Rahu tuleb Kristuselt
“Õndsad on rahunõudjad.” (Mt 5:9) Kristuse rahu tuleneb tõetundmisest. Rahu on kooskõla Jumalaga. Maailm on vastuolus Jumala käsuga, patused on vastuolus Loojaga ja lõppkokkuvõttes vastuolus üksteisega. Kuid Laulja ütleb: “Sinu käsuõpetuse armastajail on suur rahu ja nad ei komista mitte!” (Ps 119:165) Inimlikud pingutused üksikisiku või ühiskonna õilistamiseks nurjuvad, sest need ei muuda südant. Ainus jõud, mis võib luua ja säilitada tõelist rahu, on Kristuse arm. Kui arm leiab sissepääsu südamesse, kõrvaldab see himud, mis põhjustavad tüli ja lahkarvamusi. “Kibuvitste asemel kasvavad küpressid, nõgeste asemel kasvavad mürdid” ja elukõrb “hõiskab ja õitseb nagu liilia!” (Js 55:13; 35:1) EGW “Ajastute igatsus”
“Kinnitage nõrku käsi ja tehke tugevaks komistavad põlved! Öelge neile, kel rahutu süda: Olge kindlad, ärge kartke!” (Js 35:3.4)
Meenutus Eedeni aiast
Eedeni aias oli patuta inimpaar Jumala isaliku hoolitsuse all, kuid nad olid samas õpilased kõiketeadja Looja koolis. Inimesed lävisid inglitega ja said suhelda Loojaga ilma lahutava vaheseinata. Elupuu viljast söönutena pakatasid nad elujõust. Mõistusejõult jäid nad vaid pisut alla inglitest. Nähtava universumi saladused – “ülima tarkuse imeteod” (Ii 37:16) – pakkusid neile ääretult haaravat õppeainet. Jälgides lehti, lilli ja puid õppisid nad tundma elu saladusi. Meie esivanematel oli võimalik uurida Jumala aulikkust taevais, loendamatute maailmade korrapärast liikumist, “pilvede sõudu” (Ii 37:16), valguse ja heli, öö ja päeva saladusi. Jumal oli jäädvustanud oma nime igale puulehele metsas, igale kivikesele mägedes, igale säravale tähele – kõigele maas, õhus ja taevas. Looduses valitsev kord ja kooskõla kõnelesid Aadamale ja Eevale lõpmatust tarkusest ja väest. Alatasa avastasid nad midagi uut, mis äratas neis veel sügavamat armastust ning tõi huulile üha uued tänusõnad.
Nii kaua, kui inimesed järgivad jumalikku seadust, nii kaua suudavad nad omandada järjest uusi teadmistesügavusi; nii kaua suudavad nad tunda rõõmu, õnne ja armastust. Nii kaua õpivad nad üha selgemalt mõistma Jumala mõõtmatut, lõppematut armastust. “Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve. Enne kui mäed sündisid ja kui maa ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.” (Ps 90:1.2) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Kiitke Issandat
Kui sa vaatad tagasi oma elukogemuste peatükkidele, kas ei leidu seal siis nii mõnigi meeldiv lehekülg? Kas Jumala tõotused, nagu lõhnavad lilled, ei kasva mõlemal pool sinu teed? Kas sa ei lase nende meeldival lõhnal ja ilul täita oma südant rõõmuga? “Aga rõõmsad olgu kõik, kes sinu juures pelgupaika otsivad; igavesti hõisaku nad, sest et sina kaitsed neid; ja ilutsegu sinus need, kes armastavad sinu nime!” (Ps 5:12)
Inglid kuulavad pealt, missuguse tunnistuse viid sa maailmale oma taevase Meistri kohta. Jutusta temast, kes elab selleks, et kosta Isa ees sinu eest. Kui sa ulatad sõbrale tervituseks käe, ülista Jumalat oma huulte ja südamega. See juhib tema mõtted Jeesusele. “Kiitke Issandat, kõik paganad, ülistage teda, kõik rahvahõimud! Sest võimsaks on saanud tema heldus meie üle ja Issanda ustavus kestab igavesti. Halleluuja!” (Ps 117:1.2) EGW “Tee Kristuse juurde”
Armu töö
Õppetund põllumaast
Looduses tegutsevad nähtamatud mõjud kogu aeg, et saada olulisi tulemusi, kuid lõigatav saak sõltub külvatud seemnest. Pärast seda kui inimene on ustavalt maa ette valmistanud ja seemne külvanud, peab Jumal pidevalt tegutsema, et panna seeme idanema.
Samamoodi on vaimulike asjadega. Elava Jumala Sõna on seeme. Kristus on külvaja ja kui Ta pidevalt südame mullaga vaeva ei näe, ei tule mingit saaki.
“Jumala põllumaa, Jumala hoone olete teie.” (1Kr 3:9) Jumal andis oma Poja surma, õige, ülekohtuste eest, et võiks tulla auline hingede saak. Inimsüda on Jumala põllumaa ja seal tuleb harida Kristuse õigust. Ärgu siis keegi toetugu lihalikule käsivarrele, vaid Jumalale. Tõendagu igaüks, et tal on usk, et ta pole vaimulik kääbus, vaid kasvab Kristuse armu kaste ja vihmahoogude all, et tema õiguse elu pole inimese tehtud, vaid see on Kristuse õigus, mida Jumala arm on tema südames kasvatanud. EGW “Pilk ülespoole”
Seaduskuulekus
Jumala käsk on sama püha nagu Jumal ise. Käsk on Jumala tahte väljendus, Tema iseloomu koopia ning jumaliku armastuse ja tarkuse avaldus. Harmoonia saab püsida vaid siis, kui kogu elus ja eluta loodus on täielikus vastavuses Looja seadustega. Jumala seadused hõlmavad nii elavaid olevusi kui kogu loodust. Kõik allub kindlatele seaduspärasustele, mida ei saa eirata. Kuid lisaks looduses valitsevatele loodusseadustele allub inimene ainsana kõigist elusolendeist maa peal ka moraaliseadustele. Inimesele, loomistöö kroonile, on Jumal andnud võime mõista Tema nõudmisi, hinnata Jumala käsu õiglust, headust ja olulisust enda jaoks. Seepärast peab inimene olema kõrvalekaldumatult kuulekas Jumala käsule. EGW “Patriarhid ja prohvetid”








