Isadepäeva koosolek
Põltsamaa kogudus ühines palvenädalaga, arutlesime iga päev ühe teema üle.
Hingamispäeval oli lisaks viimasele loengule ka üllatus isadele, sest 13. novembril on kalendris märge isadepäev. Isadele oli pühendatud flöödipala ja sõnavõtt.
Kas on teie seas sellist inimest, kellelt ta poeg palub
leiba, ent tema annab talle kivi?
Või kui ta palub kala, ent ta annab talle mao?
Kui nüüd teie, kes olete kurjad, oskate anda häid ande oma
lastele, kui palju enam teie Isa, kes on taevas, annab head
neile, kes teda paluvad!
Matteuse 7,9-11
Ette kutsuti ükshaaval kõik isad alates auväärsematest, kes on juba vanaisad ja lõpetades meie noorte isadega. Igale isale loeti Piiblist üks kirjakoht ja anti väike kingitus.
Otsekui isa halastab laste peale,
nõnda halastab Issand nende peale,
kes teda kardavad.
Laulud 103,13
KAUNIST ISADEPÄEVA!
Ülemaailmne palvenädal
5. kuni 12. novembrini peavad adventistid üle terve maailma iga-aastast palvenädalat, mille teemaks on „Jumala päästev arm“.
“Nende palvenädalaloengute vahendusel uurime üheskoos adventismi keset – Jumala päästvat armu. Kõigis tekstides vaadeldakse taevast pühamut kui paika, mille kaudu on päästvat armu inimestele vahendatud ja vahendatakse siiani. Pühamu sõnum ei ole teoloogiline uurimisteema, vaid isiklik teekond, millel me avastame ja mõistame Jumala armu.
Me ei alusta seda rännakut mitte Siiani mäelt, vaid meie esimesest kodust, Eedenist, kus sõnum pühamust oli juba olemas. Sellele järgnes patu kohutav saabumine, mis lõikas meid ära Jumalast ja Tema ligiolust; ent me avastame pühamus Jumala armu suuruse – et Jumal soovib tulla ja elada meie keskel.
Pühamus leiame hea sõnumi lepitusest läbi Jumala Talle. Me võime toetuda teadmisele, et ka suurimas hädas on abi meie taevase pühamu vahendaja kaudu alati kättesaadav. See sõnum peaks meie elu positiivselt mõjutama, kui me elame armastava ja andestava Jumala ligiolus ning kasvame oma Päästja sarnaseks.
Ma palvetan, et me võiksime neid loenguid uurides elada positiivselt ega kardaks Jumala lähedust; et me leiaksime taevasest pühamust kindlust kohtupäevaks, kuna Jumala kohtunikutool on armutroon.
Ma soovin, et me saaksime osa Jumala igavese ligiolu rõõmust, kui Eeden maa peal taastatakse. Juhtigu Jumal sinu ja minu elu, kui me palume Temalt äratust ja uuenemist, mis viiks Püha Vaimu hilise vihma ja Kristuse peatse teise tulemiseni,” kirjutab Ted Wilson.
Allikas: advent.ee
Noortepäevad 2011 Tallinnas
Nädalavahetusel Tallinnas toimunud adventkoguduste noortepäevadel arutati koos Soomest külalisesinejaks tulnud pastor Mariel Piloisiga iseäralike ligimiste ja erinevate kultuuride teemal.
Mitme kodumaa ja mitmetahulise kultuurikogemusega inimesena avas Mariel Eesti koguduste noorte jaoks teemat, mis vähemalt osaliselt on meie jaoks ehk alles tulevikuküsimus, kuid nagu ka Eesti liidu noortejuht Ivo Käsk rõhutas, on selliste probleemteemade puhul oluline nendele küsimustele ette mõelda.
„Reedel rääkis Mariel oma isiklikust kogemusest. Kogemusest kitsarinnalisuse ja rassismiga,“ ütles Ivo.
