42 peatükki – 42 päeva – 12. oktoober
Sel sügisel jõuab laiema avalikkuse ette Suure Lootuse projekt, mille ettevalmistustöid on tehtud juba pea aastajagu. 12. oktoobriks jõuavad igasse adventkogudusse ajakirjad Pääsetee (mõeldud jagamiseks vanemale lugejaskonnale) ja Üheskoos (nooremale lugejaskonnale). Augustis jõudsid kogudustesse ka palvekaardid, mis on abivahendiks enda tegevuste ja eestpalvete planeerimisel.
Projekt Suur Lootus on üles ehitatud Ellen White´i raamatule „Suur võitlus“, millest projekti raames tuli tänavu 13. aprilli misjonipäevaks välja raamat „Suur lootus“, millesse on koondatud „Suure võitluse“ võtmepeatükid.
Lisaks nimetatud ajakirjadele ja raamatule „Suur lootus“ antakse välja ka raamat „Elu täis rõõmu“, mis on mõeldud esmalt meie koguduse liikmetele, tuletamaks meelde oma uskumisi ja koguduse põhitõdesid.
Suure Lootuse projekti oluline etapp saab alguse 12. oktoobril, mil kogudustes palutakse sellele ja kõigile ajakirjadele-raamatutele ning inimestele Jumala õnnistust.
Üleskutse
Raamatus „Suur võitlus“ on 42 peatükki, 1. septembrist 12. oktoobrini on 42 päeva. Siinkohal teeme ettepaneku võtta kas uuesti või esimest korda kätte see adventkogudusele väga oluline raamat ja lugeda iga päev üks peatükk. Et seltsis on segasem, oleme võtnud eesmärgiks kirjutada iga päeva peatüki kohta lifeconnect.ee lehel. Esimene kokkuvõte ilmub homme, teine 2. septembril ja nii kuni 11. oktoobrini. Kui raamat läbi, riputame üles ka raamatu põhjal tehtud viktoriini, mille küsimusi mõtlevad juba praegu välja meie koguduste seeniorid. Viktoriinis on iga peatüki kohta üks küsimus kolme vastusevariandiga.
Eriline üleskutse noortele: nii, tasahaaval edasi minnes ja koos lugedes ei tundu raamat enam ülejõukäivalt mahukas. Kui üksi lugedes võib väsida, siis koos ei rauge ka jõud. Loe raamatut ja kaaslugejate mõtteid päeva peatüki kohta!
Raamat “Suur võitlus” on olemas ka meie kodulehel, raamatute sektsioonis. Intervjuu projekti eestvedaja Rein Kalmusega varsti advent.ee lehel.
Loe seni ilmunud postitusi aadressilt http://www.lifeconnect.info/ee/teemad/maailm/raamatud
Tarkusepäev Põltsamaal
1. Septembril oli teadmistepäev. Põltsamaal alustasid lapsed kooliteed 2. septembril. Juba 31. augustil palus kogudus õnnistust lastele kui õpetajatele.
Õp 9:10 Issanda kartus on tarkuse algus ja Kõigepühama äratundmine on arukus.
Õp 4:7 Tarkuse algus on see: taotle tarkust ja taotle arukust kogu oma varanduse hinnaga.
Alati mainitakse, et kool algab kodust, selle puhul tuleb lugeda raamatut Adventkodu E.White sulest.
Oma tarkuses on Issand määranud, et perekond peab olema kõigist kasvatuslikest teguritest suurim. Lapse kasvatamine peab algama kodus. Siin on tema esimene kool. Siin on vanemad tema õpetajad ja ta omandab õppetunde, mis juhivad kogu tema elu – austuse, sõnakuulelikkuse ja enesekontrolli õppetunde. Kodu kasvatuslikud mõjud on otsustavaks jõuks kurjuse või headuse suunas. Need mitmes suhtes vaiksed ja järk-järgulised mõjud, kui neid õiges suunas on juhitud, muutuvad kaugeleulatuvaiks jõuks tõe ja õiguse suunas. …Kui last ei ole siin õigesti õpetatud, siis kasvatab Saatan teda oma valitud mõjude kaudu. Kui tähtis on siis kodune kool!
