Hingamiseta siiski ei saa
Selline mõte jäi noorteõhtult kõlama. Puhkust on igal juhul vaja.
Külla kutsutud endine Põltsamaa koguduse pastor Kaido Kask selgitas, et Piibel peab puhkamist väga tähtsaks. Nii tähtsaks, et käsk seitsmendal päeval puhata on antud ühe käsuna kümnest. Ta rõhutas seitsmenda päeva erilisust, sest ka Jumal puhkas just sellel päeval ja andis sellele oma õnnistuse ja tõotused.
Üks koguduse noortest, Tanis Kulp, rääkis oma intervjuus muuhulgas ka sellest, et kuigi standardiseerimise protsessi käigus üha enam maid paigutavad kalendrisse nädala esimese päeva kohale esmaspäeva, pole see sugugi mitte alati nii olnud. Nädalapäevade numbrilised nimetused iseenesest on juba uus komme ning nädala alustamine esmaspäevast samuti. Tegelikult on väga paljude maade kalendrites nädala esimeseks päevaks endiselt pühapäev. Kui võrrelda erinevaid keeli, siis näiteks venekeelses Piiblis on selgesõnaliselt kirjas, et päev, mida tuleb pühitseda, on “subbota” (eesti keeles “laupäev”) ning konkreetselt laupäeva kohta igapäevakeeles käibivat nimetust on kasutatud veel mõnegi keele piiblitõlkes. Seetõttu on segadus, kas seitsmendaks päevaks võiks äkki lugeda hoopis pühapäeva, puhtalt balti probleem.
Külaline Tartust, Kärt Vahtramäe, rääkis kaasakiskuvalt ja praktiliselt, mida tema jaoks tähendab üks hingamispäev ning kuidas on võimalik seda õppida üha paremini veetma. Hingamiseta siiski ei saa – isegi kui sa veel ei oska koos Jumalaga olla või Teda uskuda, siis puhkust on sulle ikka tarvis. Parim puhkus on aga koos Jumalaga!
Aitäh Helenale intervjuude idee ja teostuse eest! Loodan, et kõikide noorte loomingulisus sai hea impulsi ja edaspidi võime nautida erinevate tegijate omanäolisi noorteõhtuid.
Austria reis
29. oktoobrist kuni 4. novembrini osalesid Põltsamaa noored ühel huvitaval reisil. Nimelt kutsuti eestlasi osalema võrkpalliturniiril Austrias. Me saime kokku 13 inimest ning meeldejääv teekond võis alata. Esimene päev kulus lennukiga lendamisele ning rongiga sõitmisele.
Laupäeva hommikul toimusid hingamispäevakool ja jutlus, õhtul aga tegime algust võrkpalliga. Vahepeal käisime magamas ning ühelepoole jõudsime alles pühapäeva õhtuks. Eestlaste tulemuseks jäi 8. koht 18. võistkonnast. Südamele jäi kripeldama see, et võidetavad olid kõik võistkonnad! Esmaspäeval käisime rootslastega koos mägedes “jalutamas”, vähemalt kohalikud pidasid seda jalutamiseks. Teisipäeval saime päris mägironimist proovida, kolmapäeval aga avastasime turistidena Innsbrucki. Külastasime erinevaid vaatamisväärsusi ning käisime 2334m kõrgusel merepinnast hingematvat vaadet nautimas. Neljapäeval tegime veel viimase jalutuskäigu ümber oma koduküla ning oligi aeg tõelise kodu poole vastumeelselt teele asuda. Kõik jäime vägagi rahule ning plaanime järgmisel aastal uuesti minna!
Lasteteenistuse päev
“Tõesti ma ütlen teile: kui te ei pöördu ega saa kui lapsed, ei pääse te taevariiki!”
Matteuse 18,3
16. oktoobri hommikul kattis Põltsamaal maapinda õrn lumekiht. Oli eriline hingamispäev, toimus lasteteenistuse koosolek.
Kui 10-aastane Ergas alguspalvet tegi, mõtlesin, et siit võib tulevane pastor sirguda. Lapsed ja noored esinesid sõna ja lauluga. Eriti haarav oli lugu Piiblitegelastest Saamuelist, Giideonist, Joosijast, Maarjast ja Paulusest ning sellest, kuidas Jumal neid kõnetas. Koosoleku lõpus vaatasime pilte koguduse lastest ja vanematest koos Piiblitekstidega. Selle programmi pealkiri oli “Lapsed – Jumala lapsed” ja põhiküsimusteks “Kes on Jumala laps?” “Kas Sina oled Jumala laps?”
