Teade Põltsamaa linna ja ümbruskonna inimestele
Taas on tulemas heategevusüritus kogu perele Talvele Vastu. Välja on pandud tasuta riided, sügisannid, raamatud. Teenuseid pakuvad juuksur, tervisetelk, kohal on päästeametnik. Jalga saab puhata selleks puhuks ellu kutsutud välikohvikus. Lastele on mitmekesised ja huvitavad tegevused.
Kõik see toimub 14. septembril 12.00-16.00 Põltsamaal, Kreutzwaldi 1, Adventkiriku aias.
Lastega pered on oodatud juba kella 11-st.
Auto palume jätta Tartu maantee parklatesse!
Tarkuse allikas
1.september on teadmistepäev. Algab uus kooliaasta. 30. augustil paluti õnnistust meie koguduse lastele ja õpetajatele. Neile lastele, kes kohal olid ja muidugi kõigile kuulajatele, rääkis Älis tarkusest. Ja loomulikult tegi ta seda kuningas Saalomoni näite põhjal, kes oli üks targemaid inimesi, kes kunagi maa peal on elanud.
Saalomon oli omal ajal niivõrd kuulus oma tarkuse poolest, et teda tuldi vaatama, teda taheti näha lihtsalt sellepärast, et ta oli nii TARK. Sellest võid lugeda Piiblist 1. Kuningate raamatust 10:1-9.
Kust sai Saalomon oma tarkuse? Mis oli Saalomoni tarkuse aluseks?
1.Kun.3:9
Saalomon palus Jumalat: “Anna seepärast oma sulasele sõnakuulelik süda, et ta võiks su rahvale kohut mõista ning vahet teha hea ja kurja vahel; sest kes suudaks muidu kohut mõista sellele sinu suurele rahvale?”
Saalomoni tarkusel oli jumalik päritolu.
Me võime Jumala vastuse Saalomonile lugeda salmidest 11-12.
Ja Jumal ütles temale: „Sellepärast et sa palusid seda ega palunud enesele pikka iga, rikkust ja oma vaenlaste hinge, vaid palusid mõistust, et kuulata, mis õige on, siis ma teen, vaata, nagu sa ütled: näe, ma annan sulle targa ja mõistliku südame, nõnda et sinu sarnast ei ole olnud enne sind ega tõuse sinu sarnast ka mitte pärast sind.”
Meid julgustati täna paluma sedasama südame tarkust ehk sõnakuulelikku südant, mida palus Saalomon.
Soovime jumalikku tarkust kõigile õpetajatele ja õpilastele, eriliselt aga neile, kes alles alustavad kooliteed!
Ristimispäev – tähendusrikas ja meeldejääv päev kogu eluks
Suur paganate apostel Paulus meenutas oma ristimispäeva nii: “Aga keegi Hananias, Seaduse järgi vaga mees, kel oli hea tunnistus kõigi sealsete juutide poolt, tuli minu juurde. Ta seisatas mu kõrval ja ütles: “Vend Saul, näe jälle!” Ja selsamal hetkel ma nägin jälle ja vaatasin talle otsa. Tema aga ütles: “Meie isade Jumal on su määranud tunnetama tema tahtmist ja nägema seda Õiget ning kuulma häält tema suust, sest sina saad tema tunnistajaks kõigile inimestele selles, mida sa oled näinud või kuulnud. Ja mida sa nüüd ootad? Tõuse ja lase ennast ristida ja oma patud ära pesta, appi hüüdes tema nime!” Ap.t.22,12-16.
Möödunud nädala teisipäeval, 5. augustil, oli ristimispäev Sandor-Hannesel. Soovime, et talle oleks see päev ka aastate pärast niisama tähendusrikas ja meenutamist väärt nagu Paulusele tema ristimispäev.
Ristimine on ordineerimine evangeeliumitööle nende vaimuandide kohaselt, mida Püha Vaim kellelegi annab. Sellega seoses on ristimine alati inimese liitmine kogudusega. “Sest meie kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks” ja “igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks” (1.Kr.12,13.7.) Ristimislepingu tulemusena on ristitul ligipääs jumalikule väele, mitte mingisuguse maagia tõttu, vaid elu kaudu, mis kasvab kokku Kristusega (Rm.6,5.).
Seenioride laager
22-24 juulil toimub Kuuri talus Võisikul Seenioride laager.
