Päästmise rõõm
Meie Päästja rõõm seisnes langenud inimese ülestõstmises ja lunastamises. Selle eest ei pidanud ta kalliks isegi oma elu, vaid talus risti häbist hoolimata. Samuti on inglid hõivatud tööga teiste õnne heaks. See on nende rõõm. See, mida omakasupüüdlik süda peaks alandavaks – nende aitamine, kes on armetud ja viletsad, igati madalal tasemel, nii iseloomult kui ühiskondlikult positsioonilt –, on patuta inglite töö. Kristuse ennastohverdava armastuse vaim valitseb taevast ja on taevaliku õnne põhiolemus. Sama vaim peab olema ka Kristuse järelkäijail selles töös, mida nad teevad.
Kui südames valitseb Kristuse armastus, on see nagu hea lõhn, mida ei saa varjata. Selle püha mõju tunnevad kõik, kellega me kokku puutume. Kristuse Vaim südames on nagu allikas kõrbes, mis voolab kõike värskendades ja innustab neid, kes hukkumas, jooma eluvett. EGW “Tee Kristuse juurde”
Nimi peopesas
Jeesus ei vabanda patte, vaid osutab patukahetsusele ja usule, ning tõstab andestust nõudes üles oma haavatud käed Isa ja pühade inglite ees, öeldes: “Ma tunnen neid nimepidi. Olen märkinud nad oma peopesadesse.” “Jumala meelepärased ohvrid on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal!” (Ps 51:19) Kristus katab ustava oma õigusega, et esitada kogudust oma Isale “austatuna, nii et tal ei oleks laiku ega kortsu ega muud sellesarnast.” (Ef 5:27) EGW “Suur võitlus”
Lähemale Jeesusele
Mida lähemal oleme Jeesusele, mida selgemini näeme Tema iseloomu puhtust, seda selgemini näeme ka patu äärmist patusust ning seda vähem soovime ülistada iseennast. Meie hing tunneb siis pidevat igatsust Jumala järele ja me tunnistame pidevalt, tõsiselt, südamest oma patte ning alandume südamest Tema ees. Meie kristliku elu igal sammul muutub meie meeleparandus sügavamaks. Me teame, et meie jõud seisneb ainult Kristuses ning me tunnistame koos apostliga: “Ma tean, et minus, see on minu lihas, ei ela head.” “Aga mulle ärgu juhtugu seda, et ma kiitleksin muust kui meie Issanda Jeesuse Kristuse ristist, kelle läbi maailm on minule risti löödud ja mina maailmale.” (Rm 7:18; Gl 6:14) EGW “Apostlite teod”
Lepingumärk Jumala headusest
Missugune armulikkus Jumala poolt! Missugune kaastunne eksliku inimese suhtes, panna suure Jumala ja inimese vahelise lepingu märgiks pilvedesse kaunis kirev vikerkaar!
See sümbol pilvedes peab kinnitama kõigi usku ja usaldust Jumalasse, sest see on Jumala halastuse ja headuse märk inimeste suhtes. Kuigi Jumal oli sunnitud maa veeuputusega hävitama, ümbritseb Tema halastus siiski maad. Jumal ütles, et kui Ta vaatab pilvedes olevat vikerkaart, siis Ta meenutab seda. Ta ei taha, et arvaksime, nagu Ta ealeski unustaks, Ta rääkis vaid inimesega tema keeles, et inimene võiks Teda paremini mõista. EGW “Lunastuslugu”
Päästev usk
Hinge ei saa ravida pelgalt usk Kristusesse kui maailma Päästjasse. Usk, mis toob pääste, ei ole üksnes evangeeliumitõega nõustumine. Tõeline usk võtab Kristuse vastu isikliku Päästjana. Jumal andis oma ainusündinud Poja, “et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu”. (Jh 3:16) Kui ma tulen Kristuse juurde, siis pean vastavalt Tema Sõnale uskuma, et saan Tema päästvat armu. Elu, mida ma nüüd elan, “seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest”. (Gl 2:20)
Paljud peavad usku veendumuseks. Päästev usk on tehing, mille kaudu astuvad need, kes Kristuse vastu võtavad, Jumalaga lepingusuhtesse. Elav usk tähendab suuremat elujõudu, usaldavat usku, mille kaudu saab hing Kristuse armu läbi jõu võitmiseks. EGW “Tervise teenistuses”
Tõde pühitseb elu
Süda, mis allub Püha Vaimu mõjule, on kanal, mille kaudu voolavad Jumala õnnistused. Kui need, kes teenivad Jumalat, kaoksid maa pealt ning Tema Vaim tõmbuks inimeste juurest tagasi, siis käiks see maailm kiiresti põhja. Selleni viib Saatana ülemvalitsus. Ehkki jumalakartmatud sellele ei mõtle, võlgnevad nad tänu igapäevase elu õnnistuste eest Jumala rahva olemasolule siin maal.
Õnnistus on nagu päikesepaiste. See kuulub kogu maailmale. Piibellikku usku ei saa jätta ei raamatukaante ega kirikuseinte vahele. Seda ei saa aeg-ajalt enda jaoks sealt välja võtta, et siis hoolikalt jälle kinni katta. Tõde peab pühitsema igapäevase elu, avalduma majandusasjades ja seltskondlikus suhtlemises.
Õiget iseloomu ei lihvita väljaspoolt ega tõmmata selga nagu rõivatükki; see kiirgub sisemusest. Kui soovime juhatada teisi õiguse teele, peavad õiguse põhimõtted olema meie südames. Usust tunnistades kuulutame usu teooriat, kuid meie igapäevane pühendunud elu jutlustab tõde. Sõnadele vastava elu, pühitsetud seltskondlikkuse, kõrvalekaldumatu aususe, tegeva, heatahtliku meelsuse ning pühendumise eeskuju kaudu näeb maailm valgust. EGW “Ajastute igatsus”
Elu Jumalaga
Jumala rahva suund peab olema ülespoole ja võidu poole. Meie keskel on meie pääste Rajaja, kes on öelnud meie julgustamiseks: “Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” “Olge julged mina olen maailma ära võitnud.” (Mt 28:20; Jh 16:33) Tema juhib meid kindla võiduni. Jumal on suuteline igal ajal tegema seda, mida Ta on tõotanud. Ja Ta suudab lõpetada töö, mille Ta annab oma rahvale teha. Kui me elame täieliku kuulekuse elu, täituvad Tema tõotused meie suhtes. EGW “Tunnistused kogudusele” II
