Palve ühendab
Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele! (Mt. 9:37-38)
Igal teisipäeva õhtul koguneb koguduse palvering ühiseks vaimulikuks mõtiskluseks ja eestpalveteks. Koos käime kas kiriku juures või kellegi kodus. 27. jaanuaril oli meid koos omajagu ja kogunesime Helve juures.
Äkki kostus koridorist ingliskeelset juttu, olime toas põnevil püüdes külalisi hääle järgi ära arvata. Uksele tulid Teele ja Zoran Veleski Itaaliast. Järgnesid rõõmsad kallistused ja äratundmisrõõm.
Õhtut juhtiski Zoran. Vaimulikus mõtiskluses keskendus ta palveteemale, sinna vahele luges Teele kirjakohti Piiblist. Elasime kaasa nende kogemustele.
Samal päeval olid nad käinud Põltsamaa Ühisgümnaasiumis kohtumas Teele endise klassijuhatajaga. Õpetajale meeldis nende jutt ja ta palus ka oma 12. klassi õpilastega vestelda. Zoran rääkis õpilastele , kuidas teha õigeid valikuid elus ja elada moraalselt puhast elu. Rääkis kõigest, mida Jumal südamele pani. Tunni lõpuks oli kuuldus jõudnud ka paralleelklassi õpetajani ja ta palus järgmise tunni oma klassile anda. Teele ja Zorani jaoks päev täis üllatusi ja soe vastuvõtt koolis.
Muidugi kuulsime ka nende misjonitegevusest Itaalias, juba käimasolevatest projektidest ja sellest, mis veel plaanis. Meie palvesoovide lehel segunesid eestpalved Itaalia ja Eesti misjonitöö pärast. Zoran jagas meid kaheks eestikeelseks ja üheks ingliskeelseks grupiks. Nii tõusid meie palved Jumala trooni ette.
Aeg möödus nii kiiresti! Suur rõõm oli tunda südameid löömas ühes rütmis, olenemata sellest, et meie elukohti lahutab nii pikk vahemaa. Oleme nüüd kõik oodatud vastukülaskäigule Itaaliasse.
Issanda Jeesuse Kristuse arm, Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu teie kõikidega! (2. Kor. 13:13)
Piibli ja palli päevad Soomes
Ka sellel aastal käisid Põltsamaa koguduse liikmed Soomes nii vaimseid kui füüsilisi võimeid proovile panemas 24. ja 25. jaanuaril Toivonlinnas. Põltsamaalased ja tartukad on Soome PPP’l käinud juba seitsmel aastal, esimene kord oli aastal 2004. Teist korda oli kohal ka Tallinna III koguduse esindus.
Selleaastase Piibliviktoriini raamatuteks olid 1. Mooses, Aamos, Johannese evangeelium ja Jakoobus. Meie esindus pääses ka 30. küsimuselisest eelvoorust edasi ja finaalis jäädi 5 võistkonna seast kolmandale kohale. Võrkpalli tase järjest kasvab ja seekord meile tasuks 5-8. koht. Kokkuvõttes tõi aga see meie meeskonna Pere/Felix märkimisväärsele 2. kohale!
Tallinna III koguduse liige Aleksandr Tsugai:
Tallinna III koguduse esindus osales Soome PPPl teist korda. Meie meeskonnas oli nii noormehi kui neide – aitäh kõigile osalejaile.
Meie meeskonnas ei olnud liidrit, iga osaleja andis omalt poolt midagi erilist. Kui üritusel oleks hinnatud ka võistkonnade koostööd, oleksime võinud pretendeerida esimesele kohale: kõik andsid maksimumi, et saaksime edetabelis väärt kohta.
Üks keerulisemaid korraldusküsimusi oli erinevate keelte tõlkimine – osalejaid oli Soomest, Eestist, Rootsist aga ka Šveitsist – kokku 14 meeskonda.
