Pikale veninud ootus
See on teema, millest räägivad ja laulavad eeloleval nädalavahetusel meie Tartu külalised.
Tulge ja elage kaasa 15. märtsil kell 11.00!
Võimalik jälgida ka interneti vahendusel aadressil http://live.advent.ee/poltsamaa/
Talvematk nimetati ümber kevadmatkaks
28. veebruarist 2. märtsini matkas seltskond noori esialgu talvematka, kuid ilmaolude tõttu kevadmatkaks ümber nimetatud egiidi alla maha pea 40 kilomeetrit.
Mairo Tutk, Kristlike Matkade ellukutsuja ning esimeste matkade korraldaja, ütles, et matk läks kenasti korda. „Esimesel õhtul olid ilmaolud veidi keerulised ja kuna hakkasime pimedas minema, jäime hilja peale.“ Esimene öö veedeti telkides, ent kui laupäeva õhtul metsaonni jõuti, oli see juba köetud ning matkalistele meeldis see väga. „Laupäeval oli ilm väga kevadine, aga pühapäeva hommik üllatas meid lumehelvestega.“
Mairo Eestist eemalviimise ajal võttis matkade korraldamise enda peale Kalle Daniel, kes samuti matkast osa võttis: Tema sõnul oli seekordne matk füüsiliselt veidi raskem kui tavaliselt, sest kõndimist oli palju ja maastik oli mitmekesisem. 
Tavaliselt on igal matkal ka oma vaimulik teema, seekord keskenduti õppetükile ja aluseks võeti noorteõppetükk. „Õppetükis oli küsimus, mida me teeme, kui tulevad takistused ja esimene kord oma usust tunnistamisel ei õnnestu. Jäi kõlama see, et kui me tõesti tahame tunnistada, siis see ei ole äriprojekt, vaid asi, mida me teeme südamest, ja mitte sellepärast, et seda on kästud teha, vaid sellepärast, et me ise tahame seda teha ja me tahame seda teha sellepärast, et me hoolime neist inimestest ja armastame neid. Sellisel juhul ei lase me endid takistusest häirida. Nagu me ei lase häirida ennast oma perele tunnistades, sest me tahame, et lähedased saaksid päästetud,“ ütles Mairo matka vestlusi meenutades. Kalle lisas, et õppetükk oli jagatud kolmele päevale, nii et igal hommikul ja õhtul arutati erinevaid nüansse. „Jagasime kogemusi ja arutasime, kui kellelgi tekkis mõni küsimus.“ Oluline teema oli ka, kuidas peaks vastama, kui keegi tunneb meie usu vastu huvi. „Ühtset retsepti me ei leidnud, igale olukorrale on erinev vastus, aga me peaksime enda jaoks selgeks mõtlema, et kui olukord on käes, siis oskaksime vastata. Peaksime omavahel läbi arutama neid olukordi, et oskaksime anda vastust, mitte ei jääks sõnatuks,“ selgitas Kalle.
Üle pika aja kodumaal viibiv Mairo kinnitas, et matk oli tore ja et „tore on olla päris sõprade hulgas, tõeliste sõprade hulgas“. Mairo lisas, et tal on väga hea meel, et Kalle on vahepeal matkade korraldamise enda õlule võtnud. „Ma arvan, et ta on traditsiooni elus hoidnud ja toonud ka teistmoodi matkamist sisse, mis tähendab teistsuguseid inimesi ja seda, et matkaseltskond on laienenud.“
Tavaliselt on kevaditi peetud ka suurveematka, ent Mairo sõnul sel aastal suurveematka ei tule, kuna ei tule suurvettki. „Sel aastal teeme lihtsalt veematka. Arvatavasti kusagil aprillis-mais.“
Korraldajad soovivad tänada kõiki, kes matkale tulid, ja kutsuda neid, kes seekord ei tulnud. „Ärge kartke raskusi, sest meil on alati toetaja olemas,“ julgustas Mairo kindlasti matkale tulema.