„Laupäeval keskendus tema sõnum küsimusele, et kui erinevad põgenikud on juba siin, mis on siis meie kui kristlaste kohus nende suhtes. Põgenikeprobleem on valitsuse mure ja üldiselt ei saa meie sinna midagi teha. Kui need inimesed on siin meie kõrval, peame meie mõtlema sellele, mida meie saame nende suhtes teha,“ vahendas Ivo.
Soomes on põgenike ja sisserändajate teema oluliselt päevakorral ning põlissoomlaste partei aktiivse esiletõusuga viimastel parlamendivalimistel kerkinud üheks põhiküsimusteks riigi poliitika kujundamisel. 1975. aastast alates Soomes elanud Mariel Pilois väidab, et seal on omamoodi kitsarinnalisust siiani.
Ivo rõhutas Marieli mõtet, et tegelikult taandub kõik meie suhtumisele inimestesse üldiselt. „Hingamispäeva pealelõunal rääkis Mariel kultuurilistest erinevustest – kuidas nendele läheneda ja nendest teadlik olla. Eks see olegi suhtumise küsimus ja kui ollakse valmis lähtuma põhimõttest, et teeme teistele seda, mida soovime, et meilegi tehakse, siis tõenäoliselt ka teame, kuidas konkreetses olukorras käituda.“
Sel korral nii Tallinna adventkirikus kui ka põhisündmustega nelipühikiriku Toompeal asuvas kirikus toimunud noortepäevadega jäi liidu noortejuht igati rahule. „Mulle meeldis, et nii palju vabatahtlikke oli, see oli lahe. Minu ajaloos oli see vast kõige enamaid noori organiseerimisse kaasava üritusega. Erinevates rollides oli palju uusi inimesi kaasatud. Põhiorganiseerimine oli Marleeni (Lobjakas) peal. Tema suhtles nelipühikirikuga ruumide küsimuses ja organiseeris toitlustamise,“ selgitas Ivo.
Ligi 300 inimest kokku toonud traditsionaalne öökirik oli seekord veidi omanäolisem võrreldes eelnevatega. „Öökirik oin iga kord nagu isemoodi. Sisu ka vahetub. Sel aastal oli ka teistmoodi. Tallinna III kogudus tegi näidendiklippidega nagu ürituse selgroo, mis oli omalaaadne ja kordumatu. Sel korral oli ka koguduste poolt rohkem näidendeid kui viimastel aastatel. Näiteks eelmisel aastal Tartus domineeris soololaul. Eelmisest öökirikust sai alguse mõte, millest arenes välja Tallinnas toimunud ja koos lätlastega korraldatud muusikapidu, kus kõik need kenad lauljad said üles astuda. Kõik see sai alguse sellest öökirikust. Nii et ma ei tea, kas peaksime mõtlema nüüd näidenditele keskenduvale üritusele!? Noortel on igatahes talenti,“ mõtiskles Ivo.
Ivo on välja paistnud peale iga eduka noorteürituse korraldamist positiivse ja ettevaatava analüüsivõimega, tuues esile mingeid valdkondi, mis vajaksid edasist arendamist ja suuremat tähelepanu. Sel korral jäi ta mõtlema noortele, kes olid adventkoguduse üritusel esimest korda.
„Ma nägin päris palju noori, keda ma enne polnud näinud. Viimasel ajal on neid rohkem ja neile peaks ehk koordineeritumalt tähelepanu juhtima. Märkasin, et oli ka neid, kes olid tulnud täitsa omapead kohale.“
Kui tavaliselt on noortepäevad keskendunud mingile mototeemale, mida siis sõnalistes osades erinevatest nurkadest avatakse, peaks Ivo meelest olema igal korral ruumi ka otsesele evangeelsele sõnumile ning üleskutsele ennast Jumalalale pühendada. „Nendel suurtel üritustel on inimesed altid sellisele üleskutsele, mingile pühendumismomendile ja ma arvan, et see peaks seal teadlikult sees olema ja sellest oli puudus. Selle ma panen omale kirja,“ võttis Ivo teema kokku.
