Kevad
Uue elu kingib Looja
loodusele kevadel,
uue elu kinkis Jeesus
mulle, surres risti peal.
Nõnda nagu kevadpäike
soojust, valgust kallab maal’,
nii saadab kiiri Õiguspäike
ja Päästja hinge soojendab.
Vaatan, kuidas puhkeb pungi
puudel metsas, aasadel…
Tunnen hinges vaikset sundi
vilja kanda Jeesusel.
Allikais ja vaikses ojas,
selges, karges, puhtas vees
näen, kuis Päästja minu elus
kõik kristalselt puhtaks teeb.
Soovin täna jälle tuua
tänu Eluissandal!
Soovin, et mind uueks luua
võiks mu Õnnistegija!
E.Lobjakas, 1997
Jeesus Kristuse missioon
Tohutu rahvahulk järgnes Jeesusele kohtukojast Kolgatale. Kuuldused Tema hukkamõistmisest olid levinud kogu Jeruusalemmas ning inimesed ruttasid ristilöömispaigale.
Oleksid nad teadnud, et nad piinasid Teda, kes oli tulnud päästma patust inimsugu igavesest hukatusest, oleks neid vallanud hirm ja kahetsus. Ometi ei vabastanud teadmatus neid süüst. Neil oli olnud eesõigus Jeesust kui Lunastajat tundma õppida ja vastu võtta. Mõned nendest tulid veel patutundmisele, kahetsesid ja pöördusid. Teiste kahetsematus tegi võimatuks, et Kristuse palve nende suhtes oleks saanud täituda. Kõigest hoolimata täitus Jumala eesmärk. Jeesus teenis ära õiguse saada inimeste Eestkostjaks Isa ees.
Kristuse palve vaenlaste eest haaras kogu maailma. See haaras endasse iga patuse maailma algusest kuni aegade lõpuni. Kõik on süüdi Jumala Poja ristilöömises. Kõigile pakutakse vabalt andestust. Igaüks, kes tahab, võib saada rahu Jumalaga ja pärida igavese elu.
Kannatav Jeesus kuulis preestrite sõnu: «Teisi on Ta aidanud, iseennast Ta ei või aidata; kui Ta on Iisraeli Kuningas, astugu Ta nüüd ristilt maha, siis me usume Temasse!» Kristus oleks võinud astuda ristilt maha. Kuid tänu sellele, et Ta ei astunud maha, on patusel lootus Jumala andestusele ja poolehoiule.
Mehed, kes pidasid end prohvetikuulutuste tõlgendajaiks, kordasid pilgates sõnu, mida Pühakiri oli ette öelnud. Ometi ei märganud nad sõgeduses, et nad täitsid prohvetikuulutusi. Nad laususid põlastades: «Ta on lootnud Jumala peale, see päästku nüüd Teda, kui Ta tahab: sest Ta on öelnud: «Ma olen Jumala Poeg,» kuid nad ei mõelnud sellele, et nende tunnistus kajab läbi sajandite. Ehkki nad ütlesid nii pilgates, ajendas öeldu inimesi Pühakirja uurima. Mõistlikud kuulsid, uurisid, mõtisklesid ja palvetasid. Nad ei jäänud rahule enne, kui nad üht kirjateksti teistega võrreldes mõistsid Kristuse missiooni tähendust. Iialgi varem polnud Jeesus olnud tuntum kui siis, kui Ta ristil rippus. Paljude südameisse, kes nägid ristilöömist ja kuulsid Jeesuse sõnu, paistis tõe valgus.
Ehkki Pühakirja uuriti erineva eesmärgiga, veendusid kõik ühes — mõne päeva jooksul olid täitunud prohvetikuulutused ja Ristilöödu oli maailma Lunastaja. Paljud, kes sel hingamispäeval paasapüha pühitsesid, ei teinud seda enam iialgi. Mitmed preestritestki olid veendunud Jeesuse tõelises olemuses. Nad polnud prohvetikuulutusi asjatult uurinud; pärast Jeesuse ülestõusmist tunnistasid nad Ta Jumala Pojaks.
