Palveta puhkeval koidul, palveta päeval ka. Palveta hilisel õhtul – nii südame häälde sead.

Novembris algab ülemaailmse adventkoguduse palvenädal, mille teema on sel aastal “Vaid Kristuse meetod”.

Loenguid on kokku kaheksa. Põltsamaal loetakse esimene loeng juba sel reedel 31.oktoobril kell 19.00. Veel loetakse loenguid hingamispäeva hommikul 1.nov. kell 11.00 ja õhtul kell 17.oo. Nädala sees koguneme teisipäeva, kolmapäeva ja reede õhtul kell 19.00. Palvenädala lõpetamine toimub hingamispäeval 8.nov. kell 11.00.

Palvenädala loengud leiad novembrikuu “Meie Ajast” ja veebist aadressil http://advent.ee/materjal/71363/palvenadala-loengud-2014/

“Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma põllule. See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel.” Matteuse 13, 31-32.

Jutlus viis mõtted aednikule, kes seemneid maha pannes mõtleb täisjõus taimele, jättes talle vastavalt ruumi. Jumal vaatab iga inimest kogu tema potentsiaaliga ja igatseb näha tema vaimulikku kasvamist ja edenemist temale ettenähtud suurusjärku. Piibel räägib maailma lõikusajast, mida nimetatakse ka kohtuks, mil Jumal vaatab üle igale inimesele antud talentide kasutamise.

Selle kauni hingamispäeva tegid veelgi kaunimaks koguduse tänusõnad oma pastorile ja ühised palved, sest tegemist oli ka pastori tunnustamise päevaga.

Õhtupoolikul oli aga üle aegade kõige vahvam noortekas üldse. Kuulsin sellist hinnangut mitmest suust ja arvan ise ka samamoodi. Eistvere pargis tutvusid noored, hästi noored ja pisut vanemad sügiseses looduses erinevate taimedega, mängiti mänge, peeti piknikku ja harjutati mõõgadrilli. Kui keegi ei tea, mida mõõgadrill tähendab, võib tulla järgmisele noortekale, siis saab teada. Jälgige reklaami!

Koguneme laupäeval, 11. oktoobril kell 14.00 Põltsamaa adventkiriku ees. Teeme piknikulaadse väljasõidu loodusesse, seega riietuda vastavalt ilmale. Üritus toimub iga ilmaga, sihtpunktis on varjualune koos küttekoldega. Tule kohale ja võta sõber ka kaasa! Peatse kohtumiseni!

Tänukontserdi jutlus oli Johannese evangeeliumi 6.peatüki alusel sellest, kuidas Jeesus toitis viie odraleiva ja kahe kalaga viis tuhat meest, peale selle naised ja lapsed. Sellest loost tuli välja seitse õppetundi.

Esiteks, Jumalat ei piira materiaalsed probleemid. Sellise rahvahulga jaoks toidu ostmiseks poleks piisanud isegi tervest aastapalgast, ometi said kõik kõhud täis. Nõuanne on: “Otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike (toitu, riideid) antakse teile pealegi!” (Mt. 6,33.).

Teiseks, ühiskonna, kogukonna ja üldse teiste inimeste teenimine on meeskonnatöö. Jeesus küsis Filippuse arvamust, kuulas ära, mida oli Andreasel öelda, ning võttis vastu, mis oli väikesel lapsel pakkuda. Ka “Talvele vastu” oli näide sellest, mida saab meeskonnana ära teha.

Kolmandaks, vajalik on kord. Enne, kui sai leiba jagama hakata, pidi rahvas viiekümneste rühmadena maha istuma. Korra loomiseks peab võtma aega ja olema kannatlik. Samuti peab korrale alluma, ainult nii saavad head asjad juhtuda.

Neljandaks, tänulik meel, head suhted Jumala ja inimestega teevad piskust palju. Kui Jeesus oli Jumalat tänanud, rohkenes toit külluslikult. Õpetussõnadest võib lugeda: “Parem pisut Issanda kartuses kui suur varandus ja rahutus selle juures. Parem taimetoit armastusega kui nuumhärg, mille juures on vihkamine.” (Õp.s. 15,16-17.). Prohvet Malaki üleskutse kõlab: “Tooge kõik kümnis täies mõõdus varaaita, et mu kojas oleks toitu, ja proovige mind ometi sellega, ütleb vägede Issand. Tõesti, ma avan teile taevaluugid ja kallan teile õnnistust küllastuseni.” (Ml. 3,10.). “Ent jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on.” (1. Tm. 6,6.) Mitte see ei ole rikas, kel on palju, vaid see, kes oskab vähesega hakkama saada ja sellest rõõmu tunda.

Viiendaks, Jeesus õpetas kokkuhoidlikkust ja säästvat suhtumist. Sealolijad oleksid võinud eeldada, et tal on vägi edaspidigi imeliselt leiba paljundada, ning loobuda ülejääkide kokku korjamisest, kuid Jeesus käsk oli: “Koguge ülejäänud palakesed kokku, et midagi ei läheks raisku.” (Jh. 6,12.). Jumal ootab meilt heaperemehelikku suhtumist kõigesse, mida ta on meile andnud.

Kuuendaks, Jeesus andis meile tagasihoidlikkuse eeskuju. Tal puudus võimuiha. Pärast seda võimsat imetegu tahtis rahvas ta kuningaks tõsta, kuid Jeesus tõmbus mägedesse üksindusse. Kui me järgime Kristuse eeskuju, ei ole heateod meile enda esiletõstmise vahendiks.

Seitsmes ja kõige tähtsam õppetund on see, et kui rahvas järgmisel päeval ikkagi Jeesuse üles leidis ja oma soovi avaldas alati “seda leiba” saada, siis Jeesus ütles neile: “Mina olen eluleib.” Jeesus igatses kõige enam anda inimestele iseennast. Ta ütleb ka meile: “Armasta mind! Ole minuga iga päev ja iga hetk! Siis me oleme igavesti koos õnnelikud.”