Kristlikud Matkad – Raftingud
//Piltide ja videotega artikkel saadaval http://matkad.advent.ee/?p=679//
Kui muidu oleme kevadist suurvett nautinud valdavalt kanuudel, siis sedapuhku võtsime maksimumi ainult oma raftinguparvest. Raftinguseeriasse kuulus 3 pühapäeva, kus proovisime järgi Eesti kõige huvitavamad jõed: Piusa, Purtse ning Jägala. Nüüd siis räägime igast raftingust lähemalt.
Piusa Rafting | 25. märts
Piusa oli ainus koht, kus omasime ka pidevat peatuspunkti. Nagu ikka, tuttav Piusa Veere talu. Väike segadus tekkis, kui arutleti kella keeramise asjus. Lõpuks jõudsime küll kokkuleppele, kuhu suunas teda keerata tuleb, kuid hommikul ei saanud ikka keegi aru, mis kell on. Hommikul ärgates jõudsime kõik lõpuks veendumusele, et öösel oli ka lumi maha sadanud. Ning sadu jätkus veelgi. Osalejaid oli palju ja sõidud olid jaotatud kahte paatkonda, seega läksime suure innuga jõe äärde ning Mairo rääkis tarka juttu meie edasise heaolu nimel. Sõit ise oli rahulik, Vana-Vastseliina varemete juures sai jälle peatus ja ühispilt tehtud ning edasi mindud. Ajastus oli natuke varavõitu, jõgi oli suhteliselt jääs, aga õnneks meie paati oli sattunud kalipsoga onu Avo, kes meid iga kivi või jäätüki pealt edasi aitas. Vesi ise oli rahulik, mõni veskitamm ja muu kiiremavooluline koht jäidki meie tipphetkeks. Sisse keegi ei kukkunud, kuid taevast sadav lumi muutis meid sellegipoolest läbimärjaks ning kui jõgi juba päris jäässe läks, otsustasime katkestada. Kehva varustuse ja külma ilma tõttu olid kõik külmunud olekus (välja arvatud Avo) ning ringi keksimist ja surisevaid varbaid leidus igaühel.
Kui esimeses paatkonnas oli olnud mõlema soo esindajaid, siis teine paatkond tõotas tulla mehine. Üks mees tundus kangem kui teine ning meil tekkis küsimus, ega nad meie 4-tunnist teekonda 10 minutiga läbi. Huvitav oli ka see, et teise paatkonna varustatus oli veel kehvem: kellel polnud mütsi, kellel polnud kindaid..mõni mees tuli lõpp-punkti suisa paljajalu. Pärastlõunal saigi 6 merelõvi teele saadetud, Raivo sai selga Avo kalipso, vältimaks madalikul suurt ajakadu. Lumesadu oli lõppenud ning sõit oli sellevõrra kuivem. Esimene paatkond nautis aga sellel ajal Veere talus muhedat seltskonda, käis suitsusaunas ning jões ja trallas niisama ringi. Teine paatkond aga otsustas mitte katkestada ning Piusa Veere taluni ilusti välja sõita. Paar viimast tundi viibisid nad kottpimedas Piusa ürglooduses, kaasas üks pooltühi taskulamp… Ka see oli selge, et Deivy oli ühe oksa peale hüpates ka vees korra ära käinud ning kummikud olid vett servani täis. Väljas olid aga miinuskraadid ning niimoodi Deivy jätkata ei soovinud. Lahendus oli lihtne: pusa seljast ning paljad jalakesed sinna sisse sooja. Piusa Veere talus aga ootasime ja ootasime meremehi koju. Lõpuks kella poole 8 kanti nad saabusidki, silmis rõõm tsivilisatsiooniga kohtumise üle. Mõned külmemad poisid läksid sauna ning teised hakkasid kergelt jääst krabisevat paati kokku pakkima. Seejärel jätsime hüvasti ning jäime järgmise nädala raftingut ootama.
Purtse Rafting | 01. aprill
Seekordne rafting viis meid Ida-Virumaale, kus oli oodata kiirevoolulisemat ning huvitavamat jõge. Kaugemalt tulijad Vallo, Kalle ja Maarja sisustasid oma aega Kristlikute matkade nimevääriliselt ning käisid Lüganuse kirikus, kus jagati parasjagu armulauda. Ilm oli mõnusalt soe ning päike paitas põski. Paadipumpamine käis kähku ning hüppasimegi paati ja hakkasime kuival maal jõuliselt aerutama. 1. aprillil me nalja ei teinud (sest kellelgi polnud see meeleski) ja alguspalve järel asusime teele. Kohalikud olid eelnevalt meile jaganud jõe kohta piisavalt lisainfot ja kartus polnud veel hinge pugenud. Algus oli vägagi rahulik ning nautisime niisama loodust. Pärast esimest tammi läks aga elu huvitavaks, seda kajastab alljärgnev video. Suutsime laskumisel täpselt kivi otsa sõita ning ei jäänud palju puudu et vesi oleks lihtsalt paati voolanud. Rabelemist oli palju ja vasakul pool istuvad inimesed said ilusti märjaks.
