Jumala rahvas kui valgusekandja
Kristuse plaani kohaselt peab Tema koguduses siin maa peal valitsema sama kord, juhtimisviis ja kooskõla, mis valitseb taevas. Siis saab Ta austatud oma rahva kaudu. Nende kaudu paistab Õiguse Päike tumestamatuna maailmale. Kristus on andnud oma kogudusele palju võimalusi Teda austada. Ta on andnud oma rahvale võimed ja õnnistused, millega esindada Tema täiust. Kogudus, kes omab Kristuse õigust, on Tema varaait, mis kätkeb Tema armu, halastuse ja armastuse täiuslikke rikkusi. Kristus, Õiguse Päike, näeb puhtas ja täiuslikus rahvas tasu alanduse eest. EGW “Ajastute igatsus”
Vägev Päästja
Kui sa palud Issandalt abi, siis austa Päästjat, uskudes, et saad Tema õnnistuse. Meie käsutuses on kogu vägi ja kõik tarkus. Me peame ainult paluma.
Käi kogu aeg Jumala valguses. Mõtiskle päeval ja ööl Tema iseloomu üle. Siis näed sa Tema ilu ja rõõmustad Tema headusest. Sinu süda hõõgub Tema armastuse tunnetuses. Sind tõstetakse üles nagu igavestest kätest kantuna. Sa suudad Jumala antud väe ja valgusega mõista ja saavutada enam, kui sa kunagi varem võimalikuks pidasid. EGW “Tervise teenistuses”
Jumala arm
Jeesus elas, kannatas ja suri selleks, et meid lunastada. Ta sai “valude meheks”, et meie saaksime igavese rõõmu osaliseks. Jumal lubas tulla oma armastatud Pojal, täis armu ja tõde, kirjeldamatu hiilguse maalt patu hävitava mõju all kannatavale maale, mida tumestab surma ja needuse vari. Isa lubas tal lahkuda oma armastuse rüpest, inglite jumaldavast austusest, et kannatada alandamist, solvamist, häbistamist, vihkamist ja surma. “Karistus oli tema peal, et meil oleks rahu ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud.” (Js 53:5)
Seda suurt ohvrit ei toodud eesmärgiga äratada Isa südames armastust inimeste vastu, mitte selleks, et panna teda tahtma inimest päästa. Ei, ei! “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” (Jh 3:16) Isa armastab meid, aga mitte suure lunahinna tõttu, vastupidi, ta valmistas lepituse sellepärast, et ta meid armastab. Kristus oli vahendaja, kelle kaudu ta valas välja oma piiritu armastuse langenud maailmale. “See oli Jumal, kes Kristuses lepitas maailma enesega.” (2Kr 5:19) Jumal kannatas koos oma Pojaga. Ketsemani ahastuses ja Kolgata surmas maksis lõputu Armastus meie lunahinna.
E.G.White’i raamatust “Tee Kristuse juurde”
Minge sisse kitsast väravast
Kas see on rõõmus üllatus, kui ühel päeval avastad, et kapis mõnda aega oodanud püksid mahuvad jalga vaid siis, kui sügavalt välja hingad ja kõhu maksimaalselt sisse tõmbad? Milline emotsioon sind tabab, kui käänulisel metsateel, mida ühelt poolt ääristab vesine kraav ja teisel pool on võserik mets, kohtad vastutulevat autot, ja sa tead, et emb-kumb juht peab nüüd oma pool kilomeetrit tagurdama, enne kui teine auto mööda pääseb? Kitsas…
Näib, et sõna “kitsas” kannab elus sagedamini negatiivset tähendust. Seda paradoksaalsem on Jeesuse üleskutse, mis kannab endas tõde, et üksnes “kitsas tee” viib ellu. Lai tee lõpeb hukatuses. Mida Jeesus Kristus kitsa tee all silmas pidas ja miks just see tee on Tema soovitusel meie jaoks parim tee, sellest mõtiskleme koos Põltsamaa adventpalvelas hingamispäeval 25. jaanuaril kell 11.00. Kõik on oodatud!
Side Kristusega
Kui Kristus võttis enda peale inimolemuse, sidus ta inimkonna enesega sellise armastusesidemega, mida ei suuda ealeski purustada ükski jõud peale inimese enda valiku. Saatan ahvatleb meid pidevalt seda sidet murdma – eralduma Kristusest. Sellepärast peaksime valvama, pingutama ja paluma, et miski ei meelitaks meid valima teist isandat; me oleme ju selleks alati vabad.
Vaadakem püsivalt Kristusele, siis ta hoiab meid. Vaadates Jeesusele, oleme kaitstud. Mitte miski ei saa meid tema käest ära kiskuda. Pidevalt teda vaadeldes “meid muudetakse samasuguseks kujuks kirkusest kirkusesse. Seda teeb Issand, kes on Vaim”. (2Kr 3:18) EGW “Tee Kristuse juurde”
