja krooni ning tuli inimesena maa peale. Teda kiusati kõigis asjus nii, nagu inimest kiusatakse, kuid Ta ei astunud kordagi kõrvale rajalt, mille Ta oli valinud. Teda hoidis Jumala vägi, Teda toetas See, kes tahab olla abiks kõigile, kes Teda armastavad ja Tema käske peavad. EGW “Pilk ülespoole”
“Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat, kes käib tema teedel.” (Ps 128:1)
Õigust vastu võttes
Jeesus avas inimestele Jumala halastuse; kuid halastus ei kõrvalda õiglust. Käsk kõneleb Jumala iseloomuomadustest ja sellest pole võimalik kõrvaldada ainsatki tähekest selleks, et kohandada seda inimese pattulangemisega. Jumal ei muutnud oma käsku, vaid ohverdas end Kristuses, et inimest lunastada. “Jumal oli Kristuses ja lepitas maailma iseenesega.” ( 2Kr 5:19)
Käsk nõuab õiglust – õiglast elu ja täiuslikku iseloomu, kuid seda inimesel ei ole. Ta ei suuda täita Jumala püha käsu nõudeid. Kristus tuli maailma inimesena, elas püha elu ja arendas välja täiusliku iseloomu. Neid pakub Ta vaba annina kõigile, kes tahavad Teda vastu võtta. Jumal arvestab sellise inimese elu asemele Kristuse elu. Nii saab inimene Jumala halastuse tõttu andeks senitehtud patud. Kuid veel enam – Kristus varustab inimlapse Jumala iseloomujoontega. Ta kujundab inimese iseloomu jumaliku iseloomu sarnaseks, vaimuliku jõu ja ilu kantsiks. Nii täitub Kristusesse uskuva inimese elus käsu õigus.
EGW “Ajastute igatsus”
Uueks loodud Jumala näo järgi
“Niisiis, kui keegi on Kristuses, siis ta on uus loodu, vana on möödunud, vaata, uus on sündinud.” (2Kr 5:17)
Mõni inimene ei tea oma pöördumise täpset aega ega kohta, samuti mitte kõiki etappe pöördumise protsessis, kuid see pole mingiks tõendiks tema pöördumatuse kohta. Kristus ütles Nikodeemosele: “Tuul puhub, kuhu ta tahab, ja sa kuuled ta häält, kuid ei tea, kust ta tuleb ja kuhu läheb. Niisamuti on kõigiga, kes on sündinud Vaimust.” (Jh 3:8) Nagu tuul, mis on nähtamatu, kuid mille toime on siiski selgesti näha ja tunda, on Jumala Vaimu toimimine inimsüdamele. Uuestisünnitav jõud, mida ei näe ükski inimsilm, sünnitab hinges uue elu, loob uue loomuse Jumala näo järgi.
Kuigi Vaimu töö on hääletu ja nähtamatu, on selle tulemus nähtav. Kui Jumala Vaim on uuendanud südame, siis tunnistab sellest elu. Kuigi me ei saa oma südant muuta ega viia end Jumalaga kooskõlla; kuigi me ei tohi üldse loota endale ega oma headele tegudele, näitab meie elu siiski, kas meis elab Jumala arm. Muutus on nähtav iseloomus, harjumustes ja taotlustes. Ilmneb selge ja terav kontrast: millised olid need enne ja millised on nüüd. Iseloomu ei ilmuta juhuslikud head või halvad teod, vaid harjumuspäraste sõnade ja tegude suund. EGW “Tee Kristuse juurde”