Lõpus jälle paistma hakanud päike kuivatas kiirelt ka viimase veepiisa. Lõpuks suubusime merre ning otsustasime, et seekord me edasi minema ei hakka. Kohati oli meri veel jääs. Lõpp-punktist võetud 360 kraadine vaade: (VAATA: http://matkad.advent.ee/?p=679)
Panime pillid kotti ja asusime teele Kadrina poole, kus ootas meid saun. Vahepeal saime väikest lumesadu (Padaorust sõitsime ka läbi). Lisaks ilusale kevadilmale küsisime teed kepikõndijate käest, nautisime saunamõnusid ja asusimegi igaüks tuldud teedpidi koju tagasi. Saunas tehti ka suur avastus, et täna ongi 1. aprill.
Jägala Rafting | 08. aprill
Lõuna-Eestist asus jällegi teele üks tore seltskond suvitajaid. Peagi aga kadusid kõrvust linnulaul ja ninast lillelõhn, sest ainsa autona oli tegu hangedest läbi murdmisega. Kerge huumoriga asja võttes tõotas tulla vägagi seiklusrohke matk. Tuul ja tihe lumesadu olid nii kõvad, et mütsid läksid lendu ning auto kõikus kergelt. Aegviidus võtsime peale ühe külmast kange tädikese ning sõit võis jätkuda. Õnneks lumesadu lõppes peagi ning isegi päike lubas välja tulla. Lumevaip oli kohale jõudes sellegipoolest kohev ning lumesõda võis alata. Varsti saabusid ka lähemalt tulijad ja paadi täispumpamise müsteerium võis alata. Plastiknoaga meil siiski paadinööre lõigata ei õnnestunud ning kuna muud vahendid paadi õhuga täitmiseks tundusid piinarikkad, võtsime paadi kätte ning suundusime üle tee asuva tankla poole. Nüüd laabus kõik kenasti ja pärast instruktsiooni (aerudega lume kühveldamist) lükkasime paadi rõõmsalt vette. Kõigepealt jäi meile ette üks sild, mille alt me otsustasime pika arutelu järel läbi minna. Ainuke viga oli see, et paat oligi täpselt nii kõrge, kui vee ja silla vaheline kõrgus. Jägalasse kogunenud seltskond oli mehiselt hulljulge ning mõned soovisid isegi Jägala joast alla lasta. Tegelikult sõitsime korra ainult joa alla, aga huvitav kogemus oli seegi. Arvestades seda, et kallastel olid kümned juga vaatama tulnud inimesed meid hoogsalt pildistamas.
Kõige kärestikulisemat lõiku läbisime kaks korda ehk siis tassisime paadi vahepeal tagasi. Publikut jagus ka sinnagi, sest tõenäoliselt olid seal alles toimunud võistlused. Sellel lõigul jäid väga vähesed meist kuivaks. Edasine sõit oli lihtne kruiis, oma lõbuks üritasime jäälõhkujat mängida ning teineteisele lund kraesse raputada. Kokkuvõttes oli vägagi ainulaadne matk, arvestades ilmaolusid. Ei tule just tihti ette, et aprilli alguses jõel sõites tuiskab lumi kaldaäärsetelt vallidelt üle pea.
Üldiselt raftingutest rääkides innustaks siinkohal ka vanema generatsiooni inimesi järgneval aastal osa võtma, sest sõudmine on igaühele jõukohane ning võibolla on noortele mõni õpetussõna isegi öelda. Seniks aga järgmiste matkadeni 🙂
Põltsamaa koguduse pasunaansambel Rakveres
7. aprilli hommikul asus Põltsamaa koguduse pasunaansambel teele Rakvere poole. Kodustel peenardel õitsesid krookused ja märtsikellukesed, lõokesed trillerdasid põldude kohal. Rakverele lähenedes jõudsime aga teise kliimavööndisse: puud olid lumest lookas ning maad kattis kohev lumevaip. Uskumatu!
