Suvised laagrid 2018
Perelaager, 29. juuni – 1. juuli, Valgemetsa
Perelaager toimub seekord Valgemetsa Puhkekülas, imekauni Ahja jõe ääres Põlvamaal. See on ideaalne koht perega puhkamiseks. Laagri teemaks on pikaealisus ja head suhted. Laagri lisainfo.
Rajaleidjate laager, 10.–14. juuli, Samliku
2018. aasta Rajaleidjate laager teemaga “Parim paik” toimub Mäe talus, Samliku külas, Pärnumaal. Laagrikoha kõrval voolab Pärnu jõgi, ümberringi on metsad ja loodus. Kuid laagri pealkiri ei viita mitte niivõrd asukohale kui hoopis sisule.
Traditsiooniliselt on tegu telklaagriga kõigile rajaleidjatele ja 6-15 aastastele lastele ja noortele. Laagri lisainfo.
Noortelaager, 16.–22. juuli, Saaremaa
Tänavuse noortelaagri teema on “Sügavam”!
Vaatame hoolikalt üle tööriistad, mis aitavad meil veenduda meie põhilistes uskumustes.
Üheskoos saame sügavamale minna nii teoloogias kui suhetes. On ju meile kõigile antud ülesanne olla misjonär. Ja et olla misjonär, peab meil lisaks headele teadmistele Piiblist olema hea ja sügav suhe Jumalaga! Kõike seda tahame sellel aastal üheskoos õppida. Laagri lisainfo.
Kristuse mäejutlus
Kurbus pole emotsioon, mis inimeses erilist vaimustust tekitaks. Ilmselgelt ei tahaks keegi meist sarnaneda kurvameelsele tüdrukunääpsule, kes eesti animafilmis „Mari kisakõri” lõpuks oma pisarate kätte ära hallitas. Seda üllatavam näib olevat tõsiasi, et Jeesus Kristus on Mäejutluses nimetanud kurbi õnnelikeks inimesteks: „Õndsad on kurvad…”
Mida Jeesus sellega mõtles? Kas Jeesus naudib pisaraid meie laugudel? Kas Ta tõesti soovib, et me käiksime pidevalt ringi kühmus selja ja allapoole vajunud suunurkadega? Või on selles õndsakskiitmises peidus hoopis midagi sügavamat ja vaimulikumat? Neile küsimustele püüame vastust leida hingamispäeval 23. juunil kell 11.00 Põltsamaa Adventkoguduse jumalateenistusel.
Meiegi vajame vahendajat
Kui Jaakob pärast patustamist – Eesavi petmist – isakodust põgenes, rõhus teda süütunne. Üksildase ja põlatuna, lahutatuna kõigest, mis elus kallis olnud, rõhus ta hinge eriti üks mõte: hirm, et patt on ta Jumalast lahutanud, et taevas on ta maha jätnud. Oma kurbuses heitis ta palja maa peale puhkama, ümberringi vaid üksildased mäekünkad ja pea kohal selge, särav tähistaevas. Magades tajus ta kummalist valgust: ennäe, tasandikult, millel ta lamas, näis tohutu, varjutaoline redel ulatuvat taeva väravateni, Jumala inglid liikusid mööda seda üles ja alla, ülevalt hiilgusest kostuv jumalik hääl kuulutas lohutuse ja lootuse sõnumit.
Nii sai Jaakob teada, kes võis tema vajadust ja hinge igatsust rahuldada – Lunastaja. Rõõmu ja tänulikkusega vaatas ta ilmutatud teed, mille kaudu tema, patune, võis taastada ühenduse Jumalaga. Tema unenäo saladuslik redel esitas Jeesust, ainsat vahendajat Jumala ja inimese vahel. Samale võrdkujule vihjas Kristus oma jutuajamises Naatanaeliga: “Te näete taevast avatuna ja Jumala ingleid astuvat üles ja alla Inimese Poja juurde”. (Jh 1:51) EGW “Tee Kristuse juurde”
Kristust peegeldades
Meie eesõigus on toetuda aktiivses, elavas usus Kristusele kui Eluandjale. Meie eesõigus on mõista koos kõigi pühadega, missugune on Jumala armastuse pikkus, sügavus ja kõrgus ning tunda armastust, mis annab teadmise, ja olla täidetud Jumala täielikkusega. Mõtisklegem Kristusest kelles peitub kogu täius. Vaadates Temale kui meie isiklikule Päästjale, hindame Tema päästva armu väärtust.
Me peaksime Jeesusest mõtlema rohkem, kui me seda teeme. Tema kiitus peaks olema meie südames. Me peame kõnelema armastusest, mida on meile nii rohkesti väljendatud. Kahtlemata on meil kõik põhjused kiita Jumalat südame, hinge ja häälega, öeldes: “Ma ülistan Issandat Tema suure armastuse eest, millega Ta on mind armastanud.” EGW “Pilk ülespoole”
