Sõbrapäeva noortekas
15. märtsil said Põltsamaal kokku ümbruskaudsed noored-lapsed, et veeta koos üks tore pühapäev. Alles oli olnud sõbrapäev ning peagi tulemas vastlapäev, seega ideaalne võimalus need 2 lastele olulist päeva ühendada. Kohal olid nii Jõgeva kui Viljandi koguduse esindajad. Väga rõõmustav oli näha, et nii palju oli tulnud uusi lapsi ka Põltsamaa linnast.
Noortekas oli väga tore, seal oli rohkem lapsi kui tavaliselt.
Alguses saadi kokku Põltsamaa Adventkiriku juures ja kui lapsed olid kokku loetud ja autodesse mahutatud, mindi Põltsamaa lähedal asuvale Kuningamäele. Kokku oli 19 last + juhendajad. Kuningamäel toimusid erinevad võistkonnamängud ja kelgutamine. Pärastpoole sai ka lõkke peal grillida.
Mänge korraldas Kalle ja ta sai sellega väga hästi hakkama. Alustasime paberlennukite tegemise ja lennutamisega. Võistkondi oli kolm ja iga võistkond sai kolm paberit lennukite tegemiseks. Kuna oli juhtunud nii, et ühte võistkonda sai kokku natuke rohkem suuremaid lapsi kui teistesse, siis oli arvata, et see võistkond sai ka kõige paremad tulemused. „Suuremate võistkond“ lennutas ühe oma paberlennukitest silmnähtavalt kaugemale kui teised. Pärast lennukeid moodustasid võistkonnad nagu inimketi, kus käest-kätte tuli tennisepalle visata ning rivi lõpus olevasse kelku need asetada.
Järgmisena oli pusle kokkupanemisvõistlus. Üks tiim sai kolm väikest ja lihtsat puslet, teised said kumbki tiim ühe pusle. Seekord läks nii, et kes said kolm puslet, need said esimesena pusled kokku. Kuna vahepeal jõudis juba külm hakata, tegime paar korda teatevõistlust, kust ei puudunud ka efektsed libisemised ja kõhulikäimised. Peale puslet oli bowlingu laadne mäng, kus pidid tennisepalliga pudeleid tabama. Mõnel läks koguni nii hästi, et tabas ühe viskega mitut pudelit. Päris tihti aga veeres pall hoopis pudelite vahelt lihtsalt läbi.
Pärast mänge jõudsid lapsed oma lemmiktegevuseni, kelgutamiseni. Kelgutamine meeldis kõigile väga ja kuna oli ilus ilm, siis polnud ka liiga külm ega liiga märg.
Kalle oli vahepeal lõkke teinud ja mindi grillima. Varda otsa sai lükata nii soolast kui magusat.
Kui kõigil kõhud täis (loe: söödav otsas) ja riided suitsulõhnased, siis sõitsime tagasi kiriku juurde. Hele jagas lastele ilusaid punaseid südamekujulisi õhupalle ja pidas lühikese kõne eluvee teemal. Juttu oli Jeesusest ja Samaaria naisest. Pärast Hele huvitavat jutustust mindi ülakorrusele sööma. Toidulaud oli rikkalik ja samal ajal sai kõrvaltoas sõbrapilte teha. Vallo, jäi seetõttu peaaegu söögist ilma.
Sellel aastal oli sõbrapäeva noortekas eriline seetõttu, et Vallo korraldas fotonurga, kus sai teha sõbrapilte. Enamus lastest kasutas seda ja kõik, kes tegid pilti ja tulevad järgmisele noortekale, saavad endale kingituseks paberfoto. Et pilte huvitavamaks teha, sai kasutada erinevad parukaid, maske, päikseprille, õhupalle, mänguloomi jms.
Älis rääkis enne lõpetamist sellest, kui vajalik on liikuda ja esitas lastele küsimuse, mis on 100 aasta jooksul muutunud. Vastuseid tuli erinevaid, näiteks, et tänapäeval on kättesaadav ühistransport ja et tänapäeval inimesed liiguvad oma jalgadel palju vähem, sõidetakse autodega ja bussidega ning eluiga on kasvanud. Samuti õppisime pähe Piiblist ühe kirjakoha, 1. Korintlaste 9:24-27, mis motiveerib meid edasi liikuma.
Pärast Hele tehtud lõpupalvet jätsime oma vanade ja uute sõpradega nägemiseni, et nendega jälle järgmisel korral kohtuda.
Ergas-Ever Kask
Vaata pilte siit: http://advent.ee/galerii/74461/sobrapaev-poltsamaal/
Türi koguduse külaskäik
14. veebruari hingamispäev oli meie koguduse jaoks eriline. Novembri lõpus käis Põltsamaa kogudus külas Türil ja nüüd olid õed-vennad Türi kogudusest vastukülaskäigul. Juba hommikul juhtis väikese õppetükigrupi tööd Türi koguduse noor.
