Veebruarikuu noorteõhtu
„Tere tulemast filmirolli katsetele!“ kõlas veebruarikuu noorteõhtu tervitus. Seekord oli noortel võimalik pikalt ja põhjalikult oma võimeid näidata ja seega ka üksteisega korralikult tuttavaks saada. Üllatus, üllatus, aga iga kohaletulnu jaoks leidus oma roll ja ta sai oma ankeedile templi „SU OSA OK“.
Edasi oli aeg rääkida filmist endast, mille vormivad lõplikult valmis kõik kaasalöövad näitlejad, kuid mis ometi toetub kindlale plaanile – lunastusplaanile. Kuigi Jumal annab meile suure loomingulise vabaduse, ei ole Tal siiski midagi juhuse hooleks jäetud. Selleks, et oma rolliga elus (ehk suurte plaanidega filmis) hästi hakkama saada, kulub ära tutvuda üldise kontekstiga (ehk üldplaanidega universumi mastaabis). Nii võetigi lahti Piiblid, et leida, kas ja kuidas Jumal meist hoolib, mida tähendab lunastus ja kas on raske Jumala käske pidada.
Kui Piiblist leitut kokku võeti, lisati sinna ka näiteid oma elust, sobivaid laule ja isegi ühe näidendi.
Kuigi programm läks pikale ning kestis praktiliselt kaks tundi, ei olnud külalistel sugugi kiiret lahkuda ja koos istuti veel mõnusalt pikka aega, juteldes ja lauale pandut näksides.
Veebrarikuu noorteõhtule aitasid oma ideedega kaasa Kalle, Vallo, Heldi, Älis, Kaia ja Kaisa. Näidendis esinesid Deivy, Kalle ja Älis. Oma laulu esitas Elina. Õhtut vedasid Kalle, Heldi ja Tanis. Kokkuvõtted ja laulude sõnad võlus seinale ja taustamuusika saali Vallo. Lauda aitasid katta Maarja ja Maarika. Eve ja Hele püüdsid lapsehoidmisteenust osutada.
Siiani on iga noorteõhtu saanud eelmisest sisukam ja parem. Järgmist korda ootame 27. märtsil.
Jaanuarikuu noorteõhtu
Miks on maailmas nii palju kurjust? Miks on maailma ajalugu praktiliselt sõdade ajalugu? Miks inimesed omavahel läbi ei saa? Miks isegi koerad ja kassid omavahel läbi ei saa?
Niisugustele küsimustele oli kavandatud vastama jaanuarikuu noorteõhtu.
Juba uksel tervitas saabujaid sõjaväemundris Älis, kes ka kogu õhtut juhtis ning osavõtjad „koerte“ ja „kasside“ leeri jagas. Kaidi oli ette valmistanud viktoriini sõdade kohta erinevatel ajastutel ning Ardo selgitas Piibli põhjal ja mõlema võistkonna abiga, kuidas kurjuse ajalugu on kulgenud ja milline saab olema selle lõpp.
Näitlikustamaks iga inimese isiklikku vaimulikku võitlust Saatanaga esitasid noored Heldi initsiatiivil pantomiimi ning kõige lõpus lauldi sellest, et me igaüks oleme sõdurid Jumala armees.
12-14 veebruar
Kuigi väljas möllab tõeline talv, mis üle mitme aasta otsustas meid jälle külastada, käisid koguduse noored 12-.14 veebruaril Piibli ja Palli päevadel. Selleks, et asendada haigeks jäänud seltskonda, võtsime kaasa ka sõpru väljastpoolt. Samas aga siiajäänud kutsusid külalised väljastpoolt Põltsamaad: Tartust. Kõik ootasid 13. veebruari hingamispäevahommikut suure rõõmuga. Tehti ka mitmeid ettevalmistusi : kes harjutas laule, kes küpsetas, kes tegi midagi muud maitsvat.
Õppetükitundi juhtis Kalju Johanson, teemaks oli “Vaimu Vili on headus”. Jutluse pidas Heino Lukk. Tema esitatud kaasahaarav kõne pani meid mõtlema selle üle, kes on meie ligimised ja kuidas me neid armastame. Muusikalise osa eest kandsid hoolt Meeta ning Õilme.
Pärast koosolekut olid kõik palutud ühissöömaajale. Kui füüsiliselt kõhud täis, saime veel ka vaimset lisatoitu. Kalju ja Heino jagasid oma usuteelt saadud kogemusi. Samuti tõid ka mitmed kohalikud koguduseliikmed tänu Jumalale möödunu eest.
Jumala armastus liitis meid ühtseks perekonnaks ja meil oli hea koos olla. Tore oli teid jälle Põltsamaal näha, teretulemast tagasi!
Piibli ja Palli Päevadest aga rohkem infot http://advent.ee/galerii/27631/piibli-ja-pallipaevad-haapsalus/
Pildigalerii asub http://advent.ee/galerii/27631/piibli-ja-pallipaevad-haapsalus/
Hingamispäev
Hingamispäev pühitseti loomisel. See päev anti inimesele siis, kui «hommikutähed üheskoos hõiskasid ja Jumala pojad tõstsid rõõmukisa.» Maal valitses rahu, sest maa oli kooskõlas taevaga. «Jumal vaatas kõike, mis Ta oli teinud ja vaata, see oli väga hea» ning Ta puhkas, tundes rõõmu lõpetatud tööst (Iob.38,7; 1.Ms.1,31).
Jumal «õnnistas seitsmendat päeva ja pühitses seda,» s.t. eraldas pühaks otstarbeks. See tähistas loomistöö mälestust ning rääkis Jumala väest ja armastusest. Kiri ütleb: «Tema on mälestuse seadnud oma imetegudele!» «Sest Tema nähtamatut olu, nii Tema igavest väge kui jumalikku olemist nähakse… Tema tegudes maailma loomisest alates» (1.Ms.2,3; Ps.111,4; Rom.1,20).
Kõik on loodud Jumala Poja läbi. «Alguses oli Sõna ja Sõna oli Jumala juures… Kõik on tekkinud Tema läbi ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi, mis on tekkinud» (Joh.1,1-3). Hingamispäev loomistöö mälestusena märgib Kristuse armastust ja väge. EGW “Ajastute igatsus”
Armastage oma vaenlasi…
Ilmselt see pilt armastavast kristlasest liigutas vaatajaid. Argielus ei tundu aga vaenuliku või ebaõiglase kaasinimese armastamine sugugi nii filmilikult lihtne olevat. Parem ja kergem oleks sellisele inimesele lihtsalt tema “õige koht” kätte näidata. Meie Issand aga nii ei arva ja Mäejutluses on Tal selle teema kohta nii mõndagi öelda. Kuidas Jeesus seda teemat oma jutluses käsitleb, sellest on võimalik koos kuulda ja mõtiskleda Põltsamaa adventkoguduse jumalateenistusel 27. juulil kell 11.00. Kõik on oodatud!
Hea vili
Heade tegudega ei saa iialgi ära teenida lunastust, kuid need tunnistavad usust, mis on tegev armastuse kaudu. Selline usk puhastab hinge. Ja kuigi igavest tasu ei maksta teenete eest, on tegudel ometi osa töös, mida tehakse Kristuse armu läbi.
Jumala käsud
Siinail käsku andes avas Jumal inimestele oma iseloomu pühaduse, et inimesed võiksid selle valgel näha oma patusust. Käsk anti selleks, et tuua nad patutundmisele ja näidata, et kõik vajavad Päästjat. Käsk toimib siis, kui selle põhimõtted võetakse Püha Vaimu kaudu omaks. Kui Jumala Vaim puudutab inimese südant ja Kristuse elu kõneleb inimesele vajadusest Tema lepitusvere ja õiguse järele, toimib käsk vahendina, mis toob meid Kristuse juurde, et me saaksime õigeks usust. «Jehoova käsuõpetus on laitmatu, see kosutab hinge» (Ps.19,8).
«Kuni kaob taevas ja maa,» ütles Jeesus, «ei kao käsuõpetusest mitte ühtki tähekest või ühtki märgikest, enne kui kõik on sündinud.» Taevast paistev päike ja maapind su jalge all tunnistavad, et Jumala käsk on muutmatu ja igavene. Ka siis, kui taevas ja maa häviksid, jäävad jõusse Jumala käsud. Kuid pigem kaob taevas ja maa, kui et hävib üks täheke käsuõpetusest! (Lk.16,17). Kogu pühamuteenistus, mis osutas Jeesusele kui Jumala Tallele, pidi lõppema Tema surmaga; kuid kümme käsku on muutumatud nagu Jumala troon. EGW “Ajastute igatsus”