Noortekas “Sõpra tuntakse hädas“
Pühapäeval, 16. veebruaril kogunesid noored kaugemalt ja lähemalt Põltsamaa adventkirikusse, et saada teineteisega sõbraks ning õppida, kuidas hätta sattunud sõpra aidata. Noori tuli kokku ligikaudu 20. Oleme selle eest tänulikud eelkõige Jumalale, kuid ka Tema abilistele, kes sõpru endaga kaasa kutsusid!
Alustasime Jumala kiitmisega laulude ja pillilugude kaudu ning kuulasime ka kõnet. Laulsime ühislaule ning kuulasime ilusat muusikat. Kohal oli ka külalisesineja Tšehhist, kes oli suureks abiks muusikalise osa läbiviimisel. Hele rääkis lugu Priidust, kes oma kunagise sõbra Peetri trahvi tasus ning ta elu rööpasse aitas seada. See jutt ilmestab ka meie sõprust Jumalaga. Küll on hea, et meil on sõber, kes meid alati tahab aidata isegi rohkem, kui me julgeme paluda!
Selleks, et osata enda sõpra hädas aidata, läksime päästeteenistuse majja, kus võttis meid vastu külalislahke päästekomando meeskonnavanem Ants. Ta tutvustas meile päris põhjalikult tuletõrjeautot ja abivahendeid, mida elude päästmisel kasutatakse.
Samuti õpetas Ants, kuidas on võimalik õnnetuse korral elu päästa. Meile näidati võtteid, kuidas uppujat päästa ning õpetati ka jääaugust välja tulemist.
Pärast tuletõrjes käimist ning päästevõtete õppimist tuli end veel natuke harida esmaabi valdkonnas. Selleks esitas Älis erinevaid väiteid ning meie pidime otsustama, kas nõustume temaga või mitte. Selgitusi kuulates sai nii mõnigi asi selgemaks.
Kui tähtis osa – õppimine oli läbitud, saime ühiselt ka toitu nautida. Seegi osa oli hoolikalt ette valmistatud soojade südamete ja töökate käte poolt.
Nüüd kui keha oli kosutust saanud, pani igaüks paberile kirja mõtte sõprusest ning esitas selle kaaslastele. Mõtteid oli erinevaid ja huvitavaid ning kõik vastasid ka tõele.
Leian, et ühiselt veedetud aeg oli tore ning õpitu on meile edaspidi kasulik teadmine mitte ainult sõprade vaid ka ligimeste abistamisel. Usun, et ka neile noortele, kes Jumalat veel hästi ei tunne, oli see koos veedetud aeg meeldejääv. Loodame ja palume, et nad ikka meie koguduse majja tee leiaksid ning saaksid sõbraks ka Jeesusega!
Kaia Kask
Galerii: Advent.ee

Sõpra tuntakse hädas
Eeloleval pühapäeval, 16. veebruaril, kell 14.00 toimub sõbrapäeva noortekas, kus kõigepealt vaatame-kuulame eeskava, siis läheme värsket õhku hingama ja vaatame üsna praktiliselt, kuidas ennast mitte ohtu seada ja ka hädas olevat sõpra aidata. Seejärel sööme ja mängime koos ning jagame sõbrapäeva kingitusi. Selleks, et sõbrapidu oleks just Sinu meele järgi, vali üks asi kolmest, mida tahaksid teha: kas eeskavas esineda, mingit söögipoolist kaasa tuua või õpetada kaaslastele mingi mäng. Muidugi võid ka lihtsalt niisama tulla. Ära siis unusta ja tule kindlasti kohale!
Video Loomisest
Adventkogudus avaldas hiljuti lühivideo loomisest. Pahatihti unustame argipäeva hallis rutiinis, kui imeline ja ilus on Maailm, mille Jumal meile koduks on andnud. See video tuletab meile taas meelde, et iga pisemgi putukas ja rohukõrs on Meistri hoolikalt vormitud kätetöö.
(Ingliskeelne)
Kristlase elu
Tema, kelle sõna on tõde, on tõotanud anda abi ja armu, mis on küllaldane iga olukorra jaoks. Tema igavene käsivars on Tema lapse ümber, kes pöördub Tema poole abi pärast. Me võime usaldada end julgelt Tema hoolde, öeldes: “Sel päeval, kui ma kardan, loodan ma Sinu peale.” (Ps 56:4) Kõigi suhtes, kes Tema peale loodavad, täidab Jumal oma tõotuse.