Allikas: Meie Aeg
Noored käisid Tšehhimaal esinemas
5.-9. oktoobril käisid Põltsamaa noored Tšehhimaal tuuritamas. 2011 aastal sai kirjutatud misjoniprojekt, mis seisnes kursuses „Avasta Kristlus“ ning kursusest osavõtjad said nö preemiareisi Tšehhimaale. Tšehhis toimus meil ka 2 esinemist, kus ettekandmisele läks põltsamaalaste leivanumber: omatehtud muusikal. Nii me 18kesi teele asusimegi: 15 põltsamaalast, turvamees Andres ja 2 ülitoredat bussijuhti. Kuna sõiduks kulus meil kokku 3 päeva, saime kohapeal olla ainult 2 päeva, aga need olid seda väärt! Lisainfoks veel, et novembrikuu lõpus läheb enamvähem sama seltskond Taani esinema. Nüüd aga vaatame mida osalejad ise asjast arvavad:
Reisi Tšehhi ootasin ma juba kevadest saati. Kui otsustasime kevadel misjoniprojektist osavõtjate hääletusega just Tšehhimaale minna, olin väga elevil, sest soovisin siiralt taaskülastada Český Těšínit, kus olin olnud ka 2008/2009 aastavahetusel ning lausa nädal aega seal 2009. aasta jaanuaris koolis käinud. Bussireis läbi Läti, Leedu ja Poola oli pikk, kuid väga lõbus. Nalja sai palju tänu ülitoredale reisiseltskonnale ning see aitas kindlasti üle elada ka kardetud pika bussireisi. Meie vastuvõtjad olid valmistanud meie tulekuks märkimisväärse põhjalikkusega. Valmis oli tehtud lausa kindel reisiprogramm, mida rikkus veidike vihmasadu, nii et mägedesse jäi seekord minemata. See-eest avanes meil võimalus linna peal jalutada ja olime lausa nii tublid, et käsime jalgsi Poolaski ära. Nimelt on Český Těšín piirilinn ning riigipiiri ületamine oli meie ööbimiskohast ehk adventkirikust põhimõtteliselt „kiviviske kaugusel“. Külaskäiguks olime valmistunud põhjalikult ka meie. Enne minemist harjutasime esinemisprogrammi, mida reede õhtul esitasime Havířovis ja laupäeva õhtul Český Těšíni adventkirikus. Publik oli hästi soe mõlemas kirikus ja meie esinemistele elati kaasa.
Eriti tore mälestus on viimasest reisipäevast ehk laupäeva õhtust, kui oli organiseeritud mängude programm, kust ei puudunud järjekordselt ka ülihead söögid. Tšehhi ja Eesti noored veetsid koos ühe toreda õhtu. Samuti ei seganud meid ka keelebarjäär ning mina sain jällegi praktiseerida oma saksa keelt, milleks mul eriti tihti võimalust ei avane. Nimelt on osad Tšehhi noored õppinud võõrkeelena saksa keelt, kuid üldiselt oli inglise keele oskajaid siiski rohkem.
Minu jaoks tõi reis meelde mitmeid toredaid mälestusi ja oli eelkõige rõõmus taaskohtumine, sest mitmed Tšehhi noored on töötanud koos minuga Walesis ning olen osadega neist sõber olnud juba üle kolme aasta, kuid seekordki avanes mul võimalus kohtuda uute inimestega , saada paar uut sõpra ning veeta üks mälestusväärne ja ülitore nädalavahetus Tšehhimaal.
Heldi
Tšehhi reis läks igati korda. Tore on käia koguduse noortega väljasõitudel ja omandada ühiseid kogemusi. Kui keegi meist oleks puudu olnud, poleks meil nii huvitav ja värvikirev seltskond olnud. Andrese sõnavõtud on ka väga huvitavad ja päeva rikastavad olnud. Ainult, et osad on liiga väsinud olnud ja poolelt kõnelt unne suikunud. Tagasiteel on läbivaks teemaks olnud hobujõud, aga seda teemat ma lähemalt puudutada ei sooviks.
