Põltsamaa Adventkogudus 100
Käesolev aasta on olnud eesti rahvale märgiline aasta – Eesti Vabariik tähistas oma 100. aastapäeva. Kuid peale meie isamaa on teisigi institutsioone, kes on jõudnud sama olulise tähiseni. Nende seas tähistab tänavu oma 100. aastapäeva ka Põltsamaa adventkogudus.
Koguduse rajamisel kandis suurimat rolli pastor August Klement, kes oli sündinud 1869. aastal Tapikul ja õppinud mõned aastad Põltsamaa mõisakoolis. Elurännak oli teda viinud mitmele poole – 1917 vabanes ta Siberi vangistusest, kuhu Vene keisrivõim oli ta usulise tegevuse pärast saatnud. Pärast vabanemist suunas kiriku juhtkond ta tööle Põltsamaale ning esimesed ristimised toimusidki 1918. aastal, millest algas ka Põltsamaa adventkoguduse lugu.
Möödunud saja aasta jooksul on kogudus Põltsamaa linnas asunud mitmes paigas: alustuseks Jõgeva maanteel, lisaks on ruume renditud ka V. Kingissepa (praegune Lossi) ja Kooli tänaval. Oma praegusesse asukohta Kreutzwaldi tänaval jõudis kogudus 1958. aastal, kui oma maja müüs kogudusele endine kogudusetööline Gustav Rudi. Seega täitub ka kogudusemajal tänavu ümmargused 60 aastat.
Koguduse liikmeskond pole läbi aegade olnud eriti suur, kuid see on alati olnud elujõuline ja teotahteline. Jõudumööda on püütud panustada ka kogukondlikku tegevusse, millest ehk silmapaistvamad tegevused on olnud perekond Maureri korraldatud Kuuri talu järvekontserdid Võisikul ja kooli algust tähistav heategevuslik kogupereüritus „Talvele vastu”.
Põltsamaa adventkoguduse 100. aastapäeva üritused toimuvad laupäeval, 11. augustil. Hommikul kell 10.00 toimub piiblitund ja sellele järgnev koguduse ajaloo ülevaade oma palvelas Kreutzwaldi 1. Päeval kell 15.00 on planeeritud noorteorkestri vabaõhukontsert Roosisaarel. Kell 17.00 toimub pidulik kontsert-jumalateenistus Põltsamaa Niguliste kirikus.
Põltsamaa adventkoguduse soov linna- ja vallarahvale on, et me kõik võiksime jätkuvalt rõõmu tunda oma vaiksest ja mõnusast aedlinnast ning kogeda igal päeval Kõigekõrgema hoidvat ja õnnistavat kätt! Kohtumiseni juubeliaastapäeva teenistustel, kuhu olete kõik oodatud!
Rein Kalmus
Põltsamaa adventkoguduse pastor
Kristuse mäejutlus
Hapukurgihooaeg on juba mõnda aega käes. Pole vist liialdus väita, et tavalise eestlase jaoks kuulub värske hapukurk maitseelamuse TOP viie, ehk isegi TOP kolme hulka. Teadagi on toidu maitsestamine omaette teadus, mis nõuab parasjagu harjutamist. Aga kui asi hästi välja tuleb, siis ega sööjad kiidusõnu tagasi ei hoia.
Inimestena on meil kõigil oma “maitse”. On omadusi, mida oleme geenidega eluteele kaasa saanud, kuid väga palju sõltub ka meist endist, millisena me inimestele mõjume – kas mahedana või piprasena. Mida Jeesus inimese “maitsest” arvab ja millist “maitset” Ta meie elust püüab esile tuua, sellest tahaksime rääkida hingamispäeval 28. juulil meie hommikusel jumalateenistusel kell 11.00.
Jumala käekiri
Jumal on ilmutanud ennast meile oma Sõnas ja loomistöös. Piibli inspireeritud lehekülgedelt ja looduseraamatust tuleb meil õppida tundma Jumalat. Kogu tõeline teadus on ainult selle tõlgendamine, mida Jumal on materiaalsesse maailma kirja pannud. Teadus toob oma uurimuste kaudu esile ainult uusi tõendeid Jumala tarkusest ja väest. Õigesti mõistetuna tutvustavad nii looduseraamat kui kirjutatud Sõna meid Jumalaga, õpetades meile üht-teist nendest tarkadest ja headest seadustest, mille kohaselt Tema tegutseb. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Nägemus tulevikust
Ainult pisut aega veel, siis tuleb Jeesus päästma oma lapsi ja andma neile surematust. “See kaduv riietub kadumatusega ja see surelik riietub surematusega.” (1Kr 15:54)
Kui lunastatud tõusevad taevasse, avanevad Jumala linna väravad ja lasevad sisse need, kes on tõde alal hoidnud. Häält, mis on sügavam kui mis tahes muusika, mida ükski surelik kõrv on kuulnud, kuuldakse ütlemas: “Tulge siia, minu Isa õnnistatud, pärige kuningriik, mis teile on valmistatud maailma rajamisest peale!” (Mt 25:34) Siis saavad õiged oma tasu. Nende elu hakkab kulgema paralleelselt Issanda omaga. Nad heidavad oma kroonid Lunastaja jalge ette, puudutavad kuldseid kandleid ja täidavad kogu taeva täiekõlalise muusikaga. EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Imede Jumal
Kasvatades viljasaaki, teeb Jumal iga päev imet. Looduse vahendusel toimub sama ime, mis rahvahulga toitmisel piibliloos. Inimesed valmistavad ette mullapinna ja külvavad seemne, kuid Jumalalt tulev elu paneb seemne idanema. Vihm, õhk ja päikesepaiste, mida Jumal annab, paneb kasvama “esmalt orast, pärast päid, siis täit nisu pea sees”. (Mk 4:28) Jumal toidab iga päev miljoneid inimesi maailma erinevates paikades. Inimene peab töötama koos Jumalaga, kandma hoolt vilja eest ja valmistama leiba, kuid ta ei tohi kaotada silmist jumalikku väge. Tema väge ei saa kanda loodusseaduste või inimtegevuse arvele. Au kuulub Jumalale. Ometi kaldutakse austama inimest ja Jumala rikkalikud annid kulutatakse isekateks huvideks. Nii muutub õnnistus needuseks. Jumal püüab olukorda muuta. Ta soovib, et meie loiud meeled ärkaksid nägema Tema heldet armu ja võimsust. Ta soovib, et me tunneksime Teda kõikide õnnistusttoovate andide andjana. EGW “Ajastute igatsus”