Laagri kava
Teisipäev, 22.juuli kell14 oo: Laagri avamine
15.oo Lipu heiskamine
18.oo Kõneleb Ilja Stepanov
Kolmapäev,23.juuli kell 8.oo Äratus
8.30 Hommikupalvus
9.oo Hommikusöök (oma leib)
10-12 Laulud ja jutlus
13.oo Ühislõuna
14.oo Pildistamine
15.oo Vaba mikrofon
19.oo Õhtusöök
20.oo Lõkkeõhtu (juhivad Irene ja Mart Vari)
Neljapäev,24.juuli 8.oo Äratus
8.30 Hommikupalvus
9.oo Hommikupuder
10.00 Laulud ja Viktor Noginovski
12.oo Lõpetamine
Armsad seeniorid! Ärgem jätkem maha oma suviseid laagrikokkutulekuid.Seekordne oleks siis kaheksas. Tulge kõik, kel vähegi jõudu jätkub! Võtke lapsed ka kaasa!
Rahu ja rõõm teenimises
Õnn, mida otsitakse omakasupüüdlikest motiividest, väljastpoolt kohustusi, on ebakindel, tasakaalutu, muutlik ja ajutine. See möödub ja hinge täidab üksildus ning mure. Kuid Jumala teenimine toob rõõmu ja rahulolu, kristlast pole jäetud käima ebakindlatel radadel, teda pole jäetud asjatute murede ega pettumuste saagiks. Kuigi me ei saa osa selle elu naudingutest, võime siiski olla rõõmsad, vaadates tulevasele elule. Juba siin võivad kristlased rõõmustada ühenduse üle Kristusega; nad võivad osa saada tema armastuse valgusest ja tema läheduse alalisest troostist. EGW “Tee Kristuse juurde”
Elu läbi surma
Kristus kirjeldas tulevikku näitega loodusest, mida jüngrid mõistsid. “Tõesti, tõesti, ma ütlen teile,” lausus Ta, “kui nisuiva ei kuku mullasse ega sure, jääb ta üksi; aga kui ta sureb, siis ta kannab palju vilja!” (Jh 12:24) Kui tera langeb mulda ja sureb, siis tärkab uus taim, mis kannab vilja. Samuti pidi Kristuse surm kandma vilja Jumala riigile. Jeesuse surma tulemuseks pidi olema elu. Aastast aastasse kanduvad põllumehe teraviljavarud edasi tänu sellele, et ta justkui matab parima osa teraviljast maha. Teatud aeg on seeme varjul mulla all. Jumal hoolitseb selle eest. Siis ilmub oras, seejärel viljapea ning lõpuks vili pea sees. Kuid kasv saab toimuda ainult siis, kui tera esmalt maha maetakse.
Mulda maetud seemnest kasvab uus vili, mis hiljem omakorda maha külvatakse. Nii seeme paljuneb. Sarnaselt kannab Kristuse surm Kolgata ristil vilja igaveseks eluks. Tema ohvri viljana elavad lunastatud kord igavikus.
Nisutera, mis jääb mulda panemata, ei kanna vilja. See jääb üksi. Kristus oleks võinud, kui Ta oleks soovinud, säästa ennast surmast. Kui Ta oleks seda teinud, poleks Ta saanud tuua Jumala juurde poegi ja tütreid. Ainult elu ohverdades võis Ta anda elu inimkonnale. Ainult põrmu langedes, surres, võis Ta saada seemneks tohutule lõikusele, mis kogub kõigist rahvahõimudest, suguharudest ja rahvastest lunastatud Jumalale.
Selle tõega sidus Kristus õpetuse enesesalgamisest: “See, kes oma elu armastab, kaotab selle; aga kes oma elu vihkab selles maailmas, see hoiab seda igaveseks eluks.” (Jh 12:25) Kõik, kes tahavad Kristuse kaastöölistena vilja kanda, peavad esmalt põrmu langema ja surema. Elu tuleb anda maailma vajaduste põllumaale. Enesearmastus ja isiklikud ambitsioonid peavad kaduma. Kuid enesesalgamise seadus on enesesäilitamise seadus. Põllumees säilitab oma vilja, kui ta külvab selle maha. Sama on inimese eluga. Anda tähendab elada. Elu, mida tahetakse säilitada, tuleb täielikult pühendada Jumala ja kaasinimeste teenimisele. Need, kes on Kristuse pärast selles maailmas valmis eneseohverdamiseks, säilitavad end igaveseks eluks. EGW “Ajastute igatsus”
Lõikustänu jumalateenistus 12. oktoobril kell 11.00
“Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguse Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju. Tema on oma tahtel meid sünnitanud tõe sõna kaudu, et me oleksime otsekui uudsevili tema loodute seas.” (Jk 1:17.18)
Iga seeme kannab oma vilja. Õigetes tingimustes külvatud seeme areneb eluks taimes. Kadumatu Sõna seeme, mille hing usu kaudu vastu võtab, toob esile iseloomu ja elu, mis sarnaneb Jumala elu ja iseloomuga. EGW “Kristuse tähendamissõnad”