Elan usus
Kristus muudab südame. Ta on usu läbi sinu südames. Sa pead säilitama selle ühenduse Kristusega usu ja oma tahte temale allutamise kaudu. Niikaua kui sa seda teed, töötab ta sinus, et sa tahad ja tegutsed tema meele järgi. Nii võid sa öelda: “Ja mida ma nüüd elan ihus, seda ma elan usus Jumala Pojasse, kes mind on armastanud ja on iseenese loovutanud minu eest.” (Gl 2:20) Jeesus ütles oma jüngritele: “Sest teie pole rääkijad, vaid teie Isa Vaim kõneleb teie kaudu.” (Mt 10:20) Niisiis, Kristuse töö sinus avaldub sama vaimu ja samasuguste heade tegude – õiguse ja sõnakuulmise tegude – läbi.
Nii ei ole meis enestes midagi, millega kiidelda. Meil pole mingit alust enesekiituseks. Meie lootuse ainus alus on meie teeneks loetud Kristuse õigus ja see, mida Kristuse Vaim meis ja meie läbi esile toob. EGW “Tee Kristuse juurde”
Õigusepäikese säras
Inimene, kelle süda on vastanud taevasele kutsele, igatseb kasvavat Jumala tundmist ning Tema puhastavat ja õilistavat tööd iseloomu juures. Nii, nagu lill pöördub päikese poole, mis annab sära õie kaunitele värvivarjunditele, nii pöördub inimhing Õigusepäikese poole, et taevavalgus kaunistaks iseloomu Kristuse iseloomu iluga. EGW “Ajastute igatsus”
Kallihinnaline and
“Mu armsad, kui Jumal meid nõnda on armastanud, siis oleme ka meie kohustatud armastama üksteist. Jumalat ei ole keegi iial näinud. Kui me üksteist armastame, siis püsib Jumal meis ja tema armastus on saanud meis täiuslikuks. Sellest me tunneme, et me püsime temas ja tema meis, et ta on andnud meile osa oma Vaimust. Ja me oleme tunnetanud ja uskunud armastust, mis Jumalal on meie vastu. Jumal on armastus ja kes püsib armastuses, püsib Jumalas ja Jumal püsib temas.” (1Jh 4:11-13.16)
Armastus on kallihinnaline and, mille saame Jeesuselt. Puhas ja püha kiindumus ei ole tunne, vaid põhimõte. Need, keda ajendab tõeline armastus, ei ole arutud ega pimedad. Püha Vaimu juhatusel armastavad nad Jumalat üle kõige ja oma ligimest nagu iseennast. EGW “Tervise teenistuses”
Usalda Jumalale kõik
Usalda kõik oma vajadused, rõõmud ja kurvastused, mured ja hirmud Jumala hoolde. Sa ei koorma ega väsita teda. Tema, kes loeb ära ka juuksed su peas, pole oma laste vajaduste suhtes ükskõikne. “Issand on halastav ja armuline.” (Jk 5:11) Meie mured, ja eriti see, et me sellest temale räägime, liigutavad tema armastavat südant. Kõnele talle kõigest, mis viib sind kimbatusse. Miski pole tema jaoks liiga raske kanda, sest ta peab üleval maailmu ja valitseb kogu universumit. Ükski asi, mis mingilgi kombel puudutab meie rahu, pole tema jaoks nii vähetähtis, et ta jätaks selle tähele panemata. Ükski peatükk meie kogemustes pole tema jaoks liiga sünge lugeda, ükski probleem pole talle liiga raske lahendada, ükski õnnetus ei saa juhtuda vähimalegi tema lastest, ükski mure rõhuda hinge, ükski rõõm teha heameelt, ükski siiras palve tõusta huulilt, mida meie taevane Isa ei märkaks või mille vastu ta huvi ei tunneks. “Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad.” (Ps 147:3) Ühendus Jumala ja inimhinge vahel on nii eriline ja täiuslik, nagu poleks tal maa peal kedagi teist, kellele oma hoolitsust jagada, kedagi teist, kelle eest ta andis oma armastatud Poja. EGW “Tee Kristuse juurde”
Vaata Jeesusele
Kui kahetsev patune hoiab pilgu Jumala Tallel, “kes võtab ära maailma patu” (Jh 1:29), ta muutub. Hirmu asemele tuleb rõõm, kahtluse asemele lootus. Ärkab tänumeel. Kivine süda mureneb. Hinge voolab armastus. Kristus saab temas eluvee allikaks, mis voolab igavesse ellu.
Kui vaatleme Jeesust, Valudemeest rändamas kadunute, põlatute ja pilgatute päästmiseks linnast linna, kui näeme Teda Ketsemanis higistamas suuri verepisaraid või ristil surmaagoonias, siis ei taha me enam ennast austada. Kui vaatame Jeesusele, häbeneme oma külmust ja isekust. Me soovime olla ükskõik kes või mitte keegi, et vaid südamest teenida Meistrit. Tunneme rõõmu võimalusest kanda risti Jeesuse jälgedes. EGW “Ajastute igatsus”
Ohver, Eestkostja, Vend
Mitte keegi peale Jumala Poja ei saanud teostada meie lunastamist. Ainult tema, kes oli Isa rinna najal, võis teda ilmutada. Ainult tema, kes tundis Jumala armastuse kõrgust ja sügavust, võis seda avaldada. Isa armastust kaotatud inimkonna suhtes ei saanud väljendada miski vähesem kui lõpmatu ohver, mille Kristus tõi langenud inimese eest.
“Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud.” Isa ei andnud teda mitte ainult selleks, et ta elaks inimeste hulgas, vaid selleks, et ta kannaks nende patud ja sureks nende eest. Jumal kinkis oma Poja langenud inimkonnale.
Kristus pidi ennast samastama inimesega, arvestama tema huvide ja vajadustega. Tema, kes oli üks Jumalaga, ühendas end inimlastega sidemetega, mis ei katke iialgi. “Jeesus ei häbenegi neid hüüda vendadeks.” (Hb 2:11) Ta on meie Ohver, Eestkostja, Vend, kes kannab inimkuju Isa trooni ees ja on lunastatud inimsooga üks läbi igaviku – Inimese Poeg. Ja seda selleks, et inimene saaks patu laostavast mõjust ja hävingust kõrgemale tõstetud, et ta võiks peegeldada Jumala armastust ja osa saada pühaduse rõõmust. EGW Tee Kristuse juurde”
Igatsedes Jumala järele
Tõuse ja mine oma Isa juurde. Ta tervitab sind juba kaugelt. Kui sa astud Tema poole kahetsuses kas või ühe sammu, kiirustab Ta sind oma piiritu armastuse käsivartega embama. Tema kõrv on avatud kahetseva hinge appihüüule. Tema teab südame kõige esimest sirutust Jumala poole.
Ühtki palvet, ükskõik kui kõhklevat, pole tehtud, ühtki pisarat, ükskõik kui salajas, pole valatud, ühtki siirast igatsust Jumala järele, ükskõik kui nõrka, pole hellitatud, nii et Jumala Vaim sellele vastu ei tuleks. Juba enne, kui palve on kuuldavale toodud või südame igatsus teatavaks saanud, tuleb Kristuse halastus vastu armule, mis tegutseb inimhinges. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
