Jõuluteenistuste ajad
” Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu , inimestest hea meel ! “
Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus (Põltsamaal , Kreutzwaldi 1)
tervitab Kristuse sündimise puhul ja kutsub evangeeliumisõnumit kuulama
21.detsembril kell 16.00
Jõulunoortekas 22.detsembril kell 14.00
Tutvume teiste toredate noortega,mängime huvitavaid mänge,sööme piparkooke ja räägime sellest,mida me jõulude ajal tähistame.
Kohtumiseni!
Aeg ettevalmistusteks: ristimine ja Kristuse tulek
Selleks, et sõlmida pühalik leping Jumalaga ehk lasta end ristida, on vaja teadmisi sellest, mida nimetatud toiming tähendab ja mida see kaasa toob. Selleks alustame 30. novembril kell 17 ristimiskoolitusega. Koolitus koosneb 11 õppusest. Kui koolitusest osavõtjad soovivad saada ristitud ristimisteenistusel 27. detsembril koos nendega, kellel on ristimiskoolitus juba läbitud, siis läheb õpe küllaltki intensiivseks, kohale tuleks tulla kolm korda nädalas. Loogilisem on tegutseda rahulikult oma tempos ning jõuda ristimiseni kevadel või isegi suvel. Loodame selles suhtes koolitusest osavõtjatega kokkuleppele saada.
Jumala Sõna ütleb: “Kes usub ja keda ristitakse, see saab õndsaks.” (Mk.16,16.) Olgem siis agarad mõistma ja aru saama, milles seisneb päästev usk, ning vastavalt sellele käituma!
Lisaks sellele, et on ristimiseks ettevalmistamise aeg, on meil ka advendiaeg, mil me tuletame meelde Kristuse esimese tulekuga seotud sündmusi ning vaatame suure igatsuse ja lootusega ette Kristuse teisele tulekule.
Advendiajal on meil oodata mitmeid külalisi. 30. novembril esinevad külalised Tartust, kõneleb Mervi Kalmus, 7. detsembril kõneleb Rein Käsk, 14. detsembril esinevad Elva koguduse koor ja ansamblid ning kõneleb David Nõmmik. 21. detsembril tuleme Jumala ette Teda tänama ja ülistama kohaliku koguduse jõududega. Kaunist ootusaega kõigile!
Põltsamaalased külastasid Helsingi eestlaste gruppi
9.novembril külastasid mõned Põltsamaa adventkoguduse liikmed meie põhjanaabrite juures elavaid ja töötavaid kaasmaalasi. Külakostiks viidi vaimulikku muusikat ja -laulu. Tromboonikvartett esitas puhkpillimuusikat, mis nii mõnelgi kuulajal head mälestused oma nooruspõlvest taas meelde tuletas. Oli nii mõnigi kuulaja noorena ka ise puhkpilliorkestris mänginud. Õppetükitunni juhtimine ja ka jutlusetunni sõnaline osa oli põltsamaalaste kanda. Lõuna-ajal kinnitati keha ühise söögilaua ääres, kus pakuti maitsvat ja mitmekesist toitu.
Oli meeldiv tunda end ühise perena, ükskõik mis maal meie õed-vennad Kristuses elavad. Tagasi Eestisse suunduti laupäeva õhtuse laevaga, südames tänu Jumalale imelise päeva eest.
Palvenädal
2. novembril algab ülemaailmse adventkoguduse palvenädal, mille teema on sel aastal „Ja nad järgnesid Temale“. Palvenädala loengute autor on seekord Larry Lichtenwalter, kes on adventkoguduse pastorina teeninud üle 20 aasta, selle kõrvalt töötanud ka õppejõuna Andrewsi ülikoolis.
Palvenädala loengud on uues Meie Ajas, samuti on need ka internetis: http://advent.ee/materjal/62491/palvenadala-loengud-2013/
Põltsamaal on loengute lugemine juba alanud. 7.nov. neljapäeval koguneme kell 18.00 ja samuti reedel 8.nov. kell 18.00 Palvenädala lõpetamine toimub hingamispäeval 9.nov. kell 11.00.
“Kas ma võiks tagasi minna?”
