Tohutu rahvahulk järgnes Jeesusele kohtukojast Kolgatale. Kuuldused Tema hukkamõistmisest olid levinud kogu Jeruusalemmas ning inimesed ruttasid ristilöömispaigale.

Oleksid nad teadnud, et nad piinasid Teda, kes oli tulnud päästma patust inimsugu igavesest hukatusest, oleks neid vallanud hirm ja kahetsus. Ometi ei vabastanud teadmatus neid süüst. Neil oli olnud eesõigus Jeesust kui Lunastajat tundma õppida ja vastu võtta. Mõned nendest tulid veel patutundmisele, kahetsesid ja pöördusid. Teiste kahetsematus tegi võimatuks, et Kristuse palve nende suhtes oleks saanud täituda. Kõigest hoolimata täitus Jumala eesmärk. Jeesus teenis ära õiguse saada inimeste Eestkostjaks Isa ees.

Kristuse palve vaenlaste eest haaras kogu maailma. See haaras endasse iga patuse maailma algusest kuni aegade lõpuni. Kõik on süüdi Jumala Poja ristilöömises. Kõigile pakutakse vabalt andestust. Igaüks, kes tahab, võib saada rahu Jumalaga ja pärida igavese elu.

Kannatav Jeesus kuulis preestrite sõnu: «Teisi on Ta aidanud, iseennast Ta ei või aidata; kui Ta on Iisraeli Kuningas, astugu Ta nüüd ristilt maha, siis me usume Temasse!» Kristus oleks võinud astuda ristilt maha. Kuid tänu sellele, et Ta ei astunud maha, on patusel lootus Jumala andestusele ja poolehoiule.

Mehed, kes pidasid end prohvetikuulutuste tõlgendajaiks, kordasid pilgates sõnu, mida Pühakiri oli ette öelnud. Ometi ei märganud nad sõgeduses, et nad täitsid prohvetikuulutusi. Nad laususid põlastades: «Ta on lootnud Jumala peale, see päästku nüüd Teda, kui Ta tahab: sest Ta on öelnud: «Ma olen Jumala Poeg,» kuid nad ei mõelnud sellele, et nende tunnistus kajab läbi sajandite. Ehkki nad ütlesid nii pilgates, ajendas öeldu inimesi Pühakirja uurima. Mõistlikud kuulsid, uurisid, mõtisklesid ja palvetasid. Nad ei jäänud rahule enne, kui nad üht kirjateksti teistega võrreldes mõistsid Kristuse missiooni tähendust. Iialgi varem polnud Jeesus olnud tuntum kui siis, kui Ta ristil rippus. Paljude südameisse, kes nägid ristilöömist ja kuulsid Jeesuse sõnu, paistis tõe valgus.

 Ehkki Pühakirja uuriti erineva eesmärgiga, veendusid kõik ühes — mõne päeva jooksul olid täitunud prohvetikuulutused ja Ristilöödu oli maailma Lunastaja. Paljud, kes sel hingamispäeval paasapüha pühitsesid, ei teinud seda enam iialgi. Mitmed preestritestki olid veendunud Jeesuse tõelises olemuses. Nad polnud prohvetikuulutusi asjatult uurinud; pärast Jeesuse ülestõusmist tunnistasid nad Ta Jumala Pojaks.

Tõstke üles norguvajunud pea, avage silmad nägema Teda ja kõrvad kuulma Tema häält! «Minge kiiresti ja jutustage Tema jüngritele, et Ta on üles tõusnud.» Ärge käskige neil vaadata Joosepi uude hauda, mida sulges suur kivi ja pitseeris Rooma pitser. Kristust ei ole seal. Ärge vaadake tühja hauda. Ärge leinake nagu need, kes on lootusetud ja abitud. Jeesus elab ja kuna Ta elab, elame ka meie. Tõusku meie tänulikest südametest ja pühast tulest puudutatud huultelt rõõmus laul: «Kristus on üles tõusnud!» Ta elab, et paluda meie eest. Haara sellest tõotusest kinni, siis on see sinugi jaoks kindel hingeankur. Usu, ja sa saad näha Jumala au.

 E.G.White’i raamatust “Ajastute igatsus”.