Mõnel puhul oleks parem, kui lapsed oleksid vähem hõivatud koolis ning neid õpetataks rohkem koduseid kohustusi täitma. Üle kõige muu tuleks neid õpetada olema tähelepanelikud ja abivalmis. Paljud raamatutest õpitavad asjad on kaugelt vähem olulised kui praktilise töö ja kasvatuse õppetunnid.
Kristlik perekond peab olema kooliks, mille lõpetamise järel lapsed astuvad kõrgemasse kooli Jumala riigis.
Taevas on kool; õppeaineks – terve universum; selle kooli õpetajaks – Igavene Jumal. Üks selle kooli osakondadest asutati kord Eedenis; kui aga lunastusplaan kord täide viiakse, alustab Eedeni kool uuesti tööd. …
Me kõik oleme õpilased. Inimene sureb ju lõpuks ikkagi rumalana. Aga meie käsutuses on kõige paremad õppematerjalid ja tuntuim õpetaja, kes üldse kunagi maa peal on elanud. Matteuse 11:29 Võtke enda peale minu ike ja õppige minult, sest mina olen tasane ja südamelt alandlik ja te leiate hingamise oma hingedele.
Kallid kooliminejad: otsige esiti Jumalariiki ja Tema õigust, siis on kasu ka sellest, kui teile häid hindeid antakse!
Põltsamaa kogudusest alustas kooliteed 12 last. Lisaks õpetab Hele huviringina lastele inglise keelt, Maarika on Ametikoolis kehalise kasvatuse õpetaja ja Helena Ühisgümnaasiumis huvijuht. Jõudu ja õnnistusi teile kõigile!
Usu kaudu Jumala lapsed
Põltsamaa adventkogudus tähistas oma 95.aastapäeva 23. ja 24.augustil 2013.
Reede õhtul kogunesid palvusele peamiselt kohaliku koguduse liikmed.
Hele Kulp rääkis veidi meie koguduse algusest, kui 18.augustil 1918 toimus esimene osasaamisteenistus. Psalm 90:1: „Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve.“
Sellel õhtul oli Piiblis kirja pandud palvetel eriline osa.
Tänupalveks koguduse eest loeti Psalm 125. „Kes loodavad Issanda peale, on nagu Siioni mägi, mis ei kõigu, vaid püsib igavesti. Jeruusalemma ümber on mäed ja Issand on oma rahva ümber nüüd ja igavesti“ (salmid 1 ja 2). Issand on meie kogudust hoidnud!
Meie palvete üheks osaks peaks olema Jumala kuulamine. Palve peaks olema alati kahepoolne – meie räägime Jumalale ja Jumal räägib meile. Selline palve on õnnistusrikas.
Teenistust kaunistasid mitmed lauluettekanded ja muusikapalad. Ühislaulud lauldi tsitri ja kontrabassi saatel. Lõpulauluks oli valitud Meie Isa palve teemaline „Nüüd õhtu käes, öörahu tuleb“. See oli väga eriline palvehetk kõigile.
Hingamispäeva hommikul tervitasime rõõmsalt külalisi nii lähemalt kui kaugemalt. Koguduse saal ei mahutanud kõiki kirikulisi, aga teenistust oli võimalik jälgida ka telgis, samuti internetist.
Õppetüki läbivõtmist juhatas Heino Lukk. Jumal armastab kõiki inimesi. Meie armastus Jumala vastu väljendub Tema seaduste järgimises. Kui meid juhib Jumala Vaim, oleme Jumala lapsed ja meie elus on nähtavad Vaimu viljad – Galaatlastele 5:22,23: „Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus.“ Selline Jumala laps on tahtlik ja võimeline kõiki armastama.
Helena rääkis lastele kingitustest. Lapsed ja ka kõik teised said teada, et parim kink on armastus, selle väljendamine lihtsalt ja siiralt.
Jutlustas Rein Kalmus. Aastapäeva motost „Nüüd te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses“ (Gl 3:26) oli ta valinud oma kõne teemaks vaid ühe sõna – lapsed. Mida tähendab olla Jumala laps? Ta tõi välja kolm omadust. Jumala laps peaks nägema ümbritsevat maailma rõõmsates värvides, sest meie ümber on veel nii palju ilu. Me peaksime märkama kaasinimest, jagama oma rõõmu temaga. Jeesuse päev algas alati palvega, et siis minna ja jagada inimestega kõike head.
