Kuidas kohtuda Kuningaga
See oli teema, mida käsitleti noorteõhtul vahetult enne jõule. Kristuse esimese tuleku mälestuseks peetavate pühade ootuse aeg andis tõuke mõelda sellele, et Jeesus lubas ka tagasi tulla. See lubadus on Piiblis üks kesksemaid ning kõike asjassepuutuvat polnud võimalik ühe õhtu jooksul käsitleda. Siiski tehti endale selgeks, mida Jeesus ise oma tagasituleku kohta ütles, kui tema jüngrid selle kohta küsisid.
Seejärel oli võimalus näha mitmeid meediast võetud videolõike, kus kujutati Kristuse tagasituleku sündmusi, tehti “tagasitulnud Kristusega” intervjuud või edastati ennustusi tulevikuks. Noored said äsja Piiblist loetud tekstide põhjal kindlaks teha, et need videolõigud ei vastanud Piibli kirjeldustele tulevasest Kristuse tagasitulekust.
Tõepoolest, Jeesus ütles, et tuleb palju valekristuseid (Matt.24,23-26.). Seetõttu pole midagi imestada, et oma missiooni ühest laohoonest juhtiv mees ennast Kristuseks nimetas. Meie aga saame kindlustundega öelda, et kui Jeesus teist korda tuleb, ei astu ta maapinnale, vaid jääb üles õhku: “Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ja Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tõusevad üles esmalt; selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku.” (1. Tess.4,16-17.) Tõele ei saa ka vastata see, et Jeesus tuleb salaja ja inimesed, keda ta ära võtab, kaovad salaja, sest Piiblis on öeldud, et “kõik silmad saavad teda näha” (Ilm.1,7.). Kindlasti ei saa me uskuda ühtegi maailma lõpu ennustust, mis on ajaliselt kindlaks määratud, sest “sellest päevast ja tunnist ei tea ükski, ei inglidki taevas ega ka Poeg, muud kui Isa üksi” (Matt.24,36.).
Kuidas siiski Kuningaga kohtumiseks valmis olla, jäi seekord lahtiseks. Kuid uuel aastal algab pastor Mart Vari juhendamisel piiblikursus ning noortel paluti mõelda, millal oleks parim aeg selle läbiviimiseks, kas nädala lõpul või mingil õhtul nädala sees.
Seekordse noorteõhtu olid ette valmistanud kolm noormeest: Kalle, Tanis ja Vallo. Nende töö oli vaieldamatult tänu ja tunnustust väärt. Jääme põnevusega järgmisi kordasid ootama.
Hingamiseta siiski ei saa
Selline mõte jäi noorteõhtult kõlama. Puhkust on igal juhul vaja.
Külla kutsutud endine Põltsamaa koguduse pastor Kaido Kask selgitas, et Piibel peab puhkamist väga tähtsaks. Nii tähtsaks, et käsk seitsmendal päeval puhata on antud ühe käsuna kümnest. Ta rõhutas seitsmenda päeva erilisust, sest ka Jumal puhkas just sellel päeval ja andis sellele oma õnnistuse ja tõotused.
Üks koguduse noortest, Tanis Kulp, rääkis oma intervjuus muuhulgas ka sellest, et kuigi standardiseerimise protsessi käigus üha enam maid paigutavad kalendrisse nädala esimese päeva kohale esmaspäeva, pole see sugugi mitte alati nii olnud. Nädalapäevade numbrilised nimetused iseenesest on juba uus komme ning nädala alustamine esmaspäevast samuti. Tegelikult on väga paljude maade kalendrites nädala esimeseks päevaks endiselt pühapäev. Kui võrrelda erinevaid keeli, siis näiteks venekeelses Piiblis on selgesõnaliselt kirjas, et päev, mida tuleb pühitseda, on “subbota” (eesti keeles “laupäev”) ning konkreetselt laupäeva kohta igapäevakeeles käibivat nimetust on kasutatud veel mõnegi keele piiblitõlkes. Seetõttu on segadus, kas seitsmendaks päevaks võiks äkki lugeda hoopis pühapäeva, puhtalt balti probleem.
Külaline Tartust, Kärt Vahtramäe, rääkis kaasakiskuvalt ja praktiliselt, mida tema jaoks tähendab üks hingamispäev ning kuidas on võimalik seda õppida üha paremini veetma. Hingamiseta siiski ei saa – isegi kui sa veel ei oska koos Jumalaga olla või Teda uskuda, siis puhkust on sulle ikka tarvis. Parim puhkus on aga koos Jumalaga!