Sellise küsimuse esitas matkaline, kes polnud kunagi varem kanuuga sõitnud, kui tuli aeg valida kanuu ja paariline. Kuigi kanuumatkale ei satuta juhuslikult, võtab esimest korda vee peale minek ikkagi kergelt südame alt õõnsaks. Hirm jääkülmas sügiseses jões kanuuga ümber minna ja läbimärjaks saada ei ole päris alusetu, sest seda on matkalistel varemgi juhtunud.
Oktoobri esimesel nädalalõpul toimus Kristlike Matkade kaubamärgi all järjekordne ühismatk, seekord kanuudega Pärnu jõe peal. Laupäeva jahedas hommikus kokku saanud ei olnud kogenud tavapäraseks hingamispäevaseks koosolekuks, sellest andsid tunnistust soojad vettpidavad riided ja kummisaapad. Piibliteksti palvuseks ei loetud mitte paberlehtedega raamatust, vaid telefonist, mis rändas seejärel veekindlasse kotti. Palvetajad ei laskunud märjal rohul põlvili, vaid seisid ringis ja kutsusid nii Looja selle päeva kaaslaseks ja kaitsjaks, südame ja meelte avajaks. Tekst Rooma kirja 12. peatükist kutsus meid olema üksmeelsed, mitte laskma kurjal enda üle võitu saamast, vaid võitma kurja heaga.
Kanuumatk võib olla iseloomuproov. Kuidas reageerida siis, kui teine kanuu sulle oskamatu tüürimise pärast otsa sõidab või matkakaaslane sind kogemata liigentusiastliku aeruliigutusega külma veega üle piserdab? Või su kanuukaaslane tüürib sind kogemata kaldasse või kivi otsa? Või teised kiirendavad võistlushimus oma paate nii, et sina jääd taha ja kuidagi teistele järgi ei jõua?
Loomulikult juhtus kõike seda ja mitte ainult korra. Kuid selle hommikupalve vägi kandis meid õhtusse endises heas tujus ja üksmeeles. Õhtusöögilaua ääres hommikul kuuldud sõnu meenutades pidime muigega tõdema, et muude juhistega saime hakkama, aga tuliseid süsi kellegi pea peale koguda ei õnnestunud.
Jumal lõi rahupäeva inimese pärast ja nii mõnigi tundis, et see jõe peal veedetud aeg ei jäänud alla tavapärasele rahupäevale. Kes igapäevaselt teeb tööd kontorilaua taga, see tundis, kui mõnus on ennast veidi liigutada. Kes igapäevaselt elab asfaldi ja betooni maailmas, see tundis, kui mõnus on olla eheda looduse keskel. Kelle osaks on argine töö- või koolistress, see tundis rahulolu lõõgastavast vaheldusest sõbralikus seltskonnas. Kelle osaks on linnamüra, see tundis rahulolu looduse vaikusest. Ja kui seda vaikust katkestasid ka elevil koerte haukumine või ehmunud lehmade muugimine kaldal, siis seegi oli vürtsiks sellele üldisele rahule. Üle kõige selle oli vaimustav sügisene loodus oma vahelduvates värvides.
Naljakal kombel oli isegi kärestikes rahu. Vesi voolas küll kiiresti, kuid oli nii madal, et tihti tuli kanuust välja astuda, et põhja peale kinni jäänud paati edasi aidata. Polnud hirmu ümber minemise ees ja tänu Jumalale ei juhtunud seda selle matka jooksul ühelgi paatkonnal.
Nagu Kristlike Matkade puhul ikka, oli oluline vaimulik osa. See, mis plaani sai võetud, sai ka tehtud: palvused hommikul, laupäevaõhtune arutelu (vaimuliku) rännaku üle ning ühine õppetüki õppimine. See viimane sai teoks alles peale reisi lõppu, pühapäevases sihtkohas. Esialgne plaan oli õppetükki õppida laupäeva lõuna ajal, kuid lõunakoht oli vilu ja tuuline. Seejärel pidime seda tegema laupäeva õhtul, kuid väsimuse tõttu ei suutnud kaht vaimulikku tegevust läbi viia. Siis pidime seda tegema pühapäeva hommikul, peale sööki, kuid matkalised magasid nii kaua, et ka hommikuseks osaks jäi vaid palvus. Aga me ei jätnud jonni ning huvitav arutelu pühamu teemadel toimus pühapäeva lõunal. Otsustasime, et aitab edasilükkamisest, lõunasöök ja saun võivad oodata, kuid vaimulik toit mitte.