Igast Jumala lapsest kui kristlasest peaks kiirgama elurõõmu, mille Jeesus on meie südamesse pannud. Esitame evangeeliumi rõõmsalt, tuues inimestele igavese elu lootust. Evangeelium on ju tõeline rõõmusõnum! Jumala lapsele on iseloomulik sõnakuulmine. See peaks olema iseenesestmõistetav ja loomulik. Kui me oleme Jumala lapsed, siis oleme ka pärijad.
Hea oli kuulda laulmas nii soliste, ansambleid, meeskoori kui ühendkoori.
Rikkalikult kaetud lõunalauas said kõik oma keha kinnitada igapäevase leivaga.
Peale lõunat said soovijad minna jalutuskäigule meie väikesesse linna. Hele tutvustas huvilistele nii ajaloolisi hooneid kui kaasaegseid vaatamisväärsusi. Noortele toimus samal ajal maastikumäng-fotojaht, kus tuli kaardi abil üles leida Põltsamaa adventkoguduse ajalooga seotud ehitised. Iga grupp pidi tegema meeldejääva pildi etteantud teemal, samal ajal teada saades huvitavaid killukesi Põltsamaa koguduse ajaloost.
Kell viis õhtupoolikul saime osa kauaoodatud aiakontserdist. See oli paljudele kindlasti eriliseks kogemuseks – istuda õunapuude all kesk rohelust ja kuulata nii sõna kui muusikat.
Jutlustas David Nõmmik. Ta rääkis probleemist, mis ilmnes juba Kaini käitumises, jätkus apostlite ajal ning esineb tänapäevalgi – Kristuse evangeeliumi tahetakse pahupidi pöörata. Põhiline probleem seisneb inimese päästmises kas usu või tegude kaudu. Inimene tahab enda päästmiseks ikka ja jälle midagi ise ära teha, aga Paulus kirjutab selgelt, et inimene ei pääse tegude kaudu, et pääsemine tuleb vaid usu läbi ristilöödud Kristusesse. Jeesus teeb seda, mida me ise ei suuda. Lootkem Jeesuse teenetele ja võtkem need usus vastu!
Aastapäevaks ettevalmistamisel olid esinejad palju vaeva näinud laulude harjutamisega, aga see tasus end ära. Esines ka laste orkester. Saime osa nii paljudest ettekannetest, mis kõik kõlasid Jumala kiituseks. Aitäh kõigile, kes meile külla tulid, kes laulsid ja mängisid. Tänu ka toiduvalmistajatele ja igaühele, kes selle suure ürituse kordaminekuks oma osa andsid. Tänu Taevaisale ilusa ilma eest. Tänu Jumalale, kes oma Vaimuga meid kõiki õnnistas.
Vaata pilte: http://advent.ee/galerii/61615/poltsamaa-koguduse-95-aastapaev/
Meie koguduse 95. aastapäev!
23. ja 24. augustil tähistab Põltsamaa adventkogudus oma 95. aastapäeva. Kõik aastapäeva sündmused toimuvad aadressil Kreutzwaldi 1.
23. augustil kell 20 PALVUS — muusikaliste vahepaladega astuvad üles kohaliku koguduse pillimängijad ja lauljad.
24. augustil kell 10 PIIBLIUURIMINE — (erinevad eagrupid); kell 11 JUTLUS*;
kell 14 teismelistele linnamäng; east olenemata saab minna koos giidiga linna peale jalutama.
24. augustil kell 17 EVANGEELNE AIAKONTSERT* — adventkiriku aias.
“Nüüd te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses” (Gal. 3,26.)
Kuuri talu järvemuusika õhtu
11. augusti õhtul kõlas Kuuri talu järve kaldal jälle vaimulik muusika. Seekord oli esinejaid nii Pärnust, Tallinnast kui Tartust. Ka kuulajaid kogunes väga palju. Jumala kohalolu oli eriliselt tuntav nii vägevas kõuemürinas kui õrnas vihmasabinas. Päike suutis siiski pilved kõrvale ajada ja nii säras ja sillerdas kogu veepind.
