16. mai Jumalateenistus

Hingamispäeval, 16. mail toimus Põltsamaal järjekordne “Ameerika stiilis” koosolek Hans Soosaare juhtimisel. Külas oli perekond Randlepp Keila grupist. Õppetükitundi viis läbi Allan Randlepp. Koosoleku teine pool algas osaga, kus inimestel oli võimalus üksteist tervitada, kallistada ja Jumala õnnistusi soovida. MargeRandlepp laulis ja pidas ka jutluse. Kõnest jäi kõlama mõte, et me oleksime Kristuse kesksed.
Täname Jumalat osaduse eest ning soovime Keila grupile Jumala armu ja rahu.
KEDA SINA KUMMARDAD?
Ma nägin teist inglit keset taevast lendavat; sellel oli igavene evangeelium, et kuulutada evangeeliumi neile, kes elavad ilmamaal — kõigile paganahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele. Ja ta hüüdis suure häälega: “Kartke Jumalat ning ülistage Teda, sest Tema kohtumõistmise tund on tulnud, ning kummardage Teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja vete allikad!” Veel teine ingel järgnes talle, hüüdes: “Langenud, langenud on suur Paabel, kes oma hooruse raevuviinaga on jootnud kõiki paganaid!” Veel kolmas ingel järgnes neile, hüüdes suure häälega: “Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ning võtab tema märgi oma otsaette või oma käe peale, siis ta saab juua Jumala raevu viina, mis lahjendamata on valatud Tema vihakarikasse, ning teda piinatakse tules ja väävlis pühade inglite ees ja Talle ees. Ja nende piinasuits tõuseb üles igavesest ajast igavesti; ja neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju, ei ole hingamist päeval ega ööl, ei ühelgi, kes võtab endale ta nime märgi. Siin olgu kannatlikkust pühadel, kes hoiavad alal Jumala käske ja Jeesuse usku!” (Ilm.14:6-12)
Apostel Johannes nägi nägemuses kolme inglit keset taevast lendamas ja üksteisele järgnemas. Need inglid ei lennanud niisama ringi, neil igaühel oli konkreetne sõnum kõigile, kes elavad ilmamaal — kõigile paganahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele. Need inglid sümboliseerivad Jumala kogudust, kes kuulutab igavest evangeeliumi kogu maal kõigile rahvastele. Mis on see igavene evangeelium, mida kogudus maailmale kuulutab? Evangeelium ehk röömusõnum on Piiblis ühe lausega kokku võetud järgmiselt: “Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et Ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes Temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.” (Jh.3:16) Kas Johannese nägemuses kuulutasid inglid midagi muud? Vaatame, mida kuulutas esimene ingel, keda Johannes nägi. See ingel kutsus kõiki rahvaid kogu ilmamaal kartma ja ülistama Jumalat, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja vete allikad. Kord üks inimene küsis, miks peab Jumalat kartma. Piibel õpetab, et Jumal on armastus ja Tema lapsed ei pea Teda kartma, kuid Jumal on ka õiglane ja Tema karistused tabavad kõiki, kes Tema seaduste vastu üles astuvad. Jumalat ülistada ehk austada tähendab Tema seadustele kuuletumist. “See ongi Jumala armastamine, et me peame Tema käske, ja Tema käsud ei ole rasked.” (1 Jh.5:3) Jumala käske on neil kerge pidada, kes usuvad Temasse, sest nad tunnevad Teda. Need inimesed saavad aru, mida Jumal neile tegi, kui Ta saatis Jeesuse siia maa peale, et Jeesus võtaks kogu inimkonna patu enda peale ja laseks end kogu inimkonna pattude eest surma mõista. Jeesus suri meie pattude eest, et meil oleks igavene elu. See ongi see rõõmusõnum kogu inimkonna jaoks, mida esimene ingel kuulutab. Andkem au sellele Jumalale, kes on meid loonud ja lunastanud. Me ei ole siia maailma juhuslikult tekkinud, nagu paljud arvavad. Me oleme Jumala loomingu tulemus. Me oleme inimestena valinud tee, mis viib meid Jumalast eemale, kuid Tema saatis Jeesuse meile järele, meid eluteele tagasi juhtima. Jeesus tuli teatega, et Jumal armastab meid. Ta tahab meid hukatusest päästa. Jumala kogudus edastab seda sõnumit maailmale, et inimesed vaataksid, mida Jumal nende heaks tegi ja praegu teeb. Jeesus on praegu taevas Isa juures ja töötab selleks, et päästa nii palju, kui vähegi võimalik. Paljud jäävad päästmata, sest nad ei usu Jeesusesse. Nad usuvad Jumala kohta valet, sest nad vaatavad seda kurja, mis maailmas tehakse. Nad usuvad saatanat, kes kuulutab, et kui Jumal oleks olemas, siis Ta ei lubaks sellist kurja ja hädasid, mis maailmas valitsevad. Ingel hoiatab, et kohtutund on tulemas kõigi nende peale, kes ei austa Jumalat, kes ei pea Tema käske.