Rakvere kogudus oli valmistunud selleks hingamispäevaks juba pikemat aega: linnas jagati kutseid ja harjutati hoolega laule. Nende töö sai tasutud, sest kirik oli puupüsti rahvast täis. Kohale oli tulnud üle 50 külalise ja umbes samapalju oli oma koguduse liikmeid. Saime meiegi oma lauluhääled nendega ühendada nii mees- kui segakooris. Pasunalood olid maiuspalaks, sest juba aastaid polnud neil selle muusika viljelejaid käinud. Jumala Vaim puudutas kuulajate südameid nii laulude kui Sõna kaudu, mis rääkisid Jeesuse teenetest meie heaks. Ja kuigi ilma vaadates oli imelik laulda laulu ” Jälle on kevad, õites särama lööb maa..” Kanname siiski südames kevadet, igavest KEVADET. Täname Jumalat selle lootuse ja tõotuse eest!
Aitäh Rakvere kogudusele sooja vastuvõtu eest!
Meid kutsuti jälle tagasi, sest 15. septembril tähistab Rakvere kogudus oma 100. aastapäeva! Ka sina, armas lugeja, oled oodatud!
Aprillikuu uudised
6. aprill kell 12.00 kontsertjumalateenistuse salvestus Tallinna adventkirikus, kell 14.00 ETV eetris “Suure Reede jumalateenistus Tallinna adventkirikus”
7. aprill Põltsamaa koguduse pasunaansambel Rakveres / Põltsamaal kell 11:00 Vaikse Laupäeva jumalateenistus
8. aprill Veel üks rafting (matkad.advent.ee)
20.-22. aprill Kristlike Filmitalgute kokkusaamine Kuuri talus
27.-28. aprill Kevadpidustused Tartus:
reedel 19.00 ülistus ja palvekoosolek Tartu adventkirikus
laupäeval 11.00 jumalateenistus Vanemuise Kontserdimajas, kõneleb Bertil Wiklander
18.00 kontsertjumalateenistus
29. aprill Noorte misjoniüritus Tartus
Märtsikuu uudised
Ühte ma olen palunud Issandalt;
seda ma üksnes nõuan,
et ma saaksin asuda Issanda kojas
kogu oma eluaja ning tähele panna
Issanda leebust
ja mõtiskleda tema templis.
Psalmid 27,4
Õhus on tunda juba kevade märke ja päike käib iga päev üha kõrgemat rada. Meie igatsus ja püüd on õppida Jumalat, elu valgust, paremini tundma. Selleks koguneme igal hingamispäeval kell 10:00, et õppida üheskoos Piiblit ning seejärel kuulame jutlust.
Sinu sõna on see, mida mu süda ütleb:
“Otsige mu palet!”
Siis ma otsin, Issand, sinu palet.
Psalmid 27:8
Pärastlõunal viibime üldjuhul looduses. Õhtupoole hakkame nüüd ehk alates märtsikuust õppima adventkoguduse põhiuskumusi, mis koosnevad 28. doktriinist.
Märtsikuus arutlusele tulevad teemad:
- Ressursside kasutamine (10. märts)
- Kristlik ülalpidamine (17. märts)
- Abielu ja perekond (24. märts)
- Kristuse teenistus taevases pühamus (31. märts)
Täpsemat infot saab koguduse noortejuhi käest.
Õpeta mind, Issand, oma teele
ja juhata mind tasasele teerajale.
Psalmid 27,11
Piibli- ja pallipäevad 2012
17.-19. veebruaril toimus Pärnus üks selle aasta tippüritusi: Piibli- ja pallipäevad. Põltsamaalased olid eelnevalt kõvasti harjutanud, nii viktoriinis kui võrkpallis saavutati ootuspärased tulemused ning seega õnnestus võita ka sellel aastal üldkarikas!
PPP tulemusi saad vaadata siit: http://ppp.advent.ee/
Pildigalerii: http://advent.ee/galerii/44171/piibli-ja-pallipaevad-parnus/
Peidetud varandus
Kristus on tõde. Tema sõnad on tõde ja neil on sügavam tähendus, kui esmapilgul paistab. Kõik Kristuse ütlused on väärtuslikumad kui nende tagasihoidlik väline kuju. Püha Vaimu abil elustatud mõistus märkab nende ütluste väärtust. Ta näeb väärtuslikke tõe kalliskive, kuigi need võivad olla peidetud aarde hulgas.