Laulu sõnad „Pöördu Jeesuse poole nüüd ja vaikides Ta ette kummardu“ suunasid kõigi mõtted taevaste asjade poole. Mervi sõnavõtus jäi kõlama mõte, et Jumalat on vaja õppida märkama, sest Jumalas on lõpmata palju headust ja armastust. Terve meie elu peaks olema täidetud Temaga, kes on Eluleib ja Eluvesi. Koorilaulud täitsid kõikide südame rõõmu ja tänuga.
Meeste laulud kõlasid võimsalt ja selgelt, kuulutades peagi saabuvat ajastute koitu. Jeesus tuleb varsti!
Tänu kõikidele esinejatele ja kuulajatele, kes koos moodustasid tõelise templi vabas looduses, kiites ja ülistades Jumalat.
Ellen G. White on öelnud: „Aeg möödub kiirelt, teha on aga veel nii palju! Töösse tuleb rakendada kõik jõud, et olemasolevaid võimalusi targasti ära kasutada.“ (AA 160).
Tänaõhtune kontsert oli perekond Maureri vastus sellele üleskutsele.
Päev Loojaga
Igavene Jumal, Jehoova, on maailma otste Looja. Tema ei väsi ega tüdi… Tema annab väsinule rammu ja jõuetumale palju jõudu!» «Ära karda, sest mina olen sinuga, ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal, ma teen sind tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind õiguse parema käega!» «Pöörduge minu poole ja laske endid päästa, kõik maailma ääred, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole!» Sellest kuulutab loodus ning hingamispäeva eesmärk on hoida neid tõdesid alati inimmeeles. Kui Jehoova käskis Iisraelil pühitseda Tema hingamispäeva, ütles Ta: «Et need oleksid märgiks minu ja teie vahel, teadmiseks teile, et mina olen Jehoova, teie Jumal!» (Jes.40,18-29; 41,10; 45,22; Hes.20,20).
Hingamispäeva korrati Siinail antud käsus, kuid seda päeva ei seatud sisse Siinail. Iisraeli rahvas oli sellest teadlik enne Siinai mäe juurde jõudmist. Kui mõned inimesed teekonnal Siinaini hingamispäeva pühadust rikkusid, noomis Jehoova neid: «Kui kaua te tõrgute pidamast minu käske ja käsuõpetusi?» (2.Ms.16,28).
Hingamispäev ei antud ainult Iisraelile, vaid kogu maailmale. Sellest kõneldi inimestele Eedenis ja nii nagu kõik kümme käsku, on see alati kehtiv. Käskude kohta, mille hulka kuulub ka neljas käsk, ütles Kristus: «Kuni kaob taevas ja maa, ei kao käsuõpetusest mitte ühtki tähekest või ühtki märgikest.» Sest nii kaua, kui püsivad taevas ja maa, meenutab hingamispäev alati Looja väge. Siis, kui Eeden jälle maa peal õilmitseb, austavad kõik Jumala püha päeva. «Hingamispäevast hingamispäeva» tulevad uue maa elanikud «mu ette kummardama, ütleb Jehoova» (Mat.5,18; Jes.66,23).
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”
Aus süda
Kristus ütles: “Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid” (Mk 2:17). Aus süda on selline, mis alistub Püha Vaimu veenmisele. Ta tunnistab oma süüd ja tunneb vajadust Jumala halastuse ja armastuse järele. Tal on siiras soov õppida tundma tõde, et sellele kuuletuda. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Toetu tõotustele!
Meil ei ole võimalik teada, millised on Jumala armulised eesmärgid meie suhtes, kuid tõotuste kaudu, üksnes tõotuste kaudu õpime tundma, mida Ta on valmistanud neile, kes Teda armastavad. Nagu lilled omastavad Jumala aruka korralduse alusel pidevalt maast ja õhust aineid, et areneda puhasteks ja kauniteks pungadeks ja õiteks ning rõõmustada meeli oma lõhnaga, nii saab olema ka meiega.