Teine ingel kuulutab, et langenud on suur Paabel, kes oma hooruse raevuviinaga on jootnud kõiki paganaid. Paabel tähendab Piiblis segadust. Miski on väga segamini ja seda segadust on levitatud kõigile rahvastele, kes ei austa Jumalat, kes ei kummarda Teda. Me näeme, et tänapäeva maailmas on suur segadus erinevate õpetuste tõttu Jumala kohta. Neid õpetusi kuulutatakse ja levitatakse kogu maailmas samuti, nagu igavest evangeeliumi. Inimesed on suures segaduses, sest nad ei tea, mida uskuda. Maailmas on tohutu palju erinevaid õpetusi selle kohta, kes on Jumal. Kuna Jumalat kujutatakse erinevalt, siis on tohutu segadus õpetustes, mis juhivad inimest Jumala juurde. Kui Piibel õpetab, et inimene peab igavese elu kätte saamiseks uskuma Jeesusesse, siis Paabel õpetab, et inimene peab oma heade tegudega või oma ohvritega Jumala heakskiidu välja teenima. Piibel õpetab, et inimene on oma tegudega surma ära teeninud ja ta ise ei saa seda saatust muuta. Seepärast Jeesus tuligi inimesele appi. Inimene peab Jumala käske sellepärast, et ta armastab Jumalat. Käskude täitmine ei päästa teda. Ainult usk Jeesusesse päästab. Kes Jeesusesse ei usu, see ei õpi ka Teda armastama ja see ei taha ka Tema käske pidada. Kõik, kes on Paabelis ehk erinevate religioonide segaste õpetuste sees, langevad koos Paabeliga . Kui Jumala kohus neist üle käib, siis “ei jää neile juurt ega oksa” järele. (Ml.3:19) Kummardage Loojat Jumalat! Ärge kumardage Paabeli jumalat! Ärge kummardage segaste õpetuste jumalaid. Ärge kummardage ateismi jumalat! Need jumalad on inimeste poolt välja mõeldud ja nad ei saa kedagi päästa. Neid pole tegelikult olemaski. Kummardage Loojat! Kummardage Lunastajat! Paabel on langenud, tulge sealt välja! “Pärast seda nägin ma veel teist inglit, kellel oli suur meelevald, tulevat taevast alla, ning maailm läks valgeks tema hiilgusest. Ta hüüdis võimsa häälega: “Langenud, langenud on suur Paabel ning on saanud kurjade vaimude eluasemeks ning kõigi rüvedate vaimude varjupaigaks ja kõigi rüvedate lindude varjupaigaks ning kõigi rüvedate loomade ja vihatute varjupaigaks! Sest tema hooruse raevuviinast on joonud kõik paganad ning temaga on hooranud maailma kuningad ning ilmamaa kaupmehed on rikastunud tema toretsemisest!” Ja ma kuulsin teist häält taevast hüüdvat: “Tulge temast välja, mu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ning et te ei kannaks midagi tema nuhtlustest!” (Ilm.18:1-4) Jumala kohus langeb Paabeli peale ja seepärast tulge sealt välja ning kummardage Loojat.
