skip to Main Content
29jaan. 18

10-päevane palveaeg läbi pastori silmade

10.–20. jaanuar kogunesid inimesed üle maailma, et üheskoos palvetada ja Jumala ette tulla. 10-päevane palveaeg on Peakonverentsi poolt korraldatud 10 päeva kestev palveaeg, mis sai alguse juba 2012. aastal. Palveaja sünnist saati on neid materjale tõlgitud ka eesti keelde ning kogudused on nendele tuginedes alustanud oma aastat ühise palveajaga. Üheks selliseks Eestimaa koguduseks on Põltsamaa, kes on igal aastal lisaks tavapärasele sügisel toimuvale palvenädalale ka 10-päevast palveaega igal aastal väga eriliseks pidanud.

Praegune Türi, Põltsamaa ja Paide koguduste pastor Rein Kalmus viis sellel aastal palveaega läbi kõikides oma kogudustes. Palveajale tagasi vaadates tõdeb ta, et mõistab üha enam 10-päevase palveaja väärtust. „Palvet ei saa olla kunagi liiga palju,“ ütles Rein. „Pea igal õhtul viibisin Põltsamaal, Türil või Paides, kus tulime kogudusena kokku, et palvetada“.

2018. aasta palveaja teemaks oli „Meie ülempreester.“ Palveaja 10 päeva jooksul oli jutuks Vana Testamendi ülempreestri ametiriietus ja töövahendid, milledel on kokkupuutepunkte ka meie eludega tänapäeval. Reinu hinnangul oli teema huvitav. „Üheskoos palveajal olles kerkis esile selliseid teemasid, mis panid mind ka palveaja järgselt Piiblit uurima ning vastuseid otsima,“ kirjeldas ta oma isiklikku kogemust.

Palveaja formaat näeb ise välja selline, et koosolek koosneb ülistusest, patutunnistusest, eestpalvetest, ja tänupalvetest. See kõik on seotud päeva teema, kirjakoha ning lühikese sisutekstiga. Põltsamaa kogudusest rääkides tõi Rein välja selle, et palvesoovid on inimeste vahel ära jaotatud ning lisaks sai igaüks välja öelda ka oma südamel olevad palved.

Erilisem teenistus korraldati palveaja puhul ka hingamispäeval, kus oli oluline osa üleskutsel oma seitsme tuttava pärast palvetada. „Koguduseliikmed kirjutasid nimed omale paberi peale ning kutsusin üles palvetama eriliselt nende inimeste eest ka edaspidi,“ selgitas Rein. „Tavapärasele jutluseosale järgnesid eestpalved, kus lisaks palvesoovidele loeti üheskoos ka Jumala tõotusi, millele meie palve vägi ju tegelikult toetubki.“

Kuigi selline palveaeg on nii-öelda „vabatahtlik“, ütles Rein, tuleks seda võtta sama tõsiselt kui iga teist palveaega- või nädalat. „Julgustan kõiki kogudusi kogunema 10 päevaseks palveajaks ja võtma seda täie tõsidusega.“ Endast rääkides lisas Rein, et tema on jõudnud palveaja olulisuse ja vajaduse mõistmiseni tasapisi, aastate jooksul. „Nüüd võin öelda, et see on põnev aeg, sest see kasvatab nii kogudust kui meid endid.“ Oma positiivset kogemust kokku võttes ütles Rein, et ootab juba järgmise aasta 10-päevast palveaega.

 

22jaan. 18

Taanieli raamatu õppimine

Reedel, 26. jaanuaril kell 18.00 jätkub kõnede seeria Jeesuse elust “Jeesuse esimene misjonireis Galileas”. Mrk 1: 35-45

Hingamispäeval, 27. jaanuaril kell 11.00 Taanieli raamatu 12. ptk “Kes viimasena naerab…” – kõneleb Rein Kalmus.