Me võtame Jumala tõotustest kogu rahu, lohutuse ja lootuse, mis areneb meis rahu, rõõmu ja usu viljadeks. Neid tõotusi oma ellu võttes anname need alati teistele edasi. Võtkem siis need tõotused omaks. Need on nagu Jumala aia kallihinnalised lilled. Need on mõeldud selleks, et äratada lootust ja ootusi ning juhtida meid kindlale usule ja usaldusele Jumalasse. EGW kiri nr 27
Jumala iseloom = Kristuse iseloom
Jumal on köitnud meie südame enda külge paljude tõendite abil nii taevas kui maa peal. Ta püüab ennast meile ilmutada nii looduse kui ka kõige sügavamate ja õrnemate maapealsete sidemete kaudu, mida inimsüda eales võib tunda. Kuid need esitavad tema armastust siiski puudulikult. Kõigist antud tõendeist hoolimata suutis headuse vaenlane inimeste meeli sedavõrd pimestada, et nad tundsid Jumala ees hirmu, pidasid teda karmiks ja halastamatuks. Saatana abiga tekkis inimestes kujutelm Jumalast, kelle peamiseks omaduseks on range õiglusenõudmine, kes on vali kohtunik, karm ja nõudlik võlausaldaja. Ta kujutas Loojat olendina, kes jälgib inimesi valvsate silmadega, märkamaks nende vigu ja eksimusi, et nende üle siis kohtuotsus langetada. Ning just selle tumeda varju kõrvaldamiseks ja maailmale Jumala piiritu armastuse avaldamiseks tuligi Jeesus inimeste keskele.
Jumala Poeg tuli taevast, et ilmutada Isa. “Keegi ei ole Jumalat iialgi näinud. Ainusündinud Poeg, kes on Isa rinna najal, tema on meile teate toonud” (Jh 1:18). “Ükski ei tunne Isa kui vaid Poeg ja see, kellele Poeg seda iganes tahab ilmutada” (Mt 11:27). Kui üks jünger küsis: “Issand, näita meile Isa,” vastas Jeesus: “Nii kaua aega olen ma teie juures ja sa ei ole mind veel ära tundnud, Filippus? Kes on näinud mind, see on näinud Isa. Kuidas sa siis ütled: näita meile Isa?” (Jh 14:8.9).
Jeesus tuli head tegema, tuli tervendama kõiki, keda Saatan rõhus. Oli terveid külasid, kus ühestki majast ei kostunud enam haigete oigeid, sest Jeesus oli seal käinud ja haiged terveks teinud. Tema töö tunnistas jumalikust salvimisest. Armastus, halastus ja kaastunne avaldusid igas tema teos; ta süda pöördus õrna osavõtlikkusega inimlaste poole. Ta võttis enda peale inimolemuse, et küündida inimeste vajadusteni. Ka kõige vaesem ja madalam ei kartnud temale läheneda. Õnnistegija kütkestas isegi väikeseid lapsi, kes armastasid ta põlvedele ronida ning üksisilmi vaadata tema mõtlikusse, armastust peegeldavasse näkku.
Jeesus ei hoidunud ütlemast tõde, ent lausus seda alati armastuses. Rahvaga suhtlemisel avaldus tema sügav peenetundelisus ning lahke tähelepanelikkus. Iialgi ei öelnud ta vajaduseta ainsatki karmi sõna, kunagi ei valmistanud ta õrnale hingele tarbetut valu. Jeesus ei pahandanud inimestega nende nõrkuste pärast, rääkis aga tõde alati armastuses. Ta häbimärgistas silmakirjalikkust, uskmatust ja ülekohut; kuid lausus isegi oma teravamad noomitused, pisarad hääles. Õnnistegija nuttis Jeruusalemma, armastatud linna pärast, mis keeldus vastu võtmast teda – Teed, Tõde ja Elu. Nad hülgasid tema, oma Päästja, aga tema suhtus neisse kaastundliku õrnusega. Terve ta elu oli täis enesesalgamist ja tähelepanelikku hoolitsust teiste eest. Jeesuse silmis oli iga inimene väärtuslik. Kuigi ta säilitas alati jumaliku väärikuse, ei takistanud see õrna hoolitsusega iga Jumala perekonnaliikme poole alla kummardumast. Igas inimlapses nägi ta langenud hinge, kelle päästmine oli tema elu eesmärk.
Selline on Kristuse iseloom, mis avaldus tema elus. See on Jumala iseloom. Isa südamest tulvavad inimlastele Kristuses avalikuks saanud jumaliku kaastunde vood. Jeesus, õrn ja kaastundlik Päästja, oli Jumal, “avalikuks saanud lihas” (1.Tm 3:16).
E.G.White’i raamatust “Tee Kristuse juurde”