Jesaja raamatu õppimine
Kõik janused tulge vee juurde!
Otsige Jehoovat,kui Ta on leitav,
hüüdke Teda,kui Ta on ligidal!
Jesaja 55,1.6
Selle aasta Piibliviktoriini raamatuks on Jesaja raamat. Esimene ühine õppimine toimub 5.jaanuaril kell 16.00.
Täpsema info saamiseks pöörduge koguduse noortejuhi poole.
Nõnda ütleb Jehoova,
su lunastaja, Iisraeli Püha:
Mina olen Jehoova,su Jumal,
kes sulle õpetab,mis on kasulik,
kes sind juhatab teele,
mida sa pead käima!
Jesaja 48,17
HEAD UUT AASTAT!
Nina vastu vihmapisarais aknaklaasi sai aastavahetusel vaadatud arvukaid naabrusest tõusvaid ilutulestikke. Oli ilus! Otse vaadates oli kõik selge, paremale või vasakule kiigates aga tekkisid aknale hägused värvilised triibud. Tahtmatult tulid meelde Sandor Petöfi luuleread:
Mis on kuulsus? … Vikerkaareviir.
Pisarates murtud päiksekiir.
Mida soovitakse ja mõeldakse, saates kõrgele kauneid kujundeid ja värve, võttes vastu uut aastat? Kas nüüd just kuulsust soovitakse, võibolla seda mitte, aga küllap igatsetakse edu ja rahulolu saavutatust, võib juhtuda, et pereõnnegi mõõdetakse saavutuste kaudu – kui turvaline on elujärg ja kui hästi on lastel läinud.
Aasta eelviimasel päeval kogunes koguduse rahvas aastalõpu palvusele, et tuua Jumala ette oma rõõmud ja mured, läbikukkumised ja õnnestumised. Kokkuvõtete tegemiseks vaadati tagasi möödunud aastale ja usaldati Jumala kätte saabuv aasta. Kuigi oli palveid ka maiste murede ja hakkamasaamise pärast, oli rohkelt palvesoove koguduse vaimuliku kasvu ja Püha Vaimu juhtimise pärast. Tehti eestpalveid nii juhtide, koguduseliikmete, nende lähedaste kui ka tuttavate-sõprade pärast. Südamlikus õhkkonnas jäi kõlama, et me võime kõiges Jumalat usaldada ja teda tänada. Pärast mõttetihedaid palvusetunde ootas ülakorrusel rikkalik söömaaeg – uskumatu, aga mahtusimegi laudade taha istuma! Õhtu lõpuks oli aga ukse taha ilmunud kingikott, millest jagus pakke kõikidele headele lastele.
Kuigi inimsüdamele on nii loomulik igatseda rahulikku head elu, kirjutan uusaastasoovina lõpetuseks ühe vana laulu koguduse lauluraamatust:
Mitte rikkust, au ja kuulsust Sinu käest ei palu ma. Oleks kuninglik mu sugu, Sinuta ma kerjaja. Ei ma soovi kerget elu, Isa, vaid ma palun Sind: saada rõõmu, saada valu, mis Su ligi hoiaks mind!
Parimad soovid pühadeks kõigile!
Jõulud on kodused pühad. Ilus tava on sel ajal omastega ja perega kokku saada. Soovime ühtehoidmist ja armastust kõikidele peredele! Soovime, et igaühel oleks keegi, kelle jaoks olemas olla ja et mitte keegi ei tunneks ennast üksikuna.
Jõulud on ka hinge püha, mil meel igatseb harrast ja ülevat, olgu see siis muusikas või kunstis, ning ergud on valmis vastu võtma looduse puhtust, mis avaldub kas lume langemises või kirkas kuuvalguses. Viigu need puhtuse ja headuse pürgimused meie mõtted taevastele radadele, sest kristlastena on jõulud meile just Jumala inimeseks saamise meenutuspäev. See on päev, mil kiita Teda suurima kingituse eest, mis on inimkonnale üldse kunagi tehtud. See on aeg, mil tulla kirikusse ja tunda rõõmu ühtekuuluvuse imest, mis seob meid inimestena omavahel ja Jumala endaga. Tulgem siis kõik, nii noored kui vanad, nii koguduseliikmed kui külalised, ja nautigem evangeeliumisõnumit!
JUMALATEENISTUS KRISTUSE SÜNDIMISE AUKS ON ADVENTKIRIKUS JÕULUREEDEL, 23. DETSEMBRIL KELL 5 ÕHTUPOOLIKUL.
Tiroolis laulmas
Sel ajal, kui Eestimaal isadepäeva tähistati, olid kaks Põltsamaa koguduse esindajat Austrias Innsbruckis sealse koguduse poolt korraldataval võrkpalliturniiril. Eestist oli kohal ka võrkpallivõistkond, kes seekord kogu turniiri ära võitis. Põltsamaalastel oli aga austav ülesanne anda selle ürituse raames hoopis kontsert.
Kontserdi põhiraskust kandis Heldi, kes mängis flööti, laulis saksa, inglise ja eesti keeles ning juhatas laulud sisse väikeste sõnavõttudega. Klaveri taga oli umbes tunnise esinemise ajal Hele.
Laulude ja muusikapalade järel kostis tihti saalist hingestatud “aamen” ning kokkutulnud rahvusvahelisest seltskonnast tulid mitmed ütlema, et esitatu oli neile väga südamesse läinud. Loodan, et kontserdi video jõuab üsna pea siia meile kõigile vaatamiseks-kuulamiseks.