“Kes viimasena naerab, see naerab paremini!” Arvestades selle kõnekäänu tavakasutust inimeste “rusikavõitluse” kontekstis, siis tundub, et selle negatiivse fooni taustal ei kõla see Taanieli raamatu 12. peatükiga sobitatuna eriti hästi. Kuid arvestades väite sisulist poolt, sobib see prohveti viimase nägemuspildiga suurepäraselt. See haakub täielikult Piibli tõotusega, mis on kirja pandud palveteekonna laulus Ps 126:5,6:

“Kes silmaveega külvavad,
lõikavad hõiskamisega.
Kes minnes kõnnib nuttes,
kui ta külviseemet kannab,
see tuleb ja hõiskab,
kandes oma vihke.”

Meie Jumal on läbinisti positiivne Valitseja. Positiivse pildiga meie planeedi saatusest lõpetab Ta Taanielile antud nägemusteseeria. Hea võidab kurja, armastus võidab vihkamise, elu võidab surma, ajatu võidab ajaliku…

Rõõmustagem siis koos, tõmmates joone alla Vana Testamendi apokalüpsise – Taanieli raamatu õppimisele. Läbi raskuste tähtede poole…

space

Meisterkunstnik kõnetab meid

Loodusobjektid, mida me praegu näeme, annavad vaid kahvatu arusaama Eedeni aust. Patt on maa ilu moonutanud, kõigis asjus võib näha kurjuse töö märke. Ometi on palju ilust säilinud. Loodus tunnistab, et Keegi, kel on piiritu vägi, võrratu headus, halastus ja arm, on loonud maa ning täitnud selle elu ja rõõmuga. Isegi rikutud seisukorras ilmutavad kõik asjad suure Meisterkunstniku kätetööd. Ükskõik kuhu pöördume, võime kuulda Jumala häält ja näha Tema headuse tõendeid. EGW “Tervise teenistuses”

Võrtsjärve ääres-

“Tema on oma rammuga rajanud maa, oma tarkusega loonud maailma ja mõistusega laotanud taeva.” (Jr 10:12)

Kutse kõigile

“Kui viletsad ja vaesed asjata otsivad vett ja nende keel kuivab janust, siis mina, Jehoova, kuulen neid, mina, Iisraeli Jumal, ei jäta neid maha!… Sest ma valan janusele vett ja kuivale voogusid… Sest veed keevad üles kõrbes ja ojad nõmmemaal.” Prohveti kaudu esitab Issand üleskutse: “Hoi! Kõik janused tulge vee juurde!” ( Js 41:17, 44:3, 35:6, 55:1) Selle kutse kõla kandub Piibli viimase leheküljeni. Eluvee jõgi, “selge nagu mägikristall”, voolab välja Jumala ja Talle aujärjest ning läbi ajastute kõlab armukutse: “Kes tahab, võtku eluvett ilma hinnata!” (Ilm 22:17) EGW “Patriarhid ja prohvetid”

jõgi

Lunastatud

Kui mõelda sellele hiilgavale pärandile, mis inimesele võib osaks saada, siis “mis oleks inimesel anda ära oma hinge lunahinnaks”? (Mt 16:26) Ta võib olla vaene, siiski seisneb ta rikkus ja positsioon, mida maailm ei suuda iialgi pakkuda, temas eneses. Patust lunastatud ja puhastatud, Jumala teenimisele pühendatud õilsate võimetega inimene on erakordne väärtus. Jumala ja pühade inglite seas taevas on rõõm ühe lunastatud inimese pärast, vaimustus, mis kaigub püha võidurõõmu väljendavais lauludes. EGW “Tee Kristuse juurde”

66

Uussünd

Usk Kristusesse kui maailma Lunastajasse nõuab valgustatud ja südame kontrolli all olevat mõistust, mis oskab taevast varandust märgata ja hinnata. Seda usku ei saa lahutada meeleparandusest ega iseloomu muutumisest. Uskumine tähendab evangeeliumi aarde leidmist ja vastuvõtmist koos kõigi sellega kaasnevate kohustustega.

kes ei sünni ülalt.

“Kes ei sünni ülalt, ei või näha Jumala riiki.” ( Jh 3:3) Inimene võib oletada ja ette kujutada, kuid ilma ususilmata ei näe ta varandust. Kristus andis oma elu, et kindlustada meile see hindamatu aare, kuid ilma uuestisünnita usu kaudu Tema veresse ei saa ükski hukkuv hing andestust ega mingit varandust. EGW “Kristuse tähendamissõnad”

Back To Top