Aafrika muljed
5. detsembri õhtul kogunesime kiriku juurde, et kuulata Mare ja Jussi Aafrika reisi muljeid. Esmalt näidati meile kaardi pealt reisi marsruuti. Piltide ja Mare huvitava jutu vahendusel saime väga hea ettekujutuse sealsest elus-olust. Mare oli kaasa toonud ka sealset käsitööd ning saime ka ise kõike uudistada. Kõigepealt saime tutvuda sealse rahaga. Kuna Aafrikas kasvab puu, millest valmistatakse seepi, oli muidugi ka hea näide ilus seebipallike. Väga kaunid olid ka mitmesugused nikerdustega puitkujud, suur siidrätik ning liivast valmistatud pildid.
Aeg möödus lennates kuid väga põnevalt. Siiski üht me oma sisimas tundsime kui sealset külaelu vaatasime: Eestimaal on hea elada ja on häbiasi millegi pärast nuriseda!
Aitäh kõigile toreda õhtu eest 😉
🙂
2. detsembri “Vali Uudistes” avaldab MTÜ Kuldne Iga jututuba tänu meie kogudusele südamliku vastuvõtu eest. Täname kõiki, kes seda üritust aitasid toredaks muuta! Oleme avatud kogudus ja Te olete alati teretulnud!
Novembrikuu kokkuvõtteks
“Kui mujal võib surra igavusse, siis Põltsamaal võib surra tegevusse” – sellist lausekatket kuuldi novembrikuus ühe Põltsamaale tulnud nooremaealise külalise suust.
Novembrikuu ürituste tulevärk algas juba 7. novembril, kui just noorem rahvas leidis põhjust tähistamiseks ja koosolemiseks. Rõõm oli tervitada ka kaugemalt tulijaid ning seda suurem oli heameel, et äraminekuga polnud kellelgi kiiret. Kõige kangemad oli veel järgmisel päeval abiks lastekiriku ja Ergase sünnipäeva sisustamise juures ning lisaks kõigele veel Võisiku Hooldekodus laulmas.
Ka järgmisel nädalavahetusel jätkus igas eas sünnipäevalapsi, kes oma rõõmu ja tänumeelt Jumala õnnistuste üle soovisid teistega jagada. Lisaks toimus väga sisukas esitlus vabatahtliku töö teemadel, kus oma välismaal omandatud kogemusi jagasid ettekannetena Heldi ja Mervi ning neid assisteeris Älis, kellel samuti kogemused samas valdkonnas olemas. Head meelt võis tunda sellest, et kuulajate hulgas oli igas vanuses inimesi ning samuti külalisi mujalt Eestist, sest nagu selgus, pole vabatahtlik töö sugugi mitte ainult noorte pärusmaa. Kahjutundega peab aga siiski lisama, et vaatamata kooli üles pandud reklaamile ei tulnud ükski Põltsamaa koolinoor, kes polnud seotud adventkogudusega, tutvuma sellise vahva karjäärivõimalusega.
See eest oli aga nädala sees (18. novembril) eriline võimalus minikontserdi ja teelauaga vastu võtta umbes kahtkümmet üle keskea daami, kes oma Jututoa-ringiga ka meie kogudust ja kirikuhoonet vaatama tulid. Vestlus kulges soojas ja südamlikus õhkkonnas ning oli minu arusaamist mööda mõlemale poolele rikastav.
Noortele oli aga kindlasti kuu tähtsündmuseks 28. novembril peetud noorteõhtu, mida hoole ja armastusega ette valmistati ning mis väärib kindlasti eraldi artiklina lahtikirjutamist. Hoolimata sellest, et noorteõhtu iseenesest läbi sai, leiti ühist tegevust veel hiliste õhtutundideni.
Kokkuvõtteks julgen soovitada noortele ikkagi elamist, mitte suremist. Jumalal on teid vaja elusana! Hoidke siis oma tervist ja olge mõõdukad kõiges! Ja tänu Jumalale, et Ta siiani on teid tervetena hoidnud, hoolimata teie üliväga aktiivsest seltsielust ja hoolimata sellest, et ümberringi gripp möllab ja koolgi vahepeal kinni oli.
Lastekirik (8. november)
Olen kuulnud lapsevanemaid arutamas, missuguses vahvas kohas küll võiks oma lapse sünnipäeva korraldada. Ergase sünnipäev algas kirikus ja see oli päris lastekirik, mõeldud nooremale koolieale. Ergas oli kutsunud oma klassi ja klassijuhataja, samuti muusikakooli sõbrad.