“Nüüd te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses, sest kõik kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud.”
Gal. 3,26-27
“Sest kõiki, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.”
Rooma 8,14
Pärast lõunat jätkus nooremate hingamispäev väljasõiduga loodusesse. Lumi oli selleks ajaks juba sulanud. Kirev sügis aga kestab veel!
Ela usus!
Kas sa tunned, et sa ei saa loota Jumalalt õnnistusi, kuna oled patune? Tuleta meelde, et Kristus tuli maailma patuseid päästma. Meil pole midagi, mis meid Jumalale soovitaks. Me võime nüüd ja alati toetuda oma äärmiselt abitule olukorrale, mistõttu on Tema lunastav vägi hädavajalik. Loobudes endale toetumisest, võime vaadata Kolgata risti ja öelda: “Midagi ei ole küll Sulle, Issand, tuua mul”.
Usk ühendab meid taevaga ning annab meile jõudu pimeduse võimudest jagu saada. Jumal on Kristuses andnud vahendid, et alistada kõik halvad iseloomujooned ja vastu seista kõigile kiusatustele, ükskõik kui tugevad need on. Kuid paljud tunnevad, et neil on usku vähe, ning nad jäävad seepärast Kristusest eemale. Andku need hinged end oma abitus väärtusetuses kaastundliku Päästja halastuse kätte! Ära vaata iseendale, vaid Kristusele! Haara kinni Tema tõotustest nagu elupuu lehtedest: “Kes minu juurde tuleb, seda ma ei aja välja” (Jh 6:37). Kui sa tuled Tema juurde, usu, et Ta sind vastu võtab, sest Ta on seda tõotanud. Sa ei hukku iial, kui sa seda teed, mitte iialgi. EGW “Tervise teenistuses”
Puud tuntakse viljast
Need, kes Sõna kuulevad ja seda alal hoiavad, kannavad vilja sõnakuulmises.
Hinge vastu võetud Jumala Sõna avaldub heades tegudes. Selle tulemus on näha Kristuse-sarnases iseloomus ja elus. Kristus ütles enda kohta: “Sinu tahtmist, mu Jumal, teen ma hea meelega ja sinu Seadus on mu südames” (Ps 40:9). “Ma ei otsi oma tahtmist, vaid tema tahtmist, kes minu on saatnud” (Jh 5:30). Ja Pühakiri ütleb: “Kes ütleb enese püsivat temas, see on ka ise kohustatud käima nõnda, nagu tema on käinud” (1Jh 2:6). EGW “Kristuse tähendamissõnad”
Hinnalisim annetus
Meie tegusid väärtustavad tegelikult meie ajendid — kas häbistades või austades meid. Jumala silmis pole väärtuslikemad need suured asjad, mida kõigi silmad näevad ja kõigi suu ülistab. Rõõmsal meelel täidetud väikesed kohustused, märkamatult antud väikesed annetused, mis võivad inimsilmale tunduda väärtusetuina, on Jumala silmis sageli kõige hinnalisemad. Usust ja armastusest tulvil süda on Jumalale kallim kui kõige hinnalisem annetus. EGW “Ajastute igatsus”
Isa sõrmejäljed
Kui su meeled tunnevad rõõmu selle maailma kütkestavast ilust, siis mõtle uuele maale, kus ei tunta iialgi patu ega surma hävitavat mõju, maale, kus looduse nägu ei tumesta needuse vari. Kujuta ette päästetute kodu ja tea, et see on palju imelisem kui su säravaimgi kujutlusvõime suudab maalida. Jumala mitmekesistes loodusandides näeme vaid tema auhiilguse kahvatut kuma. Kirjutatud on: “Mida silm ei ole näinud ega kõrv kuulnud ja mis inimsüdamesse ei ole tõusnud – selle on Jumal valmistanud neile, kes teda armastavad.”1.Kr 2:9
Poeedil ja loodusteadlasel on loodusest palju rääkida, kuid kristlane oskab maa kaunidusele anda kõrgeima hinnangu, sest ta näeb selles Isa sõrmejälgi ja märkab tema armastust lilles, puus ja põõsas. Keegi ei suuda vääriliselt hinnata mäe ega oru, jõe ega mere tähendust, kui ta ei näe selles Jumala armastuse väljendust inimese suhtes. EGW “Tee Kristuse juurde”
