Isa töö meis
«Mina olen tõeline viinapuu,» ütles Kristus. Selle asemel, et võrrelda end kauni palmi, uhke seedri või tugeva tammega, võrdles Ta end toe külge klammerduva viinapuuga. Palm, seeder ja tamm seisavad püsti ilma toeta, kuid viinapuu põimub võre ümber ja sirutub nii ülespoole. Sarnaselt oli Kristus inimesena sõltuv jumalikust väest. «Mina ei või iseenesest ühtki teha,» oli Ta öelnud (Joh.5,30).
«Minu Isa on viinamäe Aednik. Iga oksa minu küljes, mis ei kanna vilja, Tema kõrvaldab.» Ehkki oks on pealtnäha viinapuuga ühenduses, võib elav ühendus tüvega puududa. Siis ei toimu ka kasvu ja viljakandmist. Sarnaselt võib inimesel olla näiline ühendus Kristusega, kuid elav ühendus Temaga puudub. Inimesed saavad koguduse liikmeteks oma usu tunnistamise põhjal, ent nende iseloom ja käitumine näitavad, kas nad on tegelikult ühenduses Kristusega. Kui nad ei kanna vilja, on nad kärbuvad oksad.
«Ja igaüht, mis kannab vilja, Tema puhastab (kärbib), et see kannaks rohkem vilja.» Kaheteistkümnest jüngrist, kes olid Jeesust järginud, tuli üks kui kuivanud oks kõrvaldada. Ülejäänuid pidi kärbitama kibedates läbikatsumistes. Kärpimine teeb küll valu, kuid nuga on Isa käes. Ta ei tegutse hoolimatu käe ega ükskõikse südamega. Oksad, mis kaarduvad maani, tuleb lahti lõigata maiste tugede küljest, kuhu nende väädid klammerduvad. Nad tuleb suunata ülespoole, et nad leiaksid tuge Jumalas. Samuti tuleb kärpida üleliigselt lopsakat lehestikku, mis röövib viljade valmimiseks vajaliku elujõu. Kõrvaldada tuleb ka vesikasvud, mis takistavad Õiguse Päikese tervendavate kiirte juurdepääsu. Aednik lõikab ära kõik selle, mis takistab viljakust. EGW “Ajastute igatsus”
Usu ja elu kooskõla
Paljud peavad end kristlasteks lihtsalt sellepärast, et nad on nõus teatud usuliste õpetustega. Kuid nad ei rakenda tõde ellu. Nad ei ole tõde uskunud ja armastanud, sellepärast pole nad saanud jõudu ja armu, mida tõde pakub. Inimesed võivad tunnistada, et nad usuvad tõde, kuid kui see ei muuda neid lahkeiks, kannatlikeks ja taevalikult meelestatuiks, saab see needuseks kõigepealt inimesele endale ja tema mõju kaudu kogu maailmale.

Kas peaksime avaldama muljet?
Pole vist eriti palju inimesi, kes on looduses näinud metsise, tedre või nepi mängu. Mängivad isaslinnud ja mängu eesmärk on emastele muljet avaldada, et sobiv paariline leida. Eks inimestegi seas kohtab sellist “mängu”, kuid siin on ampluaa märksa laiem ja ei hõlma mitte ainult maskuliinsemat poolt. Sageli otsitakse tähelepanu ka lihtsalt tähelepanu enese pärast. Kes uhkeldab oma autoga, kes mingi ekstreemse tegevusega, kes veel millegagi. Kummalisel kombel võib ahvatlust silma torgata kohata ka religiooni valdkonnas. Mäejutluses räägib Jeesus Kristus näiteks andide jagamisest ja palvetamisest, mis teenis eesmärki näida oma kaaslastest pühamana. Mida Jeesus sellisest “muljetamisest” arvas, sellest õpime hingamispäeval 24. augustil kell 11.00 Põltsamaa Adventkoguduse jumalateenistusel. Kõik on oodatud!
Päev Loojaga
Igavene Jumal, Jehoova, on maailma otste Looja. Tema ei väsi ega tüdi… Tema annab väsinule rammu ja jõuetumale palju jõudu!» «Ära karda, sest mina olen sinuga, ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal, ma teen sind tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind õiguse parema käega!» «Pöörduge minu poole ja laske endid päästa, kõik maailma ääred, sest mina olen Jumal ja kedagi teist ei ole!» Sellest kuulutab loodus ning hingamispäeva eesmärk on hoida neid tõdesid alati inimmeeles. Kui Jehoova käskis Iisraelil pühitseda Tema hingamispäeva, ütles Ta: «Et need oleksid märgiks minu ja teie vahel, teadmiseks teile, et mina olen Jehoova, teie Jumal!» (Jes.40,18-29; 41,10; 45,22; Hes.20,20).
Hingamispäeva korrati Siinail antud käsus, kuid seda päeva ei seatud sisse Siinail. Iisraeli rahvas oli sellest teadlik enne Siinai mäe juurde jõudmist. Kui mõned inimesed teekonnal Siinaini hingamispäeva pühadust rikkusid, noomis Jehoova neid: «Kui kaua te tõrgute pidamast minu käske ja käsuõpetusi?» (2.Ms.16,28).
Hingamispäev ei antud ainult Iisraelile, vaid kogu maailmale. Sellest kõneldi inimestele Eedenis ja nii nagu kõik kümme käsku, on see alati kehtiv. Käskude kohta, mille hulka kuulub ka neljas käsk, ütles Kristus: «Kuni kaob taevas ja maa, ei kao käsuõpetusest mitte ühtki tähekest või ühtki märgikest.» Sest nii kaua, kui püsivad taevas ja maa, meenutab hingamispäev alati Looja väge. Siis, kui Eeden jälle maa peal õilmitseb, austavad kõik Jumala püha päeva. «Hingamispäevast hingamispäeva» tulevad uue maa elanikud «mu ette kummardama, ütleb Jehoova» (Mat.5,18; Jes.66,23).
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”
Aus süda
Kristus ütles: “Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid” (Mk 2:17). Aus süda on selline, mis alistub Püha Vaimu veenmisele. Ta tunnistab oma süüd ja tunneb vajadust Jumala halastuse ja armastuse järele. Tal on siiras soov õppida tundma tõde, et sellele kuuletuda. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Talentide kasutamine
Kogu Jumala perekond on kaasatud kohustusse kasutada oma Issanda vara. Iga inimene – kõige tagasihoidlikumast ja tähtsusetumast kuni kõige kõrgema ja tähtsamani – on moraalne isik, kellele on antud võimed, millest tuleb Jumalale aru anda.
Kõik on pandud Issanda talentide eest suuremal või vähemal määral vastutama. Vaimulik, vaimne ja füüsiline võimekus, mõju, ühiskondlik positsioon, vara, kiindumused, sümpaatiad – kõik on väärtuslikud talendid, mida tuleb kasutada Issanda töös, et päästa hingi, kelle eest Kristus suri. EGW “Jeesuse sarnaseks”
Nähes nähtamatut
Kristus nägi enda ees kogu aeg oma missiooni tulemust. Tema maist elu, mis oli täis rasket tööd ja eneseohverdust, rõõmustas mõte, et Ta ei näe seda vaeva asjata. Oma elu inimeste elu eest andes taastab Ta inimkonnas Jumala kuju. Ta tõstab meid põrmust üles, vormib iseloomu oma iseloomu eeskuju järgi ja teeb selle oma auga kauniks.
Kristus nägi oma hinge vaeva ja oli rahul. Ta nägi igavikku ning nende õnne, kes Tema alanduse kaudu saavad andestuse ja igavese elu. Teda haavati nende üleastumiste tõttu, vigastati nende ülekohtu tõttu. Tema peal oli karistus, et nemad saaksid rahu, ning Tema vermete läbi on neile tervis tulnud. Ta kuulis lunastatute hõiskamist. Ta kuulis päästetuid laulmas Moosese ja Talle laulu. Kuigi Ta pidi kõigepealt vastu võtma vere ristimise, kuigi maailma patud lasusid raskelt Tema süütul hingel, kuigi Tal oli sõnulväljendamatu kurbuse vari, ometi valis Ta Tema ette seatud rõõmu nimel kannatada risti ja taluda häbi.
Seda rõõmu peavad jagama kõik Tema järgijad. Kuigi meie tasu on tulevikus suur ja auline, ei ole vaja seda hoida lõpliku vabastamise ajaks. Juba siin võime usu kaudu siseneda Päästja rõõmusse. Sarnaselt Moosesega peame vastu pidama nagu nähes Nähtamatut. EGW “Tervise teenistuses”