Meie seast on tõusnud ka üks teletäht, kes naudib oma kuulsusekoormat täielikult ja tegi algust ka juba oma staarielulookirjeldusega. Selleks staariks sai siis minu vend Ergas ning tema lemmiktegevuseks oli Pille iPodi kaudu kostitada oma Facebooki sõpru päevakohaste staatuseuuendustega. Teda premeeriti ohtrate kingitustega ning ta on ülimalt õnnelik. Mulle meeldis see reis väga.
Kaidi
Kogu reis oli väga tore. Sõidu ajal oli huvitav aknast välja vaadata. Loodus oli väga ilus ja maastik samuti. Mulle meeldis kogu reis, eriti meeldis see, et sain uusi ja häid sõpru ning sain lemmiknäitlejaks. See oli ka päris tore, et seal on kell alati Eesti kellast tund aega taga. Tagasi sõites nägime kahte avariid. Tšehhis olid meie söögilauad nagu peolauad. Tšehhi minnes läksime läbi Läti ning jäime Leetu ööseks. Hommikul sõitsime edasi läbi Poola. Poola piiri peal läks päris kaua, sest seal olid mingid teemaksud. Sellel ajal, kui me ületasime Tšehhi piiri, mina magasin. Kui me öösel jõudsime Český Těšínisse, oli juba siis söögilaud kaetud.
Meie teekonna kogupikkuseks oli 2649,8 km! Reedel käisime esimest korda muusikaliga esinemas ning Tšehhi keelne tõlge oli seina peal kui meie esinesime. Hingamispäeval pidime juba kell 7 ärkama ning asjad pakkima ning eest ära viima. Kell 9 hakkas õppetükk, eestlased olid omaette, teemaks oli Paulus ja Püha Vaim. Kell 10:15 hakkas jutlustund, pärast seda sõime, oli vaheaeg ning kell 16 hakkas meie teine muusikali esitamine, mis läks väga hästi. Pärast, kui oli küsimuste aeg, tuli välja, et mina olen lemmiknäitleja. Minu meelest läks see reis igati korda ja seda tänu Jumalale.
Kella 19 paiku hakkas meie lahkumispidu ning pärast südaööd hakkasime kodu poole sõitma. Lahkumine oli kurb, vähemalt minu jaoks, sest ma igatsen juba oma uusi sõpru.
Ergas
Kuigi algul kahtlesin, kas minna kooli ajast reisile, olin pärast reisi õnnelik, et otsustasin väljasõidu kasuks. Seoses muusikaliga oli mul küll raskusi, kuid siiski tundsin rõõmu esinemisest. Samuti oli hea kuulata Andres Ploompuu mõtteid, mis ei jätnud sugugi külmaks.
Tore oli ööbida Kaunase adventkirikus, kus meid võttis soojalt vastu Leedu adventkoguse president. Kuigi liikusime lõuna suunas, oli Tšehhi jõudes ilm jahedaks läinud, kuid see-eest tšehhide vastuvõtt oli seda soojem. Ei olnud aega, mil oleksime pidanud tundma tühja kõhtu või igavust. Laupäeva õhtul oli meil võimalus veeta aega koos kohalike noortega. Oli tore saada tuttavaks vahvate noorte kristlastega. Loodan, et see ei jäänud meie viimaseks kohtumiseks. Olen Jumalale tänulik sellise erakordse võimaluse eest.
Kaia
Vähe on selliseid reise, kus pole muud muret, kui kaasas olla, kõik oli ette ära muretsetud. Väikestest kahtlustest hoolimata oli tegemist meeldiva puhkusega. Nii mõnusat ja lahedat seltskonda annab otsida. Český Těšín on väike linnake, mis asub otse Poola piiri ääres, jagades linna kaheks sarnaselt meie Valgale. Nii me käisime vahelduseks Poolas jalutamas, et siis jälle Tšehhimaale naasta.
Kohalike noortega saime sedavõrd headeks sõpradeks, et ega enam palju puudu ei jäänud, et nad kõik meiega Eestisse kaasa oleksid sõitnud.
