skip to Main Content
23nov. 19

Jumala vägi

Kui me tunneme oma nõrkust, siis õpime sõltuma väest, mis ei ole meie vägi. Miski ei valda südant mõjusamalt, kui alaline vastutustunne Jumala ees. Miski ei mõjuta tegutsemisajendeid sügavamalt, kui Kristuse andestava armastuse tunnetamine. Meil tuleb olla ühenduses Jumalaga, siis täitume Tema Püha Vaimuga, kes teeb meid võimeliseks töötama kaasinimeste heaks. Rõõmusta, et sa oled saanud Kristuse kaudu taevase perekonna liikmeks. Kui sa vaatad endast kõrgemale, hakkad järjest enam tundma oma nõrkust. Mida vähem sa ennast hellitad, seda täielikuma ja selgema pildi saad sa Päästja täiuslikkusest. Mida ligemale jõuad valguse ja väe allikale, seda suurem valgus su ees avaneb ja seda enam saad jõudu Jumala tööks. Rõõmusta selle üle, et sa oled üks Jumalaga, üks Kristusega ja kogu taevase perekonnaga. EGW “Ajastute igatsus”

väe allikal

21nov. 19

Otsi valgust!

Meil on vaja Püha Vaimu valgustatust, et märgata Jumala Sõnas tõdesid. Looduse kaunidust ei ole näha enne, kui päike pimedust hajutades kõik valgusega üle ujutab. Samamoodi ei peeta Jumala Sõnas peituvaid aardeid väärtuslikuks enne, kui Õiguse Päikese säravad kiired neid valgustavad.

päikesetõus_

Püha Vaim, kes on lõputu armastuse poolt taevast saadetud, võtab jumalikud asjad ja ilmutab neid igale hingele, kel on kõhklematu usk Kristusesse. Vaimu väel avaldatakse mõistusele mõju eluliselt oluliste tõdedega, millest sõltub hinge pääsemine, ning elutee muudetakse nii selgeks, et keegi ei pea eksima. Kui me uurime Pühakirja, siis peaksime paluma, et Jumala Püha Vaimu valgus paistaks Sõnale ning me märkaksime ja hindaksime selle aardeid. EGW “Kristuse tähendamissõnad”

19nov. 19

Mäejutlus: muretsemisest

Eesti keele kasutus on vahel üsna isevärki asi. Näiteks kellegi omandamine või millegi hankimine käib alati suure “murega”: naine muretses endale lapse, töömees muretses endale vajalikud tööriistad, noor perekond muretses endale kauni kodu ja nii aina edasi. Kui palju nende omandamiste juures tegelikult muret oli või ei olnud, see on täiesti omaette küsimus.
Kui Jeesus räägib Mäejutluses murest ja muretsemisest, siis peab Ta tõesti silmas reaalset südamevalu, mis võib inimest erinevates olukordades saata. Sellest muretsemisest ei pääse üle ega ümber ükski inimene. Jeesus püüab aga selle muretsemisega inimese elus midagi ette võtta ja juhtida muretsejaid eemale murest, kus inimene midagi muuta ei saa. Samuti püüab Ta juhtida inimesi usaldama oma Jumalat, kes on tõotanud oma maistele lastele nende elus appi tulla.
Mida Jeesus Mäejutluses muretsemisest räägib, sellest õpime koos Põltsamaa adventpalvelas hingamispäeval 23. novembril kell 11.00. Kõik on alati oodatud!
45
17nov. 19

Jumal kannab

Iga samm elus võib viia meid lähemale Jeesusele, võib anda meile sügavama kogemuse tema armastusest ja tuua sammu võrra lähemale õnnistatud rahukodule. Ärgem siis heitkem ära oma julgust, vaid olgem püsivad veendumuses, kindlamad kui kunagi varem. “Siiani on Issand meid aidanud” (1Sm 7:12) ning ta aitab meid lõpuni. Kinnitagem pilk märgikividele, mis meenutavad, kuidas Issand on meid toetanud ja hävitaja käest päästnud. Hoidkem elavana kõik mälestused sellest, kuidas Jumala arm on meid kandnud: kuivatanud pisarad, leevendanud valu, peletanud eemale hirmud, rahuldanud vajadused ja suursuguselt õnnistanud – see teeb meid tugevamaks kõigeks, mis meid usurännakul ees ootab. EGW “Tee Kristuse juurde”