Aitäh Helenale intervjuude idee ja teostuse eest! Loodan, et kõikide noorte loomingulisus sai hea impulsi ja edaspidi võime nautida erinevate tegijate omanäolisi noorteõhtuid.
Austria reis
29. oktoobrist kuni 4. novembrini osalesid Põltsamaa noored ühel huvitaval reisil. Nimelt kutsuti eestlasi osalema võrkpalliturniiril Austrias. Me saime kokku 13 inimest ning meeldejääv teekond võis alata. Esimene päev kulus lennukiga lendamisele ning rongiga sõitmisele.
Laupäeva hommikul toimusid hingamispäevakool ja jutlus, õhtul aga tegime algust võrkpalliga. Vahepeal käisime magamas ning ühelepoole jõudsime alles pühapäeva õhtuks. Eestlaste tulemuseks jäi 8. koht 18. võistkonnast. Südamele jäi kripeldama see, et võidetavad olid kõik võistkonnad! Esmaspäeval käisime rootslastega koos mägedes “jalutamas”, vähemalt kohalikud pidasid seda jalutamiseks. Teisipäeval saime päris mägironimist proovida, kolmapäeval aga avastasime turistidena Innsbrucki. Külastasime erinevaid vaatamisväärsusi ning käisime 2334m kõrgusel merepinnast hingematvat vaadet nautimas. Neljapäeval tegime veel viimase jalutuskäigu ümber oma koduküla ning oligi aeg tõelise kodu poole vastumeelselt teele asuda. Kõik jäime vägagi rahule ning plaanime järgmisel aastal uuesti minna!
Igavene armastus
“Jumal on armastus” (1.Joh.4,16). Jumala olemus ja Tema käsk on alati olnud ja saab alati olema armastus. “Kõrge ja üllas, kes igavesti elab” ja kelle “teed on igavesed,” ei muutu. Tema juures “ei ole muutust ega varjutuste varju” (Jes.57,15; Hab.3,6; Jak.1,17).
Loova väe iga ilming kõneleb lõpmatust, igavesest armastusest. Jumala kõikvõimsus tähendab õnnistuste täiust kõikidele loodud olevustele. EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Kasvamine Jumala tundmises
Iga jõupingutus, mida teeme Kristuse nimel, toob kaasa õnnistusi meile endale. Kui kasutame oma vahendeid Tema auks, annab Ta neid meile juurde. Kui püüame võita teisi Kristusele, kandes hingede koormat oma palvetes, tuksuvad meie südamed Jumala armu elustavas mõjus, meie emotsioonidest kiirgab taevast tulisust, kogu meie kristlik elu on reaalsem, tõsisem ja palvemeelsem.
Taevas hinnatakse inimese väärtust selle järgi, milline on tema südame võime tunda Jumalat. Jumala tundmine on allikas, millest saab alguse tõeline vägi. Jumal lõi inimese nii, et iga tema võime võiks olla osaks jumalikust võimest, ning Ta püüab kogu aeg inimese mõistust jumalikuga ühendada. Ta pakub meile eesõigust töötada maailmas koos Kristusega Tema armu ilmutamisel, et võiksime omandada suuremaid teadmisi taevastest asjadest.
Jeesusele vaadates saame säravama ja selgema arusaama Jumalast ning vaadeldes me muutume. Heldus ja armastus kaasinimeste vastu saavad meie loomupärasteks instinktideks. Me arendame iseloomu, mis on jumaliku iseloomu koopia. Tema sarnasuses kasvades suureneb meie võime tunda Jumalat. Me saavutame aina suurema osaduse taevase maailmaga ning me suudame üha rohkem võtta vastu teadmiste rikkusi ja igavest tarkust.
E.G.White’i raamatust “Kristuse tähendamissõnad”
Õppetund lilledest
Kristus juhtis oma jüngrite tähelepanu lilledele väljal, mis kasvasid ülikülluses ja särasid selles lihtsas ilus, mida taevane Isa neile on andnud armastuse väljendusena inimese vastu. Ta ütles: “Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad” (Mt 6:28). Nende looduslike lillede ilu ja lihtsus ületab kaugelt Saalomoni hiilguse. Uhkeimgi rüü, mis on kunstipäraselt valmistatud, ei kannata võrdlust Jumala loodud lillede loomuliku veetlevuse ega kiirgava iluga.
Kui Jumal, jumalik kunstnik, annab lihtsatele lilledele, mis päevaga hukkuvad, erinevad ja õrnad värvitoonid, kui palju enam hoolitseb ta nende eest, kes on loodud tema näo järgi? Selle õpetusega noomis Kristus uskmatu südame muremõtteid, nõutust ja kahtlusi. EGW “Tee Kristuse juurde”