Pärastlõunal algas kell 4 teenistus, kus kahe koguduse liikmed täitsid saali. Põltsamaalased kuulasid Türi koguduseliikmete esituses muusikat mitmesugustel pillidel: klaver, klarnet, kannel, mandoliinid ning muidugi kõlasid ka inimhääled. Muusikapalade vahel lugesid noored koguduseliikmete poolt kirja pandud kogemusi. Tundsime, et Jumal on ikka ligidal, palveid kuulmas, aitamas ja et Temale kuulub meie tänu.
Piltide vahendusel saime kaasa elada Türi koguduse tegemistele. Seejärel olime üleval toas toidulaua ääres, kus pikemalt omavahel vestlesime.
Tore, et sõbrad Türi kogudusest said meid külastada ja loodame, et see ei jäänud viimaseks kohtumiseks.
Tänu Jumalale, kes liidab meid oma Vaimuga üheks suureks pereks.
Sõbrapäeva noortekas
15. veebruaril kell 11.00 koguneme Põltsamaa adventkoguduse ees (Kreutzwaldi 1). Tegevused toimuvad algul väljas- on maastikumäng, kelgutamine ja lõkke tegemine. Pärast neid tegevusi jätkub programm siseruumides.
Tule kohale ja võta ka oma sõber kaasa! (Võimalusel võta kaasa ka oma kelk)
Kristlikud Matkad- Soome Talvematk
1-4. veebruaril olid Eesti mehed avastamas Soome põlismetsi. Käes oli 2015. aasta talvematk. Kuna asukoht oli paljude jaoks kauge ja kulukas, võtsid selle teekonna ette ainult 4 matkalõvi: Mairo, Vallo, Tõnn ja Marek.
Kõik algas tegelikult juba laupäeva õhtul, kus Tallinna adventkirikus toimusid viimased öised pakkimised ja toidumoona jaotamine matkaliste vahel. Seejärel kiire unepuhkus ning olimegi kell 7 Tallinna sadamas ja seejärel laeval. Aega sisustasime magamisega, seejärel seisis ees sõit Kouvola lähistel asuvasse Repovesi rahvusparki. Panime vaimu ja asjad valmis ning asusime pühapäeva pärastlõunal Soome metsi vallutama. Esimene päev kujunes kõige raskemaks. Läbisime umbes 15km, millest viimased olid juba kottpimedas metsas kaardi ja kompassi abil seigeldes. Seljakotid kaalusid kõigil 20kg ringis. Kuna väsimus oli juba oma töö teinud ja jõud oli raugemas, tegime otsuse, et Vallo ja Tõnn jätavad teised maha ja jooksevad ning üritavad teeotsa või kaardil olevat majakest leida. Eksitavad olid nii kaardi vanus, põdrajäljed kui matkaraja märgid puutüvedel. Lõpuks siiski sai lõpppunkt leitud ja ka teised sinna viidud. Mairo läks pärast telkide püstitamist kohe magama, teised tegid süüa, lõkke ja kuivatasid riideid.
Temperatuurid püsisid nii päeval kui öösel 0 kraadi lähedased, mis kergendas kõvasti matka ja säästis energiat. Mitu korda ületasime teekonna lühendamiseks järvi, teadmata paksu lume all oleva jää paksust. Kuigi vesi oli mitmeski kohas peal, keegi läbi ei kukkunud. Leidsime, et ka tõuse on tunduvalt rohkem kui Eestis ning mäkke ronimist tuli koguaeg ette. Ilusad olid miniatuursed jääliustikud, kus jääpurikad katsid lihtsalt kivipaljandeid. Lund sadas peaaegu vahetpidamata ning oli arvata, et auto kättesaamine saab raske olema. Ööbisime olemasolevates lõkkekohtadega paikades, teine öö olime laavus(metsamajake) ja viimaseks ööks ehitasime ise kuuseokstest, pakkudest ja söögilauast lumeonni.
Õhtuti õppisime õppetükki, kokkasime ning tegelesime fotograafia praktiseerimisega. Teised päevad olid natuke kergemad, kõndisime vähem ning olime juba lõunaks laagripaigas, kus sai puhata ja juttu puhuda. Eelviimasel päeval käisid Vallo ja Marek auto juures bensiinivarusid täiendamas ning otsustasid ka auto parema tee peale saada. Pärast 1,5h pusimist ja kaevamist sai auto lumevangist vabaks ning pargitud paremasse parklasse.
Kolmapäeva hommikul tegime väikse jalutuskäigu ja läksime üle rippsilla auto juurde ning oligi aeg tagasi kodumaa poole teele asuda. Kogu matka jooksul juhtus küll siinseal väikseid äpardusi, kuid sellest hoolimata oli väga mõnus ja huvitav matk. Aitäh seltskonnale ja Taevaisale selle toreda kogemuse eest!
