Paasapüha
Iisraeli rahva kõik tulevased sugupõlved pidid kord aastas pidama suure vabastamise mälestuseks püha. Tulevastel aastatel seda püha pühitsedes pidid iisraellased jutustama oma lastele lugu päästmisest, nagu õhutas Mooses.
Paasapüha pidi olema nii mälestuslik kui ettetähenduslik. Mälestuspühana viitas see Egiptusest vabastamisele, ettetähenduslikuna suunas aga mõtted suurele päästmisele, mil Kristus vabastab oma rahva patuorjusest. Paasatall sümboliseeris Jumala Talle – meie ainsat pääsemislootust. Apostel ütleb: “Sest ka meie paasatall Kristus on tapetud.” (1Kr 5:7) Üksnes paasatalle tapmisest polnud küllalt, talle verd tuli võida uksepiitade külge. Sarnaselt sellele peavad Kristuse vere teened saama osaks inimesest. Ei piisa uskumisest, et Kristus suri maailma eest. Meil tuleb uskuda, et Ta suri isiklikult meie eest. Ja meil tuleb Tema lunastava ohvri teened enda jaoks vastu võtta. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Vili
Kui jagame Jumala ajalikke õnnistusi, äratab meie armastus ja osavõtlikkus saajas tänutunde Jumala suhtes. Südame pinnas on ette valmistatud vaimuliku tõe seemneks. Tema, kes annab külvajale seemne, paneb seemne idanema ja igaveseks eluks vilja kandma.
Vilja mulla sisse külvamisega kujutab Kristus ohvrit, mille Ta tõi meie lunastamiseks. “Kui nisuiva ei lange maasse ega sure,” ütleb Ta, “siis see jääb üksi, aga kui see sureb, siis see kannab palju vilja.” (Jh 12:24) Samamoodi kannab Kristuse surm vilja Jumala riigi heaks. Sarnaselt taimeriigi seadustega on Tema surma tulemuseks elu.
Kõik, kes kannavad vilja Kristuse kaastöölistena, peavad kõigepealt langema maha ja surema. Elu peab heidetama maailma vajaduse vagudesse. Enesearmastus ja omakasupüüdlikkus peavad kaduma. Kuid eneseohverduse seadus on samas enese alalhoiu seadus. Maa sisse maetud seeme kannab vilja ning see külvatakse omakorda maha. Niimoodi mitmekordistub saak. Põllumees säilitab vilja nii, et viskab selle ära. Ka inimese elus tähendab andmine elamist. Elu, mida säilitatakse, on see elu, mis on tasu ootamata antud Jumala ja inimeste teenimiseks. Need, kes oma elu selles maailmas Kristuse pärast ohverdavad, hoiavad seda igavese elu jaoks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Tsitaadid õndsatest Vanas Testamendis
Piiblis Vanas Testamendis on kirjakohad, mis räägivad, milline inimene on õnnis. Jumal teeb enda poolt kõik, et inimene võiks õnnis olla. Ta annab selleks ka soovitused, kuidas õndsaks saada ja jääda.
- Õnnis on inimene, kes alati kardab Jumalat, aga kes teeb oma südame kõvaks, langeb õnnetusse. (Õp 28:14)
- Õndsad on need, kes peavad tema tunnistusi ja nõuavad teda kõigest südamest, kes ei tee ka ülekohut, vaid käivad tema teedel! (Ps 119:2.3)
- Kes põlgab oma ligimest, teeb pattu, aga kes halastab hädaliste peale, on õnnis. (Õp 14:21)
- Ja ometi ootab Issand, et teile armu anda, ja jääb kõrgeks, et teie peale halastada, sest Issand on õiguse Jumal, õndsad on kõik, kes teda ootavad. (Js 30:18)
- Õnnis on inimene, kes nõnda teeb, inimlaps, kes selles püsib, kes peab hingamispäeva ega riku seda, ja kes hoiab oma kätt igast kurjast teost. (Js 56:2)
Jeesus inimesena
Jeesus talus alandust, häbi ja etteheiteid, mis õigusega oleks pidanud osaks saama patusele. Ta oli taeva Valitseja, Aukuningas, ta oli Isaga võrdne, kuid ikkagi riietas Ta oma jumalikkuse inimlikkusega, et inimlikkus võiks puudutada inimkonda ja jumalik võiks haarata kinni jumalikust. Kui Ta oleks tulnud inglina, ei oleks ta saanud koos meiega osa kannatustest, Teda ei oleks kiusatud kõiges samamoodi nagu meid, Tal ei saaks olla kaastunnet meie hädade suhtes. Ent Ta tuli meie inimlikkusse rüütatult, et ta võiks meie asendaja ja tagatisena võita meie eest kurjusevürsti ning teha meist oma teenete kaudu võitjad.
Kolgata risti varjus seistes täidab meie südant Tema armastuse sisendus. Kui vaatan Temale, kellest minu patud läbi tungisid, tuleb minu peale inspiratsioon ülevalt ning see inspiratsioon võib Püha Vaimu kaudu tulla igaühe peale teist. Kui te ei võta Püha Vaimu vastu, ei saa teil olla hinges Jumala armastust, kuid elava ühenduse kaudu Kristusega oleme täidetud armastuse, innukuse ja tõsise tahtega. EGW “Te saate väe”