Kolmas ingel hoiatab metsalise kummardamise eest ja tema märgi vastuvõtmise eest, sest kes nii teeb, see saab juua Jumala raevuviina, see saab Jumala karistuste osaliseks. Metsaline sümboliseerib Piiblis mingit valitsevat võimu, mingit Jumala vastast võimu. See võim tegutseb Paabelis. See võim kehtestab oma sundusliku kummardamise viisi. “Ma nägin maast üles tulevat teist metsalist, sel oli kaks sarve otsekui tallel ning ta rääkis nagu lohe. Ta tegi kõik esimese metsalise meelevallaga tema ees ning ta tegi, et ilmamaa ja need, kes seal elavad, kummardaksid esimest metsalist, kelle surmahaav oli paranenud. Ja ta tegi suuri tunnustähti, nõnda et ta lasi ka tule taevast maa peale maha tulla inimeste silme ees, ning ta eksitas ilmamaa elanikke tunnustähtedega, mis talle oli antud teha metsalise ees, käskides ilmamaa elanikke teha kuju metsalisele, kellel oli mõõgahaav ning kes oli tõusnud ellu. Talle anti meelevald anda vaimu metsalise kujule, et ka metsalise kuju räägiks ja teeks, et tapetaks igaüks, kes ei kummarda metsalise kuju. Ja ta tegi, et kõik — pisikesed ja suured, rikkad ja vaesed, vabad ja orjad — võtaksid endale märgi oma paremale käele või oma otsaette, ning et keegi muu ei tohiks osta ega müüa kui vaid see, kellel on märk, kas metsalise nimi või tema nime arv. ” (Ilm.13:11-17) See metsaline ehk valitsev võim on seotud Paabeliga ehk segadusega ja seetõttu see võim on Jumala vastane võim. See võim sunnib väevõimuga kõiki inimesi kummardama inimlikku võimu. Esimene ingel kutsus üles kummardama Loojat Jumalat. Inimlik võim sunnib väevõimuga inimlikku võimu kummardama. Kes kummardab Loojat Jumalat, see saab igavese elu uueks loodud maal. Kes kummardab inimlikku võimu, selle peale langevad Jumala nuhtlused ja ta hukkub igaveseks — teda ei ole enam iialgi.
“Siin olgu kannatlikkust pühadel, kes hoiavad alal Jumala käske ja Jeesuse usku!” Jumala rahval on vaja palju kannatlikkust, et selles segaste religioonidega maailmas ustavaks jääda. Jumala rahvas on need, kes hoiavad alal Jumala käske ja Jeesuse usku. Kui Paabel õpetab, et Jumala käske pole vaja pidada, et Jeesus tühistas käsud ristil või muud selle sarnast, siis Jumala rahvas vajab kannatlikku meelt, et kogu selle segaduse keskel Jumalale ustavaks jääda, et mitte lasta end Paabeli õpetustest eksitada ja et mitte ehmuda metsalise ähvarduste peale. Kõik inimlik hävib, kuid Jumala riik kestab igavesti. Seepärast Jumal kutsub oma rahvast oma koguduse kaudu: “Tulge temast välja, mu rahvas, et te ei saaks tema pattude osaliseks ning et te ei kannaks midagi tema nuhtlustest!” Jumala koguduse tunneme ära selle järgi, et nad “ hoiavad alal Jumala käske ja Jeesuse usku.”
Kui sa ei ole veel Jumala kogudusega ühinenud, siis hakka otsima, missugune kogudus vastab Piibli definitsioonile. Otsi üles kogudus, kus Jumala käsud ja Jeesuse usk on au sees ja ühine selle kogudusega. Nii sa päästad end läheneva hukatuse eest. Nii sa garanteerid endale igavese elu uuel maal koos kõigi Jumala lastega. Jumal õnnistagu sind ja juhtigu sind sinu otsingutes, et sa jõuaksid Jeesuse juurde, sest ainult Tema saab sind päästa.
Aprilli noortekoosolek – VIDEO!
Taanieli raamatu õppimine
Reedel, 24. novembril kell 18.00 jätkub kõnede seeria Jeesuse elust “Jeesuse teenistuse algus Galileas”.
Hingamispäeval, 25. novembril kell 11.00 Taanieli raamatu 10. ptk “Taanieli kohtumine Kristusega” – kõneleb Rein Kalmus.

Minu isa, meie Isa
Igaühele pole antud sündida aadlisoost, mis iseenesest polegi teab mis õnnetus. Minu isa oli lihtne kingsepapoeg. Ta oli pere vanim laps ja 17-aastaselt emata jäädes pidi ta oma noorema õe ja venna eest hoolitsema, et need kaela kandma hakkaksid.
Isa noorpõlv jäi maailmasõja aegadesse ja kitsad olud ei võimaldanud hariduse vagu pikalt künda. Hea, et kuus talve õnnestus siiski koolipingis istuda. See aga ei seganud minul oma kõrghariduse juures mitte kunagi isale alt üles vaatamast. Kuni lõpuni.
Isa oli hea südamega mees. Maailma asjadest rääkides võis ta väga emotsionaalseks minna ja valju häälega „maailma ära parandada“. Sagedased need parandamised siiski polnud. Enamasti nägin teda ikka vaikselt istumas ja oma mõtteid heietamas. Oma südameasju jagas ta teistele põhjamaalasele tavapärase ahtrusega.