Tõstke üles norguvajunud pea, avage silmad nägema Teda ja kõrvad kuulma Tema häält! «Minge kiiresti ja jutustage Tema jüngritele, et Ta on üles tõusnud.» Ärge käskige neil vaadata Joosepi uude hauda, mida sulges suur kivi ja pitseeris Rooma pitser. Kristust ei ole seal. Ärge vaadake tühja hauda. Ärge leinake nagu need, kes on lootusetud ja abitud. Jeesus elab ja kuna Ta elab, elame ka meie. Tõusku meie tänulikest südametest ja pühast tulest puudutatud huultelt rõõmus laul: «Kristus on üles tõusnud!» Ta elab, et paluda meie eest. Haara sellest tõotusest kinni, siis on see sinugi jaoks kindel hingeankur. Usu, ja sa saad näha Jumala au.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
Palvenädal 7.-14. november 2020
Meie selle aasta palvenädala teema on „Mine maailma: ustavus kristlikus elustiilis“. Kuidas on kristlik elustiil seotud sellega, et me läheme Kristuse nimel maailma? Need kaks on vägagi seotud. Tõsiasi, et me oleme kristlased, peegeldub meie elustiilis. Missugused on meie väärtused ja prioriteedid? Kuidas veedame oma aega ja kasutame ressursse? Missugust elu me elame? „Mida tähendab olla kristlane? Kas olla Kristuse moodi?“ küsis Ellen White. Tema on meie eeskuju ja vaid Tema armus ja väes saame olla ustavad Tema kutsele, toetudes samas täiesti Kristusele ja Tema Sõnale.
Selle nädala kestel uurime väga olulisi teemasid, alustades Piiblist kui meie kristliku eluviisi vundamendist. Me vaatleme, kuidas peegelduvad kuningriigi väärtused kristlikus elus ja kuidas juhivad kristlikud voorused meie elu. Kristliku eluviisi väga oluline aspekt on tervis. Kui peame enda eeskujuks Kristust, siis saame tõeliselt julgustatud ja innustatud. Juttu tuleb ka sellistest teemadest nagu kristlik elustiil ja meedia ning seksuaalsus. Lõpetame selle erilise nädala lõpuaja sündmuste ja kristliku eluviisi seotusega, selle teksti autor on Ellen White.
Ma loodan, et sa ühined minuga sel teekonnal, kui uurime seoseid kristliku elustiili ja evangeeliumitöö vahel siin maailmas. Palvetagem koos alandlikult hilise Püha Vaimu vihma pärast, mida meile on tõotatud, ja väe pärast, mida vaid Tema saab meile anda, et võiksime elada oma elu Temas.
Ted N. C. Wilson on seitsmenda päeva adventistide üleilmse koguduse president.
Lae endale loengud alla siit!
Tõkestatud tee
Iisraeli vägev Jumal on ka meie Jumal. Võime Teda usaldada ning kui kuuletume Tema nõudmistele, tegutseb Tema meie heaks sama ilmselgelt kui Ta tegutses oma vana-aja rahva heaks. Igaüht, kes soovib järgida sõnakuulmise teed, ründavad mõnikord kahtlused ja usupuudus. Tee näib vahel nii tõkestatud olevat, et see tundub päris läbipääsmatuna ning viib lausa meeleheitele, kuid Jumal ütleb meile: Minge edasi!
Hirmuäratavaina näivad raskused, mis täidavad teie hinge kartusega, kaovad, kui astute sõnakuulmise teel edasi – alandlikult Jumalale lootes. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Meiegi vajame vahendajat
Kui Jaakob pärast patustamist – Eesavi petmist – isakodust põgenes, rõhus teda süütunne. Üksildase ja põlatuna, lahutatuna kõigest, mis elus kallis olnud, rõhus ta hinge eriti üks mõte: hirm, et patt on ta Jumalast lahutanud, et taevas on ta maha jätnud. Oma kurbuses heitis ta palja maa peale puhkama, ümberringi vaid üksildased mäekünkad ja pea kohal selge, särav tähistaevas. Magades tajus ta kummalist valgust: ennäe, tasandikult, millel ta lamas, näis tohutu, varjutaoline redel ulatuvat taeva väravateni, Jumala inglid liikusid mööda seda üles ja alla, ülevalt hiilgusest kostuv jumalik hääl kuulutas lohutuse ja lootuse sõnumit.
Nii sai Jaakob teada, kes võis tema vajadust ja hinge igatsust rahuldada – Lunastaja. Rõõmu ja tänulikkusega vaatas ta ilmutatud teed, mille kaudu tema, patune, võis taastada ühenduse Jumalaga. Tema unenäo saladuslik redel esitas Jeesust, ainsat vahendajat Jumala ja inimese vahel. Samale võrdkujule vihjas Kristus oma jutuajamises Naatanaeliga: “Te näete taevast avatuna ja Jumala ingleid astuvat üles ja alla Inimese Poja juurde”. (Jh 1:51) EGW “Tee Kristuse juurde”