Ükski Ergase sõpradest ei olnud Piiblit lugenud, aga see ei takistanud neil üheskoos etendamast Naamani lugu. Piisas sellest, kui neile selgitati, missuguses olukorras nende poolt kehastatud tegelased on, kui juba nad oskasid olla – kurvad, rõõmsad, kaastundlikud, hirmunud. Nad oskasid küsida ja vastata nii, et lugu arenes nii nagu Piibliski. Ainult “Iisraeli kuningas” oli kohe nõus “Naamani” terveks tegema – see oli ainuke asi, mis kippus Piibliga võrreldes valesti minema ja selle me parandasime kohe ära.
Pärastpoole kleepisid lapsed Naamani loo pildid oma lehele õigesse järjekorda ja lahendasid ristsõnu, millest tuli välja, et on väga palju võimalusi ja ameteid, kuidas teistele kasulik olla. Nii nagu väike teenijatüdruk kaugel oma kodumaast ei tasunud kurja kurjaga, vaid heaga, nii saame meiegi leida võimalusi, kus aidata ja teha midagi head.
Pärast kirikut muidugi Ergase sünnipäev jätkus ja kindlasti oli neil lastel tore. Ka mina tundsin koju minnes heameelt, et olin saanud nendega jagada kasvõi killukest Jumala Sõnast.
Jumala riik
Jumala riik ei tule välist tähelepanu äratades. Jumala armu evangeeliumi ennastsalgav olemus ei saa iialgi olla kooskõlas ilmaliku meelsusega. Need kaks põhimõtet on üksteist välistavad. «Maine inimene ei võta seda vastu, mis on Jumala Vaimust; sest see on temale jõledus ja ta ei või sellest aru saada, sellepärast, et seda tuleb ära mõista vaimselt» (1.Kor.2,14)
Riik, mille alamana Jeesus maa peal elas, oli paheline ja inimest rõhuv. Kõikjal valitses karjuv ülekohus: väljapressimine, sallimatus ja julmus. Ometi ei üritanud Kristus uuendada ühiskonda. Ta ei rünnanud ametkondlikke ebakohti ega mõistnud hukka rahvavaenlasi. Ta ei astunud vahele võimukandjate tegevusele. Tema, kes on meie eeskuju, hoidis end lahus maisest võimust — mitte sellepärast, et Ta oleks olnud ükskõikne inimeste kannatuste suhtes, vaid sellepärast, et olukorra lahendus ei peitunud inimlikes ja välistes ümberkorraldustes. Ainus tõhus abi oli puudutada inimsüdant ja muuta see.
Kristuse riiki ei kuuluta välja seadusandliku võimuorgani otsus või maailma suurmeeste nõukogu; Tema riigi rajamine toimub siis, kui inimhinge istutatakse Püha Vaimu vahendusel Kristuse iseloom. «Aga kõigile, kes Teda vastu võtsid, andis Ta meelevalla saada Jumala lapsiks, kes usuvad Tema nimesse, kes ei ole sündinud verest, ei liha tahtest ega mehe tahtest, vaid Jumalast» (Joh.1,12.13). See on ainus võim, mis saab inimkonda õilistada. Selle töö teostab inimlike vahendajate kaudu Jumala Sõna.
Jumala riigi töö ei sõltu tänapäevalgi neist, kes taotlevad maisete valitsejate ja inimlike seaduste tuge, vaid neist, kes kuulutavad inimestele Tema nimel vaimulikke tõdesid, mille ellurakendamine paneb nende vastuvõtjad koos Paulusega tunnistama: «Ma olen ühes Kristusega risti löödud! Ent nüüd ei ela enam mina, vaid Kristus elab minu sees» (Gal.2,19.20). Siis tahavad nad töötada inimeste heaks nii nagu Paulus, kes ütles: «Seepärast me oleme nüüd käskjalad Kristuse asemel, otsekui manitseks Jumal meie läbi. Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga!» (2.Kor.5,20).
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.
Kristuse mäejutlus – teie olete maa sool
Jeesus on oma õpetustes kasutanud väga kujundlikku keelt. Ajal, mil raamatuid polnud või olid need kirjarullide näol vähe kättesaadavad, hoolitses meie Issand oma järgijate eest, et vaimulikud tõed neile paremini meelde jääksid. Just sellest eesmärgist johtus Tema rikkalik mõistukõnede kasutamine ja keele ülim kujundlikkus.
Väljendit „maa sool” pole võimalik kasutada otseses tähenduses, sest maa ja sool ühendatuna ei kanna ilmselt mingit vilja. Minu praktikas on sool väga hea vahend kõnniteeplaatide vahelt umbrohu tõrjumiseks. Parema arusaama annab aga tõlge, kus „maa sool” on seotud väetisega, mis maale õiget rammu annab ja selle tõeliselt viljakandvaks muudab.
Millise „väetisena” Jeesus meid näha soovib, sellest mõtiskleme koos laupäeval 09. märtsil kell 11.00 adventkoguduse jumalateenistusel.