Matka lõppedes oli hea tunne. Mitmed meie seast olid selgeks saanud, kuidas juhtida kanuud nii vaikses kui tormises vees, ning õppinud üksteisega koos töötama ja üksteist usaldama. Olime saanud elamusi hingele ning sügavpuhastust saunas ihule. Olime jäänud üksmeelseks ja seda ei kõigutanud nii sõbralikud aasimised lauas kui üksteise leiliga kõrvetamine saunas.
“Millal jälle?”
Kui Jumal lubab, siis Kristlikud Matkad ühendavad inimesi üksteise ja Loojaga ka tulevikus.
Toomas Lukk
Valguse lapsed
Me kuulume Jumalale, me oleme Tema pojad ja tütred – Tema omad loomise kaudu ja Tema omad Tema ainusündinud Poja lunastusanni kaudu. “Teie ei ole iseenese päralt, sest te olete kallilt ostetud. Austage siis Jumalat oma ihus ja vaimus, mis on Jumala omad.” (1Kr 6:19,20 KJV) EGW “Nõuandeid vahendite kasutamiseks”
Turvaline eluase
Jeesuse Mäejutlus on meie Issanda pikim kõne, mille apostel Matteus on talletanud oma evangeeliumis. Kas on tegu ühe pika jutlusega või on Matteus selle mitmest lühemast jutlusest kokku kirjutanud, pole täpselt teada. Küll aga võime olla kindlad, et oma kaalukuselt ületab see ilmselt kõik teised Jeesuse jutlused. Ega muidu poleks Mäejutlusele omistatud Jumala armuriigi põhiseaduse staatust.
Mäejutluse vaimulik sügavus on pannud inimesi nimetama selle kõnelemise mäge “teiseks Siinaiks”. Kuulajad olid selle lõppedes evangeeliumi sõnul “vapustatud” (Mt 7:28). Millega Jeesus selle suurima jutluse lõpetas? Mõistukõnede armastajana asetab meie Issand kõige lõppu tähendamissõna “turvalisest eluasemest”. Puusepast ehitusmeistrina räägib Jeesus eksperdina eluhoone turvalisusest – kuidas meil kõigil on võimalik seda tagada.
Mida Jeesus selle Mäejutlust lõpetava mõistukõnega silmas pidas, seda on võimalik videopildi vahendusel vaadata ja kuulata hingamispäeval 14. märtsil kell 11.15
Ülekannet näeb veebilehelt: http://otse.advent.ee
Uskudes
Kui Eelija palvetas, haaras tema usk kinni taeva tõotustest ja ta jätkas palvetamist, kuni tema palvetele vastati. Ta ei oodanud täit tõendust tõsiasjale, et Jumal oli teda kuulnud, vaid usaldas Jumala armu kõige pisematki märki. Seda, mida Eelija suutis teha Jumala abiga, on võimalik teha kõigil oma tegevusvaldkonnas Jumalat teenides, sest Gileadi mägede prohvetist on kirjutatud: “Eelija oli meiesugune inimene, ent ta palvetas püsivalt, et ei sajaks vihma, ning kolm aastat ja kuus kuud ei sadanud piiskagi vihma maa peale.” (Jk 5:17)
Tänapäeva maailmas vajatakse samasugust usku – usku, mis haarab kinni Jumala Sõna tõotusest ega anna alla, kuni taevas kuuleb. Selline usk ühendab meid tihedalt taevaga ja kinnitab meid toime tulema pimeduse jõududega. “Usu läbi võitsid Jumala lapsed kuningriike, viisid täide õiguse, said kätte tõotusi, sulgesid lõvide suud, kustutasid tule väe, pääsesid pakku mõõgatera eest, said nõtruses tugevaks ja sõjas vägevaks, tõrjusid tagasi võõraste vaenuleere.” (Hb 11:33,34) Usu läbi peame täna meiegi saavutama Jumalast meile seatud kõrgeid eesmärke. “Kõik on võimalik sellele, kes usub.” (Mk 9:23) EGW “Prohvetid ja kuningad”