Meie pääste sõltub Pühakirja tõe tundmisest. See on Jumala tahe, et meil oleks see tõde. Uuri kallihinnalist Piiblit innuka südamega! Uuri Jumala Sõna, nagu kaevur uurib maad, et leida kullasooni. Ära loobu uurimisest enne, kui oled välja selgitanud oma suhte Jumalaga ja Tema tahte enda jaoks. EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Püha Vaimu töö südames
“Mis lihast on sündinud, on liha, ja mis Vaimust on sündinud, on Vaim.” (Joh.3:6) Inimese süda on kuri ja “kes võib roojasest teha puhta! Mitte keegi!” (Iob.14:4). Mitte mingisugune inimlik vahend ei saa päästa patust hinge. “Liha mõtteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala käsule ega võigi alistuda.” “Sest südamest lähtub kurje mõtteid, mõrvu, abielurikkumisi, hoorust, vargust, valetunnistust, jumalapilget.” (Rom.8:7; Mat.15:19) Enne peab puhastatama südameallikas, siis lähtuvad sealt puhtad jõed. See, kes püüab saada taevasse oma tegudele toetudes, üritab võimatut. Päästet ei omanda mitte ükski, kellel on ainult kirjatähe religioon, jumalakartuse nägu. Kristlase elu ei ole vana kohandamine või parandamine; see on inimolemuse täielik uuestiloomine. Enese minale ja patule tuleb surra, ning hakata elama uut elu. Seda muutust saab teostada ainult Püha Vaim. “Tuul puhub, kus ta tahab ja sa kuuled ta häält, aga sa ei tea, kust ta tuleb ja kuhu ta läheb, nõnda on igaüks, kes on sündinud Vaimust.” (Joh.3:8)
Tuul kohiseb puude ladvus, kahistab lehtedes ja lilledes, ometi pole seda näha ja inimene ei tea, kust see tuleb või kuhu läheb. Samuti on Püha Vaimu tööga inimese südames. Inimene ei suuda võib-olla nimetada oma pöördumise täpset aega ja kohta ega eristada kõiki momente pöördumisprotsessis, kuid see ei tõenda, et ta ei ole pöördunud. Kristuse vägi töötab nähtamatult nagu tuul. Vähehaaval, võib-olla inimesele endale märkamatult, loob ta olukorrad, mis tõmbavad inimese Kristuse juurde. Toimima võib hakata Jeesuse üle mõtisklemine, Pühakirja lugemine või jutlustaja suust kuuldud sõna. Ja äkki, kui Vaim esitab otsese üleskutse, annab hing end rõõmsalt Jeesusele. Paljud nimetavad seda silmapilkseks pöördumiseks, kuid see on Püha Vaimu kauaaegse töö tulemus; kannatlik pikaajaline protsess.
Kuigi tuult ennast ei näe, näeb ja tunneb selle toimet. Ka Püha Vaimu töö ilmneb selle inimese igas tegevuses, kes õpib tundma päästvat väge. Kui Jumala Vaim asub elama südamesse, kujundab Ta ümber kogu elu. Patustest mõtetest öeldakse lahti, kurjadest tegudest loobutakse, armastus, alandlikkus ja rahu asuvad viha, kadeduse ja tüli asemele. Rõõm vahetab välja kurbuse ning inimese nägu valgustab taevane helk. Keegi ei näe kätt, mis võtab ära koorma, ega näe valgust, mis pärineb taevastelt õuedelt. Õnnistus tuleb siis, kui hing usu kaudu alistub Jumalale. Siis loob vägi, mida ükski inimsilm ei näe, inimolevuse Jumala kuju järgi uueks.
E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”
Tee õnnele
Kogu taevas on huvitatud inimese õnnest. Taevane Isa ei sulge rõõmu puiesteid ühelegi oma loodutest. Jumalikud eeskirjad kutsuvad vältima neid järeleandmisi, mis tooksid endaga kaasa kannatusi ja pettumusi, mis sulgeksid meie ees ukse õnnele, ukse taevasse. Maailma Lunastaja võtab inimesed vastu nii, nagu nad on: kõigi puuduste, vigade ja nõrkustega. Ta mitte ainult ei puhasta pattudest ega paku lunastust oma vere läbi, vaid Ta rahuldab ka kõigi nende südameigatsuse, kes on valmis Tema ikke vastu võtma ja Tema koormat kandma. Tema eesmärk on anda rahu ja hingamine kõigile, kes tulevad Temalt eluleiba paluma. Ta nõuab meilt ainult nende kohustuste täitmist, mis juhivad meie sammud õndsuse kõrgendikele, kuhu sõnakuulmatu iialgi ei suuda jõuda. Tõeline õnnelik elu on inimesel siis, kui tal on südames Kristus, kirkuse lootus. EGW “Tee Kristuse juurde”
