Video: Baltimaade noorteorkestri kontsert Põltsamaal
Baltimaade noorteorkestri kontserti video Põltsamaa koguduse aastapäeval.
Jumala eesmärk oma kogudusega
Kogudus on Jumalast määratud tööriist inimeste päästmiseks. Kogudus organiseeriti teenimiseks ning selle missiooniks on viia maailmale evangeeliumi. Juba algusest peale oli Jumala plaan, et Tema koguduse kaudu peegelduks maailmale Tema õnnistuse täius. Koguduseliikmed, keda Ta on pimedusest oma imelise valguse juurde kutsunud, peavad ilmutama Tema au. Kogudus on Kristuse armu rikkuste varakamber; koguduse kaudu saab lõpuks ilmsiks isegi “taevalistele valitsustele ja võimudele” Jumala armastus selle täielikul ja lõplikul kujul (Ef.3,10).
“Millega võiksime võrrelda Jumala riiki?” küsis Kristus, “missuguse tähendamissõnaga me seda tähendame?” (Mrk.4,30). Kristus ei saanud kasutada võrdumina maailma kuningriike. Ilmalikus ühiskonnas ei leidunud midagi, millega oma kogudust võrrelda. Maised kuningriigid tõusevad võimule füüsilise jõu abil; Kristuse riigis on aga kõigist lihalikest relvadest, kõigist vägivallavahendeist loobutud. See on riik, mis peab inimkonda ülendama ja õilistama. Jumala kogudus on püha elu kool, millele on valatud välja Püha Vaim ning mis on täidetud erinevate andidega. Selle kooli liikmed peavad leidma oma õnne nende õnnes, kellele nad on abiks ja õnnistuseks.
Imeväärne on töö, mille Issand oma plaani kohaselt koguduse kaudu teostada kavatseb, et austada oma nime. Seda tööd on kujutatud Hesekieli nägemuses tervistava toimega jõest nii: “Need veed voolavad idapoolseile aladele, jooksevad alla lagendikule ja jõuavad merre; nende merre jõudes paraneb seal vesi! Ja kõik elavad hinged, kes liiguvad seal, kuhu see jõgi iganes tuleb, virguvad ellu… Ja jõe ääres, selle kaldal siin- ja sealpool kasvab kõiksugu viljapuid; nende lehed ei närtsi ja nende vili ei lõpe: nad kannavad igas kuus uudsevilja, sest vesi nende jaoks voolab pühamust; nende vili on toiduks ja nende lehed on terviseks!” (Hes.47,8-12).
Juba algusest on Jumal töötanud oma rahva kaudu, et tuua õnnistusi maailmale. Muistsetele egiptlastele tegi Jumal eluallikaks Joosepi, kelle vagaduse tagajärjel säilis terve see rahvas. Taanieli kaudu päästis Jumal Baabüloni tarkade elu. Need päästmised on võrdkujud; nad illustreerivad vaimulikke õnnistusi, mida pakuti maailmale ühenduse kaudu Jumalaga, keda Joosep ja Taaniel teenisid. Igaüks, kelle südames elab Kristus, igaüks, kes ilmutab maailmale Tema armastust, on Jumala kaastööline inimkonna õnnistuseks. Sedamööda, kuidas ta võtab Õnnistegijalt vastu armu, et seda edasi anda teistele, voolab kogu Tema olemusest välja vaimuliku elu hoovus.
E.G.White’i raamatust “Apostlite teod”.
Valik on sinu
Jumala valitsus ei ole rajatud pimedale alistumisele ja mõtlematule kontrollile, nagu Saatan püüab näidata. See rajaneb mõistusele ja südametunnistusele. “Tulge nüüd ja seletagem isekeskis,” (Js 1:18) on Looja kutse loodolevustele. Jumal ei sunni nende tahet, keda ta on loonud. Ta ei võta vastu austusavaldust, mis pole antud vabast tahtest ega arukalt. Sunnitud alistumine takistaks mõistuse ja iseloomu tõelist arenemist, teeks inimesest ainult masina. See ei ole Looja eesmärk. Ta soovib, et inimene, tema loomisväe kroon, jõuaks oma arengus kõrgeimale võimalikule tasemele.
Ta asetab meie ette õnnistuse kõrguse, milleni ta soovib meid oma armu läbi viia. Ta kutsub meid üles end temale andma, et ta saaks täita oma tahet meis. Meie ülesandeks jääb vaid valida, kas me soovime vabastamist patuorjusest ja osa saada Jumala laste aulisest vabadusest. EGW “Tee Kristuse juurde”
Üksteise armastamisest
Kristus ütles jüngritele välja oma suure soovi, et nad armastaksid üksteist nii nagu Tema neid oli armastanud. Ikka ja jälle rõhutas Ta seda: “Seda ma käsin teid,” ütles Ta korduvalt, “et te armastaksite üksteist.” Ülemises toas oli Ta alustanud sõnadega: “Uue käsusõna annan ma teile, et te üksteist peate armastama, nõnda nagu mina teid olen armastanud, et teiegi üksteist armastaksite!” Jüngrite jaoks oli see käsk uus sellepärast, et nad polnud armastanud üksteist nii, nagu Kristus neid oli armastanud. Kristus mõistis, et hoopis uued ideaalid ja ajendid pidid hakkama jüngreid juhtima. Ta teadis, et jüngrite elus pidid avalduma uued põhimõtted ning et tema elu ja surma kaudu pidid nad saama uue mõiste armastusest. Käsk üksteist armastada sai Tema ohvri valgel uue tähenduse. Kogu armutöö on pidev enesesalgamine. Kristuse maapealse elu igal hetkel tulvas Temast Jumala armastust. Kõik, keda täidab Tema Vaim, armastavad nii nagu armastas Tema. Sama põhimõte ajendab inimsuhetes ka neid.
See armastus tunnistab inimese jüngriksolekust. “Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid,” ütles Jeesus, “kui teil on armastus isekeskis!” (Jh 13:35) EGW “Ajastute igatsus”