Tšehhi Vabariik jätab igati kaasaegse mulje, nagu oleks Saksamaal käinud. Kaks kirikut, milles Põltsamaa noored edukalt muusikali esitasid, olid kaasaegsed ning alles hiljuti ehitatud, mõjudes kutsuvalt ning samas hubaselt. Mina igatahes tulin tagasi uue jõu ning inspiratsiooniga, eriti positiivselt olen meelestatud põltsamaalaste ettevõtlikkusest ja vabast olemisest ning uutest sõpradest, kelle ma omale leidsin. Lihtsalt lahe oli! Et millal siis jälle?
Andres
Tänujumalateenistus
17. septembril kogunesime kirikus tänujumalateenistusele. Olime kutsunud selles osalema neid inimesi, kes käisid heategevusüritusel Talvele vastu. Me oleme rõõmsad, et paljud vastasid sellele kutsele ja tulid. Lisaks oma koguduse lauljatele esinesid külalised Rakverest. Laulud olid kantud mõttest, et Jumal on Püha ja Talle kuulub kogu meie tänu ning kiitus.
Pastor Mart Vari luges meile ette Jumala käsud 2. Moosese 20. peatükist ja mõtestas need ka ükshaaval lahti. See on mõõdupuu, millega Jumal mõõdab rahvaid ja igat inimest isiklikult. KÄSK on muutumatu ja igavene!
Kui me usume Jeesusse , andestab ja puhastab ta meid meie pattudest ja kirjutab oma käsud meie südametesse.
Seda tunnistab meile ka Püha Vaim pärast seda, kui ta oli
öelnud:
“See on leping, mille ma teen nendega
pärast neid päevi, ütleb Issand:
ma annan oma seadused nende südamesse
ja kirjutan need nende mõistusesse.
Ja ma ei mäleta enam
nende patte ega ülekohtutegusid.”
Heebr. 10, 5-17
Ühe laulu sõnad ütlesid: “Ma Talle annan kogu elu! Ja huultega vaid kiitust toon.”
Ühineme selle sooviga!
Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on
igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.
Roomlastele 6,23
Kristuse tähendamissõnad
Tähendamissõnadega õpetamise kaudu viitab Päästja tõeliseleSõna on julgustuseks teel
Sõna on julguseks teel
Kui kahtleb, kurvastab meel.
Sõna on leivaks näljas
Ja riideks, kui olen paljas.
Sõna on valguseks öös
Ja tarkuseks argitöös.
Sõna on teeviidaks rajal
Ja kindluseks raskel ajal.
Sõna on julgus tormi sees
Ja siht, kui raskused ees.
Sõna on vari kuumal päeval
Ja lootus, kui pilvi pole taeval.
Sõna on vihm kuivale maale
Ja kaardiks raskele teele.
Sõna on vesi kuivale suule
Ja vägi, mis peatab tuule.
Sõna on tuli, mis elu hoiab
Ja rahu, mis usus elab.
Sõna on kindlus tagakiusus
Ja mõõk, mis paljastab pinnu.
Sõna on kuumus, mis põletab patu
Ja hea sõnum, mis toob rahu.
Sõna on puhas voolav allikas
Ja värskedus päevas pikas.
Sõna on rikkus vaesele mehele
Ja kindel troost kurvale lesele.
Sõna on selgus hädas suures
Ja lahendus tapvas mures.
Sõna on rõõmuks keset valu
Ja uskliku kindel tasu!
Sõnas on võimas jõud
Kaotada vaimupõud.
Sõnas on elustav vägi,
Mis tungib surmast läbi.
Sõnas on lootuse kiired
Neile, kes on eluvared.
Sõnas on rohkelt süüa,
Tasuta, mitte müüa.
Sõnas on puhas vesi,
Mis peseb kõik patuplekid.
Sõnas on usujuured,
Mida ei kõiguta tuuled.
Kümme aastat kogukonna heategevuspäeva Põltsamaal
Pühapäeva, 9. septembri ennelõunal seisis Põltsamaa adventkiriku juures üle 350 inimese – kell 11 algas kümnes kogukonna perepäev „Talvele vastu”. Linnarahvast ootasid riided, jalanõud, voodipesu, mänguasjad, kodutarbed, kohvik, juuksur, elav muusika, raamatulaud, tegevused lastele ja sõbralik kogudusepere. Kõik see oli tulijaile tasuta.