Kord oleks see sissepoole elamine võinud talle saatuslikuks saada. Poolteist aastat pärast abikaasa surma jõudis isa teise infarktieelse seisundini. Kui valu enam kannatada ei jõudnud, ei haaranud ta telefoni järele, vaid pani harjumuspäraselt oma pintsaku selga ja asutas haigla poole minema. Kaks kilomeetrit tuli selleks maha käia. Paar korda sundis valu teda kõnniteeäärsele murule istuma, kuid pisut hinge tõmmanud, komberdas ta sihikindlalt edasi. Kohale jõudis. Kui ta oli esimesele valges kitlis töötajale oma loo ära rääkinud, läks personalil äkki väga kiireks. Arst pahandas isaga maamehe kombel, kuid kolme nädalaga tõstis ta taas jalule.
Isa lemmikajaviide oli maalimine. Kunstiandi ilmutas ta juba noorpõlves, kuid õppimisvõimalusi polnud. Nii kandiski ta kogu elu tiitlit “harrastuskunstnik”. Oma õlimaalidega rõõmustas ta sadu inimesi, kelle seinu need pildid kaunistama jäid. Kunstiharrastuse tipphetk oli tema jaoks ilmselt üks harrastuskunstnike näitus, millel isa astus üles mitme koopiaga. Tuntuim nende seas oli „Mona Lisa“. Jah, ikka seesama Leonardo da Vinci „La Gioconda“. Väga hästi õnnestus. Näitusele läks sellest pildist küll teine variant. Esimene ei tulnud nii hea ja selle ristisid lapsed „Moonaküla Liisaks“. See kõlbas kodus vaatamiseks.
Mäletan näituse avamist, kui koopiameistri “Monat” tutvustati. Isa seisis pildi kõrval ja oli silmnähtavalt kohmetu. Aga tema silmades oli sügav sära ja suul muhe naeratus.
Usulise huvi sai isa oma emalt. See jäi kestma kogu eluks. Kirikust ei puudunud ta ilma mõjuva põhjuseta kunagi. Oma kodulinna adventkoguduse tegemistes osales isa mitmes ametis, algusaegadel aga põhiliselt organistina. Selleski vallas oli ta iseõppija, kuid sai harmooniumi tallamisega kenasti hakkama. Nii kaua, kuni tuli tema oma poeg ja organisti ameti üle võttis. Aga isa tundis sellest ainult rõõmu – mina pidin kasvama ja tema kahanema.
Varsti saab juba 10 aastat, kui isa lahkus igaviku radadele. Elu on mind õpetanud, et mälestus lähedasest inimesest on alati kokku põimitud igatsusega…
Isadepäev. Huvitav, kui paljud sellel päeval Jumala peale mõtlevad? Algab ju Piibli kõige tuntum palve, mida paljud inimesed peast oskavad tsiteerida, sõnadega: „Meie Isa, kes sa oled taevas…“
Miks ikkagi Isa, mitte aga Ema? Jumal ju pole mees või naine. Olen vahel mõelnud sellele küsimusele ja alati jõudnud vastuseni, et selline nimevalik johtub minevikuaegade meestekesksusest. Kui Jumal inimest kõnetab, siis tuleb Ta alla inimese tasandile. Kuigi Jumal sooviks, et inimene õpiks alati arvestama Jumala tahtega ja mõtteviisiga, arvestab Kõigekõrgem sageli inimese arusaamade ja mõtteviisiga, sest nii on kergem ennast mõistetavaks teha.
Isa roll on läbi aegade olnud peret koos hoida, toita ja kaitsta. Isa on olnud traditsiooniliselt perekonna juhi staatuses ja eks need omadused sobivad ju väga hästi ka Jumalat iseloomustama. Teisalt nimed, mida kasutatakse Kolmainu Jumala liikmete kohta – Isa ja Poeg – kõnelevad meile suhetest. Suhted nagu perekonnas, kus domineerivad armastus, sõbralikkus, täielik üksteisemõistmine ja absoluutne koostöö. Praegusaja ühiskonna kontekstis kõlab see idealistilikuna, kuid Jumal ju esindabki kõikide väärtuste kõrgeimat ideaali.
Meie Isa, kes on taevas, on inimesele alati kättesaadav. Tema süda on alati inimesele avatud. Tema jõule ja tarkusele võib igaüks alati toetuda. Ja kuigi vahel pole Tema teid kerge mõista, võime siiski elada teadmises, et Isal on tõeliselt avar süda. Koos Temaga oma elurännakut kõndides võime iga päev elada usus, lootuses ja armastuses. Ja need lähedased perekondlikud suhted Jumala endaga ei muutu kunagi üksnes mälestusteks.
Soovin Sulle, hea lugeja, kaunist isadepäeva, mõeldes enda isale ja ka meie Isale!
Rein Kalmus