Tahame kindlasti kiita ürituse korraldajaid, kes on palju vaeva näinud, et kõik üritusel osalenud sõidaksid koju väga heas ja rõõmsameelses tujus. Maitsev ja tervislik taimetoit, head ööbimistingimused ja soome saun muutsid nädalavahetuse meeldejäävaks ja imepäraseks.
Ei saa vaikida ka sellest, kui imeliselt kogub Jumal ühe katuse alla erinevaid inimesi, andes kõigile tunde, et me oleme Tema suur pere. Loodame kõiki kohata Eesti PPPl märtsi lõpus, osalema on kutsutud ka Rootsi ja Soome võistkonnad.
Piibli ja palli päevade viktoriiniks tuleb õppida sellel aastal raamatut Apostlite teod. Head lugemist!
Ristimisest
Kui olen pastoriametis inimestega kohtunud, on minult küsitud mitmesuguseid küsimusi. Vastan neile, kasutades Piibli tsitaate ja viiteid.
Kas ristimine on vajalik?
Evangelist Markus kirjutab: „Kes usub ja keda ristitakse, see saab õndsaks.“ (Mk. 16,16.) Filipi vangivalvur küsis: “Isandad, mida ma pean tegema, et pääseda?“ Paulus ja Siilas vastasid: „Usu Issandasse Jeesusesse, siis pääsed sina ja su pere!“ Seejärel toimus koolitus („Ja nad rääkisid Issanda sõna temale ja kõigile, kes olid tema kojas.“), inimeste elu ja käitumine muutus („Ja vangivalvur võttis nad tollel öötunnil enda juurde ja pesi nende haavad.“) ning siis toimus ristimine („Ning otsekohe ristiti tema ja kõik ta omaksed.“). (Ap. t. 16,30-33.)
Usk ja ristimine on seotud. Kui inimene laseb ennast ristida, tunnistab ta avalikult sellega oma usku ning deklareerib, et sealtpeale elab ta ristiinimesena. See peab olema teadvustatud otsus, seega ei saa seda teha väikesed lapsed. Ka Jeesus ristiti täiskasvanueas. Kuigi tal ei olnud vaja oma elu muuta, näitas ta selle toiminguga oma usku ja oli eeskujuks oma järgijatele.
Kas ristimine kaitseb?
Ristimine iseenesest ei kaitse – see ei ole maagiline rituaal. Küll aga kaitseb Jumal, kellega inimene ristimisel lepingu teeb. Tegelikult ei ole ristimislepingus isegi seda, et Jumal kaitseks igasuguste ebameeldivuste ja raskuste eest, vaid Jumal lubab olla vääramatult ristitu kõrval, olgu olukorrad millised tahes. „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.“ (Mt. 28,19-20.) Tähtis on lepingust (õpetustest) kinni pidamine. Kui inimene teeb ristimislepingu, aga ei ela selle kohaselt ja hoopis tõrjub Jumala oma elust eemale, siis ei saa Jumal tema juures olla, sest Jumal ei tee midagi vägisi.
Kas ristimine kohustab millekski?
Jah, ristimisel kohustub inimene elama ristiinimesena, s.t. „pidama kõike, mida mina olen teil käskinud.“ (vt. eespoolt). Ristimisel saab inimesest ka koguduse liige. „Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest.“ (Ap. t. 2,41.)
Ristimisest saab rohkem teada ristimiskoolitusel, mis toimub kolmapäeviti kell 18, aadressil Kreutzwaldi 1, Põltsamaa.
Hele Kulp
Noortejuhtide nõupidamine Põltsamaal
Pühapäeval, 18. jaanuaril said Põltsamaal kokku noortejuhid ja noorteaktiiv. Tegelikult alustati mõttetalgutega juba varemgi: reedel tuli kokku noortenõukogu, laupäeva õhtul liitus mõttetalgutega liidu esimees Ivo Käsk ja pühapäeval kõik noortejuhid ning noorteaktiiv.
Liidu noortejuht Susanna Soosaar sõnas, et nädalavahetus läks väga hästi ja tekkis hea õhkkond. „Kõik teemad, millest nii reedel kui laupäeval rääkisime, kattusid pühapäeval üles tulnud teemadega, mis tähendab, et mõttevahetus oli üksmeelne ja liigume ning mõtleme samas suunas ja see oli väga-väga tore. Teemad, mida soovime nõukoguga arendada, käidi välja ka noorte endi poolt.”
Reedesel nõupidamisel pandi kirja ka noorteosakonna missioon: AKELi noortenõukogu missioon on saavutada noorte ühtsustunne, toetada ja võimendada kohalike koguduste noortetööd ja aidata mitmekülgselt kaasa noorte vaimulikule kasvule.
Missiooni sõnastamisel võeti aluseks üleilmse koguduse peakonverentsi aluspõhimõtted: reach out (misjonitöö väljapoole), reach across (omavahelised suhted) ja reach up (Jumala poole sirutumine). „Mõtlesime, kuidas neid kolme põhimõtet meie noorteüritustel ühendada. On olemas algideed, täpseid asju veel arutame,” ütles Susanna.
Susanna peab noortetöö tugevuseks seda, et noored soovivad üksteist toetada ja julgustada, nõrk koht on praegu linnadevaheline kommunikatsioon – mõeldi ka selle üle, kuidas info paremini liikuma saada.
Kõigis linnades ei ole praegu noortejuhti, aga noored tegutsevad siiski. „Väikekogudustes on nii, et kui üksi ei saa, siis tehakse teise kogudusega koos. Põltsamaa ja Jõgeva korraldavad koos noorteõhtuid, ei pea üksinda tegema, koos on mõnusam olla,” ütles Susanna.
Lähim üle-eestiline noorteüritus on taas ühe katuse alla koondatud piibli ja palli päevad, mis on kavas 21. ja 22. märtsil. „Raamat, mida peab viktoriini tarvis uurima, on Apostlite teod. 21. märts on ülemaailmne noortepäev adventkoguduses ja sel päeval on hommikune jumalateenistus ning päeval läheme noortega välja. Õhtul on kavas viktoriin. Pallimängud on seekord kõik pühapäeval,” selgitas Susanna. Lähem info PPP kohta varsti advent.ee lehel.
Palveaja kokkuvõte
Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemistega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses. Fl 4:6,7
Möödunud pooleteise nädala jooksul on Põltsamaa kogudus igal õhtul käinud koos palvetamas. Istusime väikeses hubases ringis ning viisime oma südame õhkamised Jumala ette. Seekordne palveaeg põhines vaimuviljadel.
Kõigepealt lugesime igale päevale vastava osa E.G. White sulest. Seejärel olid meie ees seinale projekteeritud palveteemad, mille eest igaüks sai palvetada. Alustasime tänu ja kiitusega, seejärel palvetega isiklike vajaduste pärast, hiljem eestpalved, misjonitöö, palve paarikaupa ning kõige lõpuks ühine tänulik lõpupalve. Iga palveteema all oli ka sobilik Piiblist pärit Jumala tõotus. Jumala tõotused kinnitavad ja kasvatavad usku. Jumalal ei ole midagi võimatut. Vahepeal laulsime ka ühiselt teemakohaseid laule meie suurest eeskujust Jeesusest ja Jumalast, kelles on koos kõik vaimuvili: armastus, rõõm, rahu, pikkmeel,lahkus, headus, ustavus, tasadus, kasinus.
Iga päev oli kohal keskmiselt 13-14 inimest, kellest kõige noorem palvetaja oli 10 ja kõige vanem 93. aastane. Kandsime palves Jumala ette eriliselt oma koguduse noored, perekonnad, eakad ja palvetasime nimeliselt iga koguduseliikme eest. Kui hakkasime laste eest palvetama, sai neid nimesid nii palju, et tõime tahvli ja laste nimed jäid meie silma ette mitmeks päevaks. Nende pärast palvetasid nii vanemad kui vanavanemad. Ütles ju Jeesuski.”Laske lapsukesed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest selliste päralt on Jumala riik!”
17. jaanuari hingamispäeval tegime kokkuvõtteid möödunud palvenädalast ja mõtlesime sellest, mida Jumal on teinud, on tegemas ja mida edaspidi teeb. Kuulasime muusikalisi etteasteid Jumala auks ja üksteise usu kinnituseks. Olime osaduses läbi ühise palve koos Jumala tõotustega. Tõdesime, et Jumal oli meid liitnud ja meie südamed kokku köitnud üksteise eest palvetades ja üksteise murekoormaid kandes.
Aga Jumalale, kes meis tegutseva väega võib korda saata palju rohkem, kui oskame paluda või isegi mõelda, temale olgu kirkus koguduses ja Kristuses Jeesuses igavesest ajast igavesti kõigi sugupõlvedeni! Aamen. Ef 3:20-21
Põlvitagem palveks
Piibel õpetab inimesi liginema oma Loojale alandlikkuses ja aukartuses, usus jumalikku Vahendajasse. Nii avalikes kui ka salajastes palvetes on meil eesõigus kummardada põlvedele Jumala ees. Jeesus, meie eeskuju, “langes põlvili maha ja palvetas.” (Lk 22:41) Samuti on Tema jüngrite kohta öeldud, et nad laskusid põlvili ja palvetasid. (Ap 9:40) Paulus ütleb: “Sellepärast ma põlvitan Isa ees.” (Ef 3:14) Ka Esra põlvitas, kui ta tunnistas Jumala ees Iisraeli pattu. (Esr 9:5) Ja Taanieli kohta öeldakse, et “kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat.” (Tn 6:11)
Jumala lõpmatu suurus ja Tema kohaloleku tunnetamine äratab tõelise aukartuse. Kui Nähtamatut selliselt tajutakse, mõjutab see sügavalt iga südant. Jumala kohalolek teeb pühaks palve aja ja paiga. Aupaklikkuse väljendamine meie palveasendi ja käitumisega süvendab tärganud aukartustunnet. Laulja ütleb: “Püha ja kardetav on Tema nimi.” (Ps 111:9) Seda nime nimetades katavad inglid oma palge. Millise aukartusega peaksime siis meie, kes oleme langenud ja patused, lausuma Tema nime! EGW “Prohvetid ja kuningad”
Kosutav allikavesi
Kristust ei tohi peita südames nagu ihaldatud püha, kallist varandust, et seda saaks nautida ainult selle omanik. Kristus peab meie sees olema nagu veeallikas, mis voolab igavesse ellu, kosutades kõiki, kes meiega kokku puutuvad. “Jeesus kostis: “Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.”” (Jh 4:13,14) EGW “Tervise teenistuses”
Sõnal on vägi
Jumala sõnad on seemned. Igas seemnes on idanemise vägi. Sellesse on kätketud taime elu. Nii on ka Jumala sõnades. Kristus ütleb: “Sõnad, mis ma teile olen rääkinud, on vaim ja elu.” (Jh 6:63) “Kes kuuleb minu sõna ja usub teda, kes minu on saatnud, sellel on igavene elu.” (Jh 5:24) Jumala Sõna igas korralduses ja tõotuses on vägi, jumalik elu algus, mille abil täidetakse korraldus ja viiakse täide tõotus. See, kes usu kaudu võtab vastu Sõna, võtab vastu Jumala elu ja iseloomu. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Armastus tegutsemas
Olla ilma Päästjata tähendab olla tuulest aetuna tormisel merel. Paljud Jeesuse sõnad ja teod näivad piiratud inimmõistusele haaramatud, kuid igal sõnal ja teol on kindel koht lunastustöös. Kui me suudaksime mõista Jumala plaane, mõistaksime, et kõik, mis Tema ütleb või teeb, on tähtis, täiuslik ja kooskõlaline.
Kuigi me praegu ei suuda mõista kõiki Jumala töid ja teid, võime me ometi näha Tema suurt armastust. See, kes elab käsikäes Jeesusega, hakkab mõistma paljutki Jumala plaanidest. Ta hakkab tundma armu, mis noomib, paneb proovile iseloomu ja avab sisimad ajendid. EGW “Ajastute igatsus”