Meie seevastu imetlesime Jumala loominguna suursuguseid mägesid ning meenutasime kirjakohti Piiblist:
“Ole mulle kaitsjaks kaljuks, kuhu ma aina saan minna! Sina oled käskinud mind päästa, sest sina oled mu kalju ja mu mäelinnus.” (Ps.71,3.)
“Issand, sina oled meile olnud eluasemeks põlvest põlve. Enne kui mäed sündisid ja maailm loodi, oled sina, Jumal, igavesest igavesti.” (Ps.90,1.2.)
Palvenädala lõpp ja isadepäev
10. novembri kaunil sügisesel hingamispäeval kogunesime kuulama viimast palvenädalaloengut. Erinevatel nädalapäevadel olime koos lugenud loenguid ja saatnud eestpalveid Jumala poole. Loengud rääkisid Jumala Sõna tähtsusest inimeste elus ja sellest, kuidas Jumala Sõna inimesi mõjutab. Millest algab ärkamine?
Iga inimese isiklikust pöördumisest.Hing, kes jagab õnnistust, kosub, ja kes kastab teisi, seda ennastki kastetakse. (Õp. 11:25)
Koosoleku teine pool oli pühendatud isadele. Õnnelikud on need lapsed, kes on saanud vajalikku juhatust oma isa käest. Kalle luges isadele Õpetussõnadest 4 peatüki, et isadel ikka jätkuks tarkusesõnu oma lastele ja lastelastelastele. Igale isale oli ka väike praktiline kingitus! Älis luges isadele õnnistussoovi ja tegi nende eest eestpalve. Meie isad ju ikka palvetavad meie eest ja nüüd isadepäeval oli meie eesõigus paluda Isad Jumala kätte!
Hoidku Sind oma hoole all elu Jumal,
hoidku Sind oma hoole all armastav Kristus,
hoidku Sind oma hoole all armulik Püha Vaim.
Olgu nad Sulle sõbraks ja abiks!
Ilusat isadepäeva, armsad papad!
10. november
10 Photos
Kindel Kaitsja
Kristus ei hülga iial neid, kelle eest Ta on surnud. Meie võime Ta maha jätta ja langeda kiusatuste võimusesse, kuid Kristus ei pöördu kunagi ära inimesest, kelle eest Ta on maksnud lunahinna oma enese eluga. Oleks meie vaimulik nägemine terav, näeksime inimesi, keda kitsikused, mure ja masendusekoorem rõhuvad surmväsinuina julgusetuses lausa surma igatsemas. Näeksime, kuidas inglid lendavad kiiresti neile kiusatuile appi, löövad ümbritsevad kurjuseväed taganema ja asetavad nende jalad kindlale alusele. Sellise kahe armee vahelist võitlust peetakse sama reaalselt kui peetakse sõdu selle maailma sõjavägede vahel. Vaimuliku võitluse tulemustest oleneb inimeste igavene saatus.
Tema, kes on Kuningas ja vägede Issand, istub keerubite vahel ning kaitseb endiselt oma lapsi keset rahvaste tüli ja mäslemist. Kui kuningate kantsid langevad ja vihanooled läbistavad Jumala vaenlaste südant, on Jumala rahvas turvaliselt Tema käte vahel. EGW “Prohvetid ja kuningad”
Sirutun eesoleva poole
Need, kes usaldavad Jumalat, võivad koos Paulusega öelda: “Ma suudan kõik Tema läbi, kes teeb mind vägevaks.” (Fl 4:13) Ükskõik missugused on mineviku vead või eksimused, me võime Jumala abiga neist kõrgemale tõusta. Võime öelda koos apostliga: “Ühte aga ma ütlen: Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole, ma püüdlen sihtmärgi poole, Jumala üleva kutsumise võiduhinna poole Kristuses Jeesuses.” (Fl 3:13,14) EGW “Tervise teenistuses”
Elav vesi
Täida oma süda Jumala sõnadega. Need on elav vesi, mis kustutab su kõrvetava janu. Meie keha saab ehitusmaterjali sellest, mida me sööme ja joome. Nagu looduse korralduses, nii ka vaimulikus elus: see, mille üle me mõtiskleme, annab tooni ja jõudu meie vaimulikule loomusele.
Lunastus on valdkond, millest inglid igatsevad aru saada; see saab olema ka lunastatute teadus ja laul läbi lõputute igavikuaegade. Kas see ei vääriks juba nüüd hoolikat järelemõtlemist ja uurimist? Jeesuse lõputu arm, armastus ja meie eest toodud ohver nõuavad kõige tõsisemat ja pühalikumat mõtisklust. EGW “Tee Kristuse juurde”
Kaastundlik Päästja
Kuigi Jeesus on nüüd Jumala juures ja istub universumi valitseja troonil, ei ole Ta kaotanud midagi oma kaastundlikkusest. Ta sirutab oma läbiuuristatud käed veel rohkemate õnnistustega oma rahva poole. “Nemad ei saa iialgi hukka ja ükski ei kisu neid minu käest.” (Jh 10:28) Inimene, kes on andnud end Kristusele, on Tema silmis väärtuslikum kui kogu maailm. Kristus oleks talunud Kolgata piinu ka siis, kui ainult üks inimene oleks võtnud Ta vastu. Ta ei jäta iialgi inimest, kelle eest ta on surnud. Kui Tema järelkäijad ei jäta Teda, siis hoiab Ta neid kindlalt. EGW “Ajastute igatsus”
