Ühendus maailma Valgusega
Iga samm usus ja kuulekuses toob hinge lähemasse ühendusse maailma Valgusega, kelles ei ole “mingit pimedust”. Õigusepäikese eredad kiired paistavad Jumala sulaste teele ja nemad peavad omakorda peegeldama neid kiiri edasi.
Nii nagu tähed jutustavad meile taevas olevast suurest valgusest, mille hiilgus paneb neid särama, nii peavad kristlased näitama, et universumi troonil on Jumal, kelle iseloom väärib ülistamist ja jäljendamist. Tema Vaimu armuannid, Tema iseloomu puhtus ja pühadus ilmnevad Tema tunnistajates. EGW “Suur võitlus”
Teenäitaja
Kristus ei andnud meile pelgalt juhised tee kohta, millel peame käima, vaid Ta tuli, et olla meile Õpetajaks. Ta mitte üksnes ei kõnelenud, kuidas peaksime sõnakuulelikud olema, vaid Ta andis meile oma eluga praktilise eeskuju, kuidas peaksime kuuletuma. Nii on Ta tõeline Abimees. Meie ees käies kõrvaldab Ta takistused ja käsib meil käia oma jälgedes. Meie õnnis Päästja ütleb: “Järgi mind. Ma juhin sind. Mina olen Tee, Tõde ja Elu. Kes mind järgib, see ei käi pimeduses.” (Jh 14:6; Jh 8:12)
Kristus teenis tõelise Pojana, sõnakuuleliku Pojana. Ta ütles: “Mina olen pidanud oma Isa käske.” (Jh 15:10) Pühitsus on eluaegne kuulekus. Me võime saada suure au osaliseks, olles Kristuse kaasosanikud. EGW “Pilk ülespoole”
Neljanda käsu hingamispäev
Jumala seadus eksisteeris enne inimese loomist. See korraldas inglite elu. Saatan langes sellepärast, et astus üle Jumala valitsuse põhimõtetest. Pärast Aadama ja Eeva loomist tegi Jumal oma Seaduse neile teatavaks. Seda ei pandud kirja, vaid Issand rääkis seda neile isiklikult.
Neljanda käsu hingamispäev seati sisse Eedenis. Pärast seda, kui Jumal oli loonud maailma ja maa peale inimese, tegi Ta inimese jaoks hingamispäeva. Pärast Aadama patustamist ja pattulangemist ei võetud Jumala Seadusest midagi ära. Kümne käsu põhimõtted eksisteerisid enne langemist ning nende olemus sobis pühade olevuste seisukorraga. Pärast langemist ei muudetud neid eeskirju, kuid anti täiendavad juhtnöörid vastavalt inimese langenud staatusele. EGW “Lunastuslugu”
Hingamispäeva eesmärk on, et kogu inimkond võiks kasu saada. Pärast seda, kui Jumal oli kuue päevaga maailma loonud, Ta puhkas ning Ta õnnistas ja pühitses päeva, mil Ta puhkas kõigest tööst, mida Ta luues oli teinud. Ta eraldas selle erilise päeva inimestele, et nad puhkaksid tööst ning et kui nad vaatavad maad oma jalge all ja taevast pea kohal – Jumala ääretu tarkuse käegakatsutavaid tõendeid -, võiks nende süda täituda armastuse ja austusega oma Looja vastu. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Südame saladused
Kristuse õigus ei kata hellitatud pattu. Inimene võib olla südames seaduserikkuja, aga kui ta välispidiselt pattu ei tee, siis võib maailm pidada teda laitmatuks. Kuid Jumala Seadus vaatab südame saladusi.
Iga teo üle mõistetakse kohut seda ajendanud motiivide põhjal. Kohtu ees jääb seisma ainult see, mis on kooskõlas Jumala Seaduse põhimõtetega. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Palveta, siis loe
Piiblit ei peaks kunagi uurima ilma palveta. Ainult Püha Vaim võib ilmutada meile Piibli kergesti mõistetavate tõdede tähtsust ja takistada meid ebaõigesti tõlgendamast raskestimõistetavaid osi. Taevaste inglite ülesandeks on valmistada inimsüdant mõistma Jumala Sõna, et Piibli ilu saaks meid kütkestada, selle hoiatused manitseda ja tõotused kinnitada. Taaveti palve peaks saama meiegi palveks: “Ava mu silmad vaatlema Su käsuõpetuse imesid!” (Ps 119:18) Kiusatused tunduvad sageli vastupandamatutena seepärast, et palve ja Piibli uurimine on hooletusse jäänud. Selle tõttu ei meenu kohe ka Jumala tõotused ning me ei oska Pühakirja relvadega Saatanale vastu astuda. Kuid inglid ümbritsevad neid, kes tahavad õppida Jumala tõdesid, ja meenutavad õigel ajal just neid sõnu, mida on vaja.
EGW “Suur võitlus”
Illustreeritud tõde
Imelises mäejutluses kasutas Kristus olulise tõe illustreerimiseks põllulilli nende loomulikus ilus. Tema keelekasutus on kohandatud lapse avaneva arusaamisega. Suur Õpetaja tõi oma kuulajad ühendusse loodusega, et nad võiksid kuulda häält, mis kõneleb kõigi loodud asjade kaudu, ning kui nende süda pehmenes ja mõistus muutus vastuvõtlikuks, aitas Ta neil tõlgendada silme ees olevate vaatepiltide vaimulikku õpetust. Tähendamissõnad, mille kaudu Talle meeldis õpetada tõe õppetunde, näitavad, kui avatud oli Ta vaim looduse mõjudele ja kuidas Talle meeldis koguda vaimulikke õpetusi igapäevase elu keskkonnast.
Linnud taeva all, lilled aasal, külvaja ja seeme, karjane ja lambad – nende abil illustreeris Kristus surematut tõde. Ta võttis näited elusündmustest, kogemuslikest asjadest, mis olid kuulajatele tuttavad – peidetud varandus, pärl, kalavõrk, kadunud münt, kadunud poeg, majad kaljul ja liival. Tema õppetundides oli midagi sellist, mis äratas huvi igas mõistuses, pöördus iga südame poole. Nii said igapäevased ülesanded, selle asemel et olla lihtsalt järjekordne, ilma kõrgemate mõteteta töö, vaimuliku ja nähtamatu pidevate meenutajate abil elavamaks ja kõrgemaks. EGW “Pilk ülespoole”