Kutsume kõiki osalema ka järgmistel matkadel,mis juba varsti toimuvad, kevadise suurvee ajal. (Juhul kui veel mõnda talvematka ei tule)
Vaata pilte: http://advent.ee/galerii/74239/km-soome-talvematk/
Kristlikud Matkad
Palve ühendab
Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele! (Mt. 9:37-38)
Igal teisipäeva õhtul koguneb koguduse palvering ühiseks vaimulikuks mõtiskluseks ja eestpalveteks. Koos käime kas kiriku juures või kellegi kodus. 27. jaanuaril oli meid koos omajagu ja kogunesime Helve juures.
Äkki kostus koridorist ingliskeelset juttu, olime toas põnevil püüdes külalisi hääle järgi ära arvata. Uksele tulid Teele ja Zoran Veleski Itaaliast. Järgnesid rõõmsad kallistused ja äratundmisrõõm.
Õhtut juhtiski Zoran. Vaimulikus mõtiskluses keskendus ta palveteemale, sinna vahele luges Teele kirjakohti Piiblist. Elasime kaasa nende kogemustele.
Samal päeval olid nad käinud Põltsamaa Ühisgümnaasiumis kohtumas Teele endise klassijuhatajaga. Õpetajale meeldis nende jutt ja ta palus ka oma 12. klassi õpilastega vestelda. Zoran rääkis õpilastele , kuidas teha õigeid valikuid elus ja elada moraalselt puhast elu. Rääkis kõigest, mida Jumal südamele pani. Tunni lõpuks oli kuuldus jõudnud ka paralleelklassi õpetajani ja ta palus järgmise tunni oma klassile anda. Teele ja Zorani jaoks päev täis üllatusi ja soe vastuvõtt koolis.
Muidugi kuulsime ka nende misjonitegevusest Itaalias, juba käimasolevatest projektidest ja sellest, mis veel plaanis. Meie palvesoovide lehel segunesid eestpalved Itaalia ja Eesti misjonitöö pärast. Zoran jagas meid kaheks eestikeelseks ja üheks ingliskeelseks grupiks. Nii tõusid meie palved Jumala trooni ette.
Aeg möödus nii kiiresti! Suur rõõm oli tunda südameid löömas ühes rütmis, olenemata sellest, et meie elukohti lahutab nii pikk vahemaa. Oleme nüüd kõik oodatud vastukülaskäigule Itaaliasse.
Issanda Jeesuse Kristuse arm, Jumala armastus ja Püha Vaimu osadus olgu teie kõikidega! (2. Kor. 13:13)
Uskudes
Kui Eelija palvetas, haaras tema usk kinni taeva tõotustest ja ta jätkas palvetamist, kuni tema palvetele vastati. Ta ei oodanud täit tõendust tõsiasjale, et Jumal oli teda kuulnud, vaid usaldas Jumala armu kõige pisematki märki. Seda, mida Eelija suutis teha Jumala abiga, on võimalik teha kõigil oma tegevusvaldkonnas Jumalat teenides, sest Gileadi mägede prohvetist on kirjutatud: “Eelija oli meiesugune inimene, ent ta palvetas püsivalt, et ei sajaks vihma, ning kolm aastat ja kuus kuud ei sadanud piiskagi vihma maa peale.” (Jk 5:17)
Tänapäeva maailmas vajatakse samasugust usku – usku, mis haarab kinni Jumala Sõna tõotusest ega anna alla, kuni taevas kuuleb. Selline usk ühendab meid tihedalt taevaga ja kinnitab meid toime tulema pimeduse jõududega. “Usu läbi võitsid Jumala lapsed kuningriike, viisid täide õiguse, said kätte tõotusi, sulgesid lõvide suud, kustutasid tule väe, pääsesid pakku mõõgatera eest, said nõtruses tugevaks ja sõjas vägevaks, tõrjusid tagasi võõraste vaenuleere.” (Hb 11:33,34) Usu läbi peame täna meiegi saavutama Jumalast meile seatud kõrgeid eesmärke. “Kõik on võimalik sellele, kes usub.” (Mk 9:23) EGW “Prohvetid ja kuningad”
Jumala tegevus
Piibel kõneleb meile kõrges ja pühas paigas elavast Jumalast, kes pole tegevusetu, vaikiv ja üksildusse tõmbunud. Teda ümbritsevad kümme tuhat korda kümme tuhat ja tuhat korda tuhat püha olevust, kes on valmis täitma Tema tahet. Meile nähtamatuks jäävate abiliste kaudu on Ta aktiivses läbikäimises oma riigi iga osaga. Ometi hõivab Tema ja kogu taeva huvi see maailmakilluke ja need inimlapsed, kelle päästmiseks Ta andis oma ainsa Poja. Jumal kummardub sügavale, et kuulda rõhutute ohkeid. Igale siirale palvele vastab Ta: “Siin ma olen.” Ta toetab kurvastatuid ja rõhutuid. Igas meie kiusatuses ja läbikatsumises on Tema ingel lähedal, et aidata. EGW “Ajastute igatsus”