Oma eeskujuga on Õnnistegija näidanud, et Tema järelkäijad võivad olla maailmas ja ometi mitte maailmast. Õnnistegija ei tulnud maailma, et osa saada selle petlikest naudingutest või lasta end mõjutada selle kommetest ning neid järgida, vaid et täita oma Isa tahet, otsides ja päästes kadunuid. Kui kristlasel on selline eesmärk, võib ta jääda roojastamatuks igasuguses ümbruskonnas. Milline ka oleks tema seisund või olukord – kõrge või tagasihoidlik – ilmutab ta oma kohustusi ustavalt täites tõelise religiooni väge.
Mitte katsumustest vabanedes, vaid just nende keskel kujuneb välja kristlik iseloom. Vastupanu õhutab Kristuse järelkäijat suuremale valvsusele ning paneb teda palvetama tõsisemalt vägeva Abimehe poole. Raskete katsumuste läbitegemine Jumala armu läbi arendab kannatlikkust, valvsust, kindlameelsust, sügavamat ja püsivamat usaldust Jumalasse. See on kristliku usu triumf, kui Kristuse järelkäija kannatab – ja ometi jääb tugevaks; kui ta alistub – ja seeläbi võidab; kui “teda tapetakse kogu päev” (vt Ps 44:23) – ja ta ometi elab; kui ta kannatab risti – ja võidab seeläbi aukrooni. EGW “Apostlite teod”
Loo mulle, Jumal, puhas süda
“Hoia oma südant enam kui kõike muud,” on targa mehe nõuanne, “sest sellest lähtub elu!” (Õp 4:23) Inimene on niisugune “kui ta arvab omas hinges.” (Õp 23:7 v.t.) Jumalik arm peab saama uuendada südame, sest muidu on asjatu püüda puhastada elu. Inimene, kes püüab kujundada õilsat ja vooruslikku iseloomu ilma Kristuse armuta, rajab oma hoone tuiskliivale. Kiusatuse metsikus tormis vajub see kindlasti kokku. Iga inimene peaks palvetama Taaveti sarnaselt: “Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!” (Ps 51:12) Ja taevasest annist osa saanuna tuleb meil minna edasi täiuslikkuse poole, olles valvatud “Jumala väega… usu läbi.” (1Pt 1:5)

Püha Vaimu pidev mõjutus peab aitama meil suunata mõtteid ülespoole ning harjutada mõtisklema puhastest ja pühadest asjadest. Meil tuleb Jumala Sõna hoolsalt uurida. “Ma panen Su Sõna tallele oma südamesse,” ütleb Laulja, “et ma ei teeks pattu Sinu vastu.” (Ps 119:11) EGW “Patriarhid ja prohvetid”
Hoolitsev Looja
Jumal hoolitseb kõige eest ja peab ülal kõike, mis ta on loonud. Tema, kes peab üleval loendamatuid maailmu mõõtmatuses, hoolitseb samal ajal ka väikese varblase eest, kes kartmatult oma väljapaistmatut laulu laulab. Kui inimesed lähevad välja oma igapäevatööle, kui nad pühenduvad palvele, kui nad heidavad õhtul magama ja kui nad hommikul üles tõusevad, kui rikas pidutseb oma palees või kui vaene kogub oma lapsed kasina laua ümber, jälgib taevane Isa neid kõiki hella pilguga. Ei lange ükski pisar, mida Jumal ei paneks tähele. Ei ole naeratust, mis jääks talle märkamatuks.

Kui me vaid usuks seda täielikult, kaoks kõik asjatud mured, meie elus poleks nii palju pettumusi. Iga asi, olgu suur või väike, jääks siis Jumala hooleks ja teda ei aja ummikusse murede hulk ega suru alla nende raskus. Siis naudiksime hingerahu, mis on paljudele juba kaua aega tundmatu. EGW “Tee Kristuse juurde”