Heategevuspäeva eestvedajat Eha Põldaru on väga keeruline kirikuaias askeldava inimsumma seest leida, ent kui olen ta lõpuks leidnud ja küsinud, kus selle ettevõtmise kõige sügavamad juured on, läheb Eha ajas päris kaugele tagasi. „Vello remontis kunagi Stig Sjölanderi autot ja nii saime tuttavaks,” räägib ta esimesest tutvusest mehega, kes tõi pärast seda, kui Eha ja Vello kodu maha põles, neile eluks vajalikke asju. „Kui maja põles maha, tõid nad meile vajalikke asju. Ja nad tõid juurde ja mõtlesime, kuhu me selle kõik paneme. Alguses viisime maakoolidesse, kus asjad pandi välja ja vanemad said lastega tulla endale võtma, mis vaja,” meenutavad Eha ja tema abikaasa Vello.
Eesti liit andis Stigile 2013. aastal hea koostöö märgiks tänuplaadi.
Mõne aja pärast toodi üritus kirikusse, kuid alguses oli see väike ettevõtmine. Ajapikku lisandus tervisetelk ja raamatulett. Seejärel kohvik ja lastetelk. „Inimesed väsivad ringi kõndides ära, siis pakkusime kohvikut. Ja kui nägime, et inimesed tulevad lastega, siis tegime ka lastetelgi,” räägib Eha. Ka tuletõrjetegevused on esindatud olnud, tänavu juhendas tegevusi lisaks Ants Kulbile ka Aimar Sisask Võrust. Nii on „Talvele vastu” aastatega suuremaks paisunud.
Eha sõnas, et kunagisest väikesest üritusest on kasvanud kogukonnaüritus. „Inimestele meeldib siin olla. Taaskasutus on normaalseks muutunud. Palju soovitakse voodipesu, lasteriideid, mänguasju.”
Enamus asju, mis jagatakse, on pärit Rootsist, kunagine koostöö Stigiga on nüüd Rootsi poolel üle läinud nooremate kätte. Osa jagatavaid asju tuuakse ka Soomest. „Üle-eelmisel aastal käisid soomlased ise ka siin vaatamas meie üritust. Neile väga meeldis ja nüüd koguvad nad meile igal aastal asju,” ütles Eha.
„Talvele vastu” meeskonnas on terve Põltsamaa kogudus, igaühel on oma koht ja tegevusala. Eha tegeleb kogu riidekauba ja jalanõude väljapanekuga, Hans, Lilija, Maarit ja Nansi kanda oli kohvik, Helve Murd vastutab kirjanduslaua eest, Ants Kulp abilistega viib läbi tuletõrjetegevusi, Helena ja Maarika juhendavad lastetegevusi, Kalle vastutab parkimise, sujuva liiklemise ja turvalisuse eest, Guido on helitehnik, noored aitavad kaste tassida ja muusikat teha, Maarja ja Mare teevad meeskonnale sooja lõunasööki ja vanemad koguduseliikmed abistavad, kus näevad tarvis olevat. Abilisi on mujaltki: Annely tuli juba kümnendat aastat Rakverest kohale, et pakkuda juuksuriteenust, Aimar tõi Luutsnikult kohale enda restaureeritud vana tuletõrjeauto. Lisaks oma koguduse inimestele on palju abilisi ka väljastpoolt. Helenale tuttavad kooliõpilased on käinud abiks lastetegevuste juures, koguduseliikmete tuttavad on aidanud riideid välja panna.
Raamatulaua taga askeldanud Helve sõnas, et seekordse päeva juures on kolm tänulikkust õhutavat asjaolu: 1. ilm on ilus – ei liiga soe ega ka külm, täpselt paras; 2. asju, mida jagada, on palju; 3. inimesi, kes soovivad kohale tulla, on samuti palju. Veel teine kolmeosaline jaotus oli Helvel varuks – raamatuvalikust leiab kolme eri sorti lugemist: raamatud, mis annavad teada, mida adventistid usuvad, hingamispäevast rääkivad raamatud ja terviseteemalised raamatud. Poole päeva peale oli kõige populaarsem raamat terviseteemaline misjoniraamat.
