Misjonikoosolek
17. aprillil oli kalenderplaani järgi misjonipäev. Kirikusse sisenedes jäi kohe silma laud, kus peal olid raamatud 10s erineva kõrgusega virnas. See sümboliseeris “10 käsku”, mis on ka Loron Wade raamatu pealkiri, mis sellel päeval jagamiseks oli. Laulu ning muusikaga teenisid koguduse noored, kõneles Hele Kulp. Ordineeritud diakonid palusid koosoleku lõpus õnnistust nendele jagatavatele raamatutele.
Lugege raamatut “10 käsku” ning elage ka nende järgi!
Kliendipäev: Unistuste Kodu
Selline oli 27. märtsi noorteõhtu teema.
Kõigepealt panid noored oma unistused kirja küsitluses, mille põhjal selgus, et kohalolijad hindasid kõige rohkem sauna ning kaminat, teist kohta jagasid garaaž ning looduskaunis koht.
Lisaks sisulisele teabele pakkusid ankeedid veel korraldusliku üllatuse. Selgus, et ankeetide värvi järgi tuli leida endale grupp, kellega terve õhtu jooksul koos ülesandeid täita. Gruppidele teha antu eeldas koostöövalmidust, nupukust, loomingulisust, keelevaistu ja mõningaid teadmisi alates maja ehitamisest kuni suveõhtu hubase veetmiseni. Gruppides toimus ka piibliuurimine, milles käsitleti maailma parimat pakkumist oma unistuste kodu soetamiseks uuel maal.
Võrdluseks vaadati ära slaidid selle maailma kalleimatest kodudest ja põnevaimatest arhitektuurilahendustest. Siiski jäi kõlama mõte, et Jumal on meile valmistanud midagi veel fantastilisemat – mida silm pole näinud ega kõrv kuulnud ning mis inimsüdamesse pole tõusnud. Lõpuks lauldi koos uuest maast ning ülistati Jumalat.
Õhtu üldine juht oli Kalle. Piibliuurimist juhendas ning kokkuvõtva video valmistas ja esitas Helena. Küsitluse koos kaasnevate trikkide ja hilisemate kokkuvõtetega koostas Vallo. Laulud otsis Heldi. Eestlauljateks olid lisaks Heldile veel Elina, Kaia ja Ursula, neid saatis Allan. Söögi organiseeris lauale Maarja. Tänud kõigile, kes kaasa aitasid alates ideede panustamisest kuni toolide tõstmiseni.
Hele
Noorte palvenädala loengud
Seekordseks palvenädala teemaks on “Õpi! Tee seda! Õpeta”. Läbivaks teemaks on juhtimine, mõtiskletakse juhtimise ning nii teiste suunamise kui teistest eeskuju võtmise üle.
Põltsamaa noored käivad koos igal õhtul, lisainfo tegevamatelt noortelt.
Põltsamaalased Elvat külastamas
Kahel nädalavahetusel, 27. veebruaril ja 13. märtsil, käisid Põltsamaa inimesed Elva kogudusel külas.
Kui humoorikaid paralleele tuua, siis soojendusbändi ülesannet täitis antud juhul Kaskede pereansambel ning põhiesinejaks kaks nädalat hiljem oli muusikalise etenduse „Petlema Peep ja Reet“ seltskond.
Suhted Põltsamaa ja Elva koguduse vahel on tegelikult olnud alati südamlikud ja soojad ning sedasama sõbralikku hoolitsust ja külalislahkust kogesid meie inimesed Elvas mõlemal korral.
27. veebruaril läks kümmekond põltsamaalast Elvasse, et viia rõõmu oma mängu-ja lauluoskusega. Algselt oli kutsutud külla vaid perekond Kase pereansambel, kuid rännukihk tärkas ka paaris teises Põltsamaa noores ning ühiselt otsustati, et koos ongi vahvam ja huvitavam. Hommikusel koosolekul esitas pereansambel paar instrumentaallugu ning eriliselt jäi meelde perekond Kase kahe kõige noorema liikme esitatud armas lauluke.
Pärast hommikust koosolekut jäi aega söömiseks, linna peal jalutamiseks ja harjutamiseks õhtuse koosoleku tarvis. Õhtune koosolek algas kell 4 pärastlõunal. Ette oli valmistatud hulganisti laule ja instrumentaallugusid. Põnevamaks tegi kontserdi see, et päris mitme loo vahel esitati küsimusi Kase pereansambli „köögipoole“ kohta.
„Peepu ja Reeta“ läksime etendama Elva koguduse noorteosakonna kutsel ning meie vastuvõtmist olid eest vedamas meie oma (või alles hiljuti oma) Maarit ja Ingemar.
Selleks puhuks oli tehtud toredasti reklaami kohalikus lehes ning meie kasutada oli linnavalitsuse saal, mis on tublisti ruumikam koguduse enda toakesest. Meie kõigi rõõmuks olid saalis istekohad praktiliselt täis ja tore oli ka see, et pärast etendust tulid meiega rääkima inimesed, kes olid meid vaatama tulnud just ajalehereklaami peale.
Ukse peal jagasid Kalle ja Vallo kavasid-laululehti, millel olid nii esinejate rollid kui ka ühislaulud ning vaimulikud mõtted. Arvan, et need kavad hõlbustasid kohapeal tükist arusaamist ning jäid ka edasiseks meenutama meie sõnumit, et Jeesus tuleb teist korda ja me peaksime selle sündmuse vastu valmistuma.
Pärast lõpupalvet tunnistasid mitmed inimesed väikeste tänukõnede vormis, kuidas etendatud lugu oli nende südameid liigutanud.
Elvalased olid tänuväärselt mõelnud nii kehakinnitamisele kui ka noorte aja mitmekesisele sisustamisele. Seega, tegevust jätkus ja koju jõuti hilistel õhtutundidel.
Vaimu and
Kui Kristus oma jüngritele Vaimu tõotuse andis, lähenes Tema maine teenistusaeg lõpule. Ta seisis juba risti varjus, tajudes täielikult kogu selle süükoorma suurust, mis pidi pandama Temale kui pattude kandjale. Enne enda ohverdamist aga andis Ta oma jüngritele juhtnööre selle kõige olulisema ja täielikuma anni suhtes, mida Ta oma järelkäijatele kavatses anda — anni suhtes, mis pidi andma nende käsutusse Tema armu mõõtmatud rikkused. Ta ütles: “Ja mina palun Isa, ja Tema annab teile teise Trööstija, et see teie juurde jääks igavesti, tõe Vaimu, keda maailm ei või vastu võtta, sellepärast et ta Teda ei näe ega tunne; aga teie tunnete Teda, sest Tema jääb teie juurde ja tahab olla teie sees” (Joh.14,16.17). Õnnistegija osutas tulevikule — ajale, mil tuleb Püha Vaim, et teha Tema esindajana võimsat tööd. Kurjusele, mis oli sajandite kestel pidevalt kasvanud, võis seista vastu ainult Püha Vaimu jumaliku väe läbi.
Püha Vaimu tõotus ei piirdu aga ainult mingi ajastu või mingi rahvusega. Kristus väitis, et Tema Vaimu jumalik mõju pidi jääma Tema järelkäijatega kuni aegade lõpuni. Alates Nelipühapäevast kuni käesoleva ajani on saadetud Trööstija kõigi juurde, kes on pühendunud täielikult Issandale ja Tema teenistusele. Kõigile, kes on Kristuse oma isikliku Õnnistegijana vastu võtnud, on tulnud Püha Vaim nõuandjana, pühitsejana, juhtijana, tunnistajana.
Vaim annab jõudu, mis kinnitab võitlevaid hingi kõigis ettenägematutes olukordades, keset maailma vihkamist, hoolimata oma puuduste ja vigade tunnetamisest. Kurbuses ja viletsuses, kui tulevik näib tume ja murerikas, kui tunneme end abitute ja üksikutena — just siis toob Püha Vaim vastusena usupalvele troosti meie südamele.
Vaim antakse uuesti-sünnitava väena, et viia inimese juures täielikult täide Lunastaja surma kaudu saavutatud päästmine. Vaim püüab pidevalt tõmmata inimeste tähelepanu sellele suurele ohvrile, mis toodi Kolgata ristil, et ilmutada maailmale Jumala armastust ning avada patutunnetuse omandanud hingele Pühakirja kalleid tõdesid.
Toonud inimese patutunnetusele ning esitanud talle õigluse nõudeid, võtab Püha Vaim talt ära kiindumuse selle maailma asjade vastu ning täidab hinge igatsusega pühaduse järele. “Ta juhatab teid kõigesse tõtte” (Joh.16,13), ütles Päästja. Kui inimesed on tahtlikud laskma end ümber kujundada, siis leiab aset kogu inimese pühitsemine. Vaim võtab Jumala asjad ning asetab need inimhinge, otsekui pitseerib inimese nendega. Vaimu läbi tehakse elutee niivõrd selgeks, et keegi ei tarvitse eksida.
On tõsi, et lõpuajal, kui Jumala töö maa peal lõpule jõuab, käivad pühendunud usklike poolt Vaimu juhtimisel tehtud tõsiste jõupingutustega kaasas jumaliku heakskiidu erilised tundemärgid. Sümbolite kaudu varasest ja hilisest vihmast, mis hommikumaadel langeb külvi- ja lõikuseajal, kuulutasid heebrea prohvetid ette vaimuliku anni osakssaamist Jumala kogudusele ebaharilikul määral. Püha Vaimu väljavalamine apostlite päevil oli varase vihma algus ning selle tulemus oli auline. Tõelise kogudusega jääb Vaimu ligiolek kuni aegade lõpuni.
E.G.White’i raamatust “Apostlite teod”.