nutuorust allikate maaks

15nov. 19

Jüngrite tunnused

Jumal soovib et Tema rahva seas valitseks üksmeel ja vennalik armastus. Lühikest aega enne ristilöömist palvetas Kristus selle pärast, et Tema jüngrid võiksid olla üks, nii nagu Tema on üks Isaga, et maailm usuks, et Jumal oli Tema läkitanud. Selle liigutava ja imeväärse palve mõju ulatub läbi ajastute meie päevisse, sest Kristus ütles ju: “Ma ei palu mitte üksnes nende eest, vaid ka nende eest, kes nende sõna kaudu usuvad minusse.” (Jh 17:20) Ehkki me ei tohi loobuda ainsastki tõe põhimõttest, peaksime pidevalt püüdlema sellise ühtsuse poole. See on meie jüngriksoleku tunnus. Jeesus ütles: “Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Jh 13: 35) Apostel Peetrus manitseb kogudust: “Olge kõik üksmeelsed, kaastundlikud, vennaarmastajad, halastajad, alandlikud! Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid vastupidi, õnnistage, sest te teate, et olete kutsutud pärima õnnistust!” (1Pt 3:8-9) EGW “Patriarhid ja prohvetid”

10

Nähes nähtamatut

Kristus nägi enda ees kogu aeg oma missiooni tulemust. Tema maist elu, mis oli täis rasket tööd ja eneseohverdust, rõõmustas mõte, et Ta ei näe seda vaeva asjata. Oma elu inimeste elu eest andes taastab Ta inimkonnas Jumala kuju. Ta tõstab meid põrmust üles, vormib iseloomu oma iseloomu eeskuju järgi ja teeb selle oma auga kauniks.

Kristus nägi oma hinge vaeva ja oli rahul. Ta nägi igavikku ning nende õnne, kes Tema alanduse kaudu saavad andestuse ja igavese elu. Teda haavati nende üleastumiste tõttu, vigastati nende ülekohtu tõttu. Tema peal oli karistus, et nemad saaksid rahu, ning Tema vermete läbi on neile tervis tulnud. Ta kuulis lunastatute hõiskamist. Ta kuulis päästetuid laulmas Moosese ja Talle laulu. Kuigi Ta pidi kõigepealt vastu võtma vere ristimise, kuigi maailma patud lasusid raskelt Tema süütul hingel, kuigi Tal oli sõnulväljendamatu kurbuse vari, ometi valis Ta Tema ette seatud rõõmu nimel kannatada risti ja taluda häbi.

Seda rõõmu peavad jagama kõik Tema järgijad. Kuigi meie tasu on tulevikus suur ja auline, ei ole vaja seda hoida lõpliku vabastamise ajaks. Juba siin võime usu kaudu siseneda Päästja rõõmusse. Sarnaselt Moosesega peame vastu pidama nagu nähes Nähtamatut.  EGW “Tervise teenistuses”

Õige toitumine

Selleks, milleks on toit ihule, peab Kristus saama hingele. Toidust pole meile mingit kasu, kui me seda ei söö. Samuti ei tähenda Kristus meile midagi seni, kuni me ei tunne Teda isikliku Päästjana. Teoreetiline tundmine on asjatu. Meil tuleb Temast toituda. Meil tuleb Ta võtta vastu oma südamesse nii, et Tema elu saab meie eluks. Tema armastus peab sulama meisse.

Jeesus ütles: “Nii nagu elav Isa minu on läkitanud ja mina elan Isa läbi, nii elab ka see, kes mind sööb, minu läbi.” (Jh 6:57) Jumala Poeg elas usus Isasse ja meil tuleb elada usus Kristusesse. Kristus oli valmis nii täielikult täitma Isa tahet, et Tema elu kõneles Isast. Ta jäi patutuks. Meie võime võita samuti, nagu võitis Kristus. EGW “Ajastute igatsus”

Reede, 19. märtsi audiojutlus

Uurimise tähtsus

Uuri Jumala Sõna palvemeelsuses!  See Sõna avab sulle Jumala käsus ja Kristuse elus avalduvad pühitsuse kõrged ideaalid, ilma milleta “ei saa ükski Jumalat näha”. (Hb 12:14) See äratab patutundmise, see ilmutab selgelt pääsetee. Pane seda tähele kui Jumala häält sinu südamele. EGW “Tee Kristuse juurde”

Back To Top