Kaheteistkümnes laste laulupäev oli Põltsamaal
Pühapäeval, 8. juunil peeti taas igasuvist laste laulupäeva, mis oli järjekorras juba kaheteistkümnes. Seekordne laulupäev kutsus lapsed, vanemad ja külalised Põltsamaa kultuurimajja.
Laste laulupäeva on alati peetud vahetult pärast kooliaasta lõppu juuni alguses. Seekord kujunes ettevõtmine osa laste jaoks kahepäevaseks: möödunud suvel algatatud lasteorkester pidi enne pühapäevast kontserti kokkumängimist harjutama; nii oligi Põltsamaa adventkoguduse maja siginat-saginat täis juba laupäeva pärastlõunal. Peale harjutust olid lapsed kutsutud perekond Soosaare juurde, kus sai mängida palli, küpsetada lõkkel saia ja üle pika aja ka juttu ajada.
Pühapäeva esimene pool kulus laulu- ja pilliharjutustele, kontsert Põltsamaa kultuurimajas algas 14.00. Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse Eesti Liidu lastetöö juht Madli Vahtramäe tervitas kontserdi alguses kõiki esinejaid ja kuulajaid ning kutsus laste laulupäeva idee algataja ja idee elluviija Marjam Kalmuse mälestuseks vaikushetke pidama.
Kontserdil sai nautida nii mudilas- kui lastekoori laule, soololaulu, luuletusi ja ka orkestri- ja instrumentaalpalasid. Sõnaga rikastas kontserti Mervi Kalmus, kes võttis oma sõnumi aluseks Ellen Niidu „Suure maalritöö” idee ja innustas lapsi kaasa mõtlema, mis värvi võiks olla roostes mündid ja murelik südametunnistus. Mervi julgustas kuulajaid mure ning ebaõnnestumiste ajal Jeesuse poole pöörduma, et Tema teeks südametunnistuse jälle valgeks ja puhtaks.
Kontserdi lõppedes tänati korraldusmeeskonda, Põltsamaa kogudust ja tarmukaid lapsi. Kolmeteistkümnes laste laulupäev toimub 2015. aasta juuni alguses – kus, see pole veel teada.
Kontserdi videosalvestust vaata siit.
Allikas: Meie Aeg
Kogudusevanemate retriit 2014 pani alguse väärt tavale
Möödunud nädala lõpus, 6. ja 7. juunil olid kõik adventkoguduste kogudusevanemad palutud Põltsamaale Kuuri tallu retriidile. Sõna retriit tuleb inglise keelest ja tähendab tagasitõmbumist või omaette olemist.
Kokkutulemise eestvedaja Ivo Käsk sõnas, et kogudusevanem on koguduse juht koos koguduse pastoriga ja ta on kohaliku koguduse võtmeametnik. „Kõik muud osakonnad – noored, lapsed, naised, laekurid, sekretärid – tegelevad oma vastavate ametnikega ja koguduse vanemad on jäänud teenimatult unarusse,” ütles Ivo. „Meie koguduses on pastorite ühendus, mille ülesanne on hoolt kanda pastorite ja koguduse vanemate ametialase ja isikliku edenemise eest. Antud retriit oli üks samm selle ülesande täitmise suunal,” lisas Ivo, kes on lisaks koguduste liidu esimehe ametipostile pastorite ühenduse sekretär Eestis.
Seekordne ja ühtlasi esimene omalaadne retriit algas reede õhtul kogunemise ja seejärel saunaskäiguga. Laupäeval oli tavapärane õppetükitund, jumalateenistus ja pühaõhtusöömaaja teenistus. Pärastlõunal räägiti erinevatel kogudusevanemate ja ka liidu pastorite töökorraldust puudutavatel teemadel. „Arutasime, milleks vajatakse kogudusevanemat. Pärast rääkisime pastorite töökorraldusest. Päeva lõppedes täitsid kogudusevanemad tagasisidelehe, millel oli korduvalt märgitud, et neid huvitab, kuidas võiks paremini välja näha pastori ja kogudusevanema koostöö,” ütles Ivo aruteluteemade kohta.
Eesti adventkogudustes on kogudusevanemaid kokku 25, retriidil osales neist 18. Kogudusevanemate hulgas on ka emeriitpastoreid. Neist kaks, Viktor Noginovski ja Mart Vari (mõlemad Viljandi koguduses), olid samuti Kuuri talus kohal.
Pikemalt loe Advent.ee leheküljelt http://advent.ee/artikkel/68229/kogudusevanemate-retriit-2014-pani-alguse-vaart-tavale/
Usalda Jumalale kõik
Usalda kõik oma vajadused, rõõmud ja kurvastused, mured ja hirmud Jumala hoolde. Sa ei koorma ega väsita teda. Tema, kes loeb ära ka juuksed su peas, pole oma laste vajaduste suhtes ükskõikne. “Issand on halastav ja armuline.” (Jk 5:11) Meie mured, ja eriti see, et me sellest temale räägime, liigutavad tema armastavat südant. Kõnele talle kõigest, mis viib sind kimbatusse. Miski pole tema jaoks liiga raske kanda, sest ta peab üleval maailmu ja valitseb kogu universumit. Ükski asi, mis mingilgi kombel puudutab meie rahu, pole tema jaoks nii vähetähtis, et ta jätaks selle tähele panemata. Ükski peatükk meie kogemustes pole tema jaoks liiga sünge lugeda, ükski probleem pole talle liiga raske lahendada, ükski õnnetus ei saa juhtuda vähimalegi tema lastest, ükski mure rõhuda hinge, ükski rõõm teha heameelt, ükski siiras palve tõusta huulilt, mida meie taevane Isa ei märkaks või mille vastu ta huvi ei tunneks. “Ta parandab need, kelle süda on murtud, ja seob kinni nende valusad haavad.” (Ps 147:3) Ühendus Jumala ja inimhinge vahel on nii eriline ja täiuslik, nagu poleks tal maa peal kedagi teist, kellele oma hoolitsust jagada, kedagi teist, kelle eest ta andis oma armastatud Poja. EGW “Tee Kristuse juurde”
Kindlalt hoitud armastuses
Taevastes õuedes palub Kristus oma koguduse eest – nende eest, kelle eest Ta on maksnud lunastuseks oma verehinna. Ei aastasajad ega -tuhanded suuda vähendada Tema lunastava ohvri mõju. Ei elu ega surm, ei kõrgus ega sügavus või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses – ja mitte sellepärast, et meie Temast nii kindlalt kinni hoiame, vaid et Tema meid nii tugevasti hoiab. Kui õndsakssaamine sõltuks meie endi jõupingutustest, ei pääseks me iial; see sõltub Temast, kes on kõigi tõotuste tagatis. Võib-olla näib, et me hoiame Temast vaid nõrgalt kinni, kuid Tema armastus on meie jaoks otsekui vanema venna armastus. Kuni säilitame ühenduse Temaga, ei saa keegi meid Tema käest ära kiskuda. Jumaliku armu läbi uuendatud südames on armastus valitsevaks tegutsemispõhimõtteks. EGW “Apostlite teod”