Kahe päeva peale kokku anti inimestele kaasa 190 raamatut. Terviseteemalisi raamatuid võeti 56, hingamispäevateemalisi 26, 30 inimest sai misjoniraamatu “Lootuse vägi” omanikuks ja 21 võttis koju kaasa misjoniraamatu “Hüvastijätt igaveseks?”.
Loe siit rohkem raamatu “Lootuse vägi” kohta.
„Talvele vastu” on kohaliku rahva seas juba tuntud ettevõtmine, päeva kohta uuritakse tuttavatelt juba siis, kui tundub, et aeg hakkab lähedale tulema. Siiski kuulutatakse selle ürituse saabumist ka kohalikus ajalehes ja Facebookiski. Eha märkis, et reklaam Facebooki kaudu on väga oluline, sest selle lühikese aja jooksul, mil üritust „Talvele vastu” selle kanali kaudu reklaamiti, märkis 25 uut inimest Põltsamaa adventkoguduse Facebooki-lehe meeldivaks, mis tähendab, et nad näevad edaspidigi, mida kogudus teeb. Näiteks on seal üleval lingid koguduse aastapäeva jumalateenistusele ja Baltimaade noorteorkestri kontserdile Roosisaarel.
Sel aastal, nagu ka varasemalt, oli tegevuste taustaks elav muusika. Ansambli muusikavaliku pani kokku Põltsamaa adventkoguduse pastor Rein Kalmus, kes mängis süntesaatoril. Temaga koos mängisid Susanna basskitarri, Karl viiulit, Kristjan flööti ja Samuel klarnetit. Eha sõnul oli tulijate seas neidki, kes üksnes muusika nautimise pärast oma sammud Kreutzwaldi tänava poole seadsid.
Rein sõnas muusika tegemisest jäänud väikese hingetõmbepausi ajal, et tunneb heameelt, et koguduses on tegutsejaid. „On hea, et kogudusel on olnud kannatlikkust ja jaksu seda päeva korraldada. Taevane Isa on õnnistanud kogudust ja ilus ilm on ka kingitud.” Lisaks märkis Rein ära, et Põltsamaa kogudus on õnnelik, et maja juures on nii suur aed, kuhu mahub korraga sadu inimesi. Hommikul kell 11, kui väravad avati, voolas koguduse aeda korraga üle 350 inimese, päeva jooksul lisandus neile veel paarsada külalist.
Pärast kümmet korraldamisaastat unistab Eha mantlipärija leidmisest, kellestki, kes võtaks üle riidekoormate sorteerimise. Suurest töömahust tulenevalt on Eha mõlgutanud mõtteid, et seekordne „Talvele vastu” jääb viimaseks. Ent samas on ka oma linna rahvas küsinud, kas võib tuua teistele pakkumiseks enda asju ja nii võib koostöös linnarahvaga tekkida veidi teistsugune „Talvele vastu”, mil kogu kaup ei tule teisest riigist, vaid siitsamast Põltsamaalt.
„See üritus on mulle palju kannatlikkust õpetanud,” ütles Eha. „Tuleb palvetada nende inimeste eest. See on Kristuse meetod misjonitöös: tuleb enne teenida, võita inimeste usaldus. Inimesed tulevad ja näevad kristlasi ja nad ei karda meid enam. See on vajalik,” rääkis Eha. „Ära minnes ka tänatakse. Inimeste tänu on suur, aga tänujumalateenistusele ei julgeta tulla.” Seetõttu pole viimasel paaril korral tänujumalateenistust ka toimunud, ent Põltsamaa rahvast kutsutakse peagi reedeõhtustele teeõhtutele.
„Talvele vastu” esimesel päeval, pühapäeval võõrustati kaaslinlasi kella viieni, kuid asju jätkus ka esmaspäevaks, mil huvilised said kirikuaias käia kella üheksast hommikul kella